Eesti turismi hetkeseisust

Lõppemas on Tourest 2011, - koht, kus suht adekvaatselt näha kohaliku tursimitööstuse pakutav kogu oma ilus ja viletsuses. Võrreldes eelmise aastaga tundub, et klienti kalastatakse vähem suvaliste väikeste flaieritega - pigem on rõhk piirkonna brändi toetavatel mahukamatel väljaannetel. Näieks ülalolev Viljandi kultuuriloo vihik koosneb 100% maakonna pärandi ja väljakujunemise kirjeldusest, trükises pole ühtegi reklaami!



Hiiumaa-Saaremaa on samuti esindatud maakonnaväljaandega, Hiiumaa versioon mahukam (hiidlast defineeritakse läbi kohaliku huumori), nendes trükistes on küll reklaami aga ka palju pärandit.



Pärnu on loonud oma piirkonnale romantilise brändingu, paljuski toetab trükist lisaks visuaalile ka kompamismeel - korralik ökopaber-trükk paistab olevat tänapäeval möödapääsmatu.



Järvamaa on saanud valmis tursimikaardi. Pidin tunnikese asenduspersoonina Järvamaad esindama ja paistab et kaart on elementaarne ja esmane, mida küsitakse. Teine on kultuurisündmuste kalender. Tõesti - elu ja möll ääremaadel toimub vaid sündmuste raames, kui just turisti erihuviks pole väljasurnud väikelinnad (külavahed on niigi inimtühjad).



Valdadest tõuseb Järvamaal esile Albu ja Türi. Mõlemad on olnud aastaid tegijad ja oma traditsiooni jõuliselt välja käinud. Türil oli selleks hooajaks kaks trükist - sündmused (pildil) ja mahukam vihik turismiteenustest. Valla olemasolu õigustuseks on tänapäeval peale lumelükkmise saanud ka katusepakkumine kohalikele teenusepakkujatele. Konnatiigi tegijad ei pruugi kõik omavahel 100% läbi saada, siit tulebki mängu valla roll neid esindades ja toetades. Kõue vald oli eelmisel aastal messil esindatud nii Kõue kaardi kui uue-Harmi mõisatrükisega, sel aastal ju siis ei peetud kultuuri-spordikomisjonis valla ametlikku esindatust vajalikuks, kuigi Järva Arengu Partnerite stendis oleks ruumi olnud küll.



Stiilseim stend oli Järvamaa boksis Seidla tuulikul - teenust toetavaid väikevidinaid kui ka suurem vanker, jahukotte täis.

Siin tulebki ilmeka näitena välja, mida on vaja, et head teenust pakkuda. Tuulik on ehe projekt, mis on ellu viidud tuuleveski tehnoloogia fännide poolt, samuti Põhjaka mõis - kolm kokapoissi trotsisid isiklikku vaesumist ja külma talve, et käepäraste vahenditega päästa väike mõisahoone, et seal head süüa pakkuda. Mõlemal näitel ei maetud projektidesse hiigelsummasid aga messil oli tuulik Järvamaa terviklikuma väljapanekuna ja Põhjaka mõis sai maakonna stiilseima kohana endale Järvamaa kaardi kaanepinna!



Siit tekkibki küsimus Järva maakonna prioriteetides ja üldisemas turundamisstrateegias. Rahaliselt kõige mahukam turismiprojekt, Ajakeskus, oli esindatud kolmandiku A4 trükise näol. Erilist tegu-nägu ega selgust atraktsiooni olemuse kohta sellest ei saanud aga hea et põhiinfo olemas oli. Paidel oli kokku neli väikest trükist, juubeliaasta kultuuriprogramm eraldi tõenäoliselt kõige vajalikum.



Eesti kui brändi müük väljamaale toimus mitme temaatilise vihiku kaudu. Konkurentsieelised olid kirjeldatud 10 postulaadina ülalnähtavas.



Rahvusvaheliselt tuntud näod, WIFI, ilus loodus ja kontrastid müüvad, esimese argumendina oli kirjeldatud rahvusvööd kui iidse traditsiooni kandjat ja teisena esitletud tüüpilist eesti jõmmi ja tema positiivset suhtumist läbi sõna "normaalne". Hea hoiatus, et võimalikku kultuurishokki vähendada.



Messi kujundust üldise ja konkreetsete keissidena annaks arendada. Kirevust, segast ja eklektilist on väga palju. Kokku tuleb tohutu müra, põhiliseks kujunduselemendiks on sebiv külastaja, kellede vahelt taotluslik kujundus paistab detailidena. Liigsuured taustapildid ja stenditäied väikeseid trükiseid on jah hea tahtmise juures hoomatavad, tulevikus võiks mõni maakond eristuda totaalse selguse ja kirevuseta. Viljandi oli ehk sellele kõige lähemal.

Kui ma eelmine aasta panin oma panused Järvamaal Seidla tuulikusse ja Põhjaka mõisa siis kes võiks olla Järvamaa turismitegija aastal 2011? Paistab, et pole nii hea aasta kui mullu. Ajakeskus Wittenstein peaks uue juhiga oma turunduse väga hästi läbi mõtlema, ehk saab asja. Suurem tulevikutegija, pigem järgmisel aastal, võiks olla Türi Muuseumiraudtee. Aga sellest juba järgmises postistuses.