Kõue pisaraid ei usu

Kartsin viimase (aprilli) Kõue kuulutaja ilmumist, kuna võis arvata, et Harmi kooli kuueklassiliseks muutmise lehes serveerimine on tavapärane PR bläkk. Õnneks pidin pettuma - põhjalik lugu, mille autoriks hoolekogu esimees-VV liige-küladeseltsi juh. liige, puudutas ühiskonnakriitiliselt just neid teemasid, mida oleksin pidanud isegi vajalikuks välja tuua. Alates sellest mis valimislubaduste õnge mindi. Vallal oli valida saneerimise (sundliitmise ja muude jamade) ja suurema kärpimise vahel. Mida tagantjäreletarkusena täävitada? Muidugi võib öelda, et Habaja kant ei olnud ühtse suhtumisega, et ei suutnud paarisaja majapidamise peale traditsioonilist kooli toetada (õpilasi viidi naabervalda kooli), võib süüdistada iivet ja ääremaastumist (mis nagu viidatud artiklis kirjas on põhiliselt oma elanike suhtumise küsimus), võib väita, et ehkki kooli töötajad proovisid, ei suutnud nad koolile mingit lisaväärtust süvendatud õppesuunana anda (karatekoolist oli jutt), ei suudetud (lisajõudude puudumise, ka naabrite vastuseisu tõttu, vt. kooli passi swot an-l.) õpilaskodu rajada, sihtasutus ei suutnud päris nahast välja pugeda kooli toetades jne, jne, jne. Aga kokkuvõtvalt taandus ikkagi kõik sotsiaalse kapitali taha ehk parem elujärg-paremad transpordivõimalused-rahva ränne-väiksemate keskuste hääbumine suuremate arvelt-vähene huvi kohalikus elus toimuva vastu tingis loogilise sammu - 6.-9. klassiastme õpetamise koondumise valla kahest koolist ühte. Kuigi võib ka vastu väita, et selles astmes toimivad liit- ja väikemad klassid paremini, sotsiaalne sidusus suurem, väiksem koolimaja hubasem jne, jne. Nüüd aga minnakse teisele ringile - kas kuueklassiline kool suudab õigustada ennast samas kohas samale sotsiaalsele kapitalile tuginedes? Kõik sõltub jällegi piirkonna elanikest.

Samast asjaolust sõltub ka, millal saab 7.-8.-9. klassi Harmis taas näha, väliste positiivsete teguritena võib loota imesid - naaberkihelkonnas Juurus ehitatakse Oxford Parki, millal saabub taas Habaja õitseaeg?



Sellise tüüpilise maakoha taristu kahanemisloole annab kinnitust erand naabermaakonnast - fotol Vodja kooli üheksanda klassi lõpetamine juunis 2010. Erakapitali abiga taasavatud kool kasvatas ennast kuueklassilisest taas üheksaklassiliseks. Aktusel viibinud õpilaste vanavanemad olid niivõrd härdinud, et ei suutnud Rokkalmaare koolijuhi Rein Rebase (seisab) küsimusele vastuseks öelda aastaarvu, millal viimati seal hoones üheksandikud lõpetasid.