Mõisa 1873. aasta kaardil näeme mõisasüdamest põhja, Sääsküla tee äärde ehitatud kahte hoonet - viinakööki (Brandtweinsküche) ja lauta (mastßtall), viimase otsaseinas säilinud ehitusaasta 1848. Karni kraavist on kaevatud haru viinaköögini, ülesvoolu on rajatud tiik paisuga vee reguleerimise tarbeks. Tänapäeval on leitav ka kaevukoht üle tee otse viinaköögi vastas.
1921. aastaks oli laudahoonesse ehitatud ruumid elamise tarbeks. 1921. a. veebruari 23. päeval kirjutatud Triigi valla nõukogu koosoleku protokollis leiame otsuse Triigi mõisa jaotamise ja kandidaatide lõpliku väljavalimise kohta. Mõis jaotatakse 10 kandidaadi (tahtjaid kokku 71) vahel - enne aga on eraldatud ringkonna valitseja, metsaülema ja politseiniku koht. Rajooni politseiülem Johan Aser saab endale koha, mida täna tunneme "Karni" nime all.
Selleks ajaks oli viinaköögi töö lõppenud, kahe ja poole korruselise hoone luugid täis laotud ja maja kasutusel tapamaja ehk karnina.
1940. aasta sügisel asub Kõue-Triigi kooli juhatajaks Georg Bergert. Ta seab ennast elama Karni majja, mis on omale rahvasuus saanud politsei maja nime (praegu kasutatakse ka bergerti). Ta juhib kooli 1957. aastani ning häid mälestusi temast jagub kooli vilistlase seas tänaseni. Tõrvatilgana meenutatakse metsavendade kinnihoidmist ja ülekuulamist tema ruumides, see aga olevat olnud paratamatus, sest kommunistid tegutsesid omavoli mitte omanike lubade alusel.
Tänaseks päevaks on need hooned muinsuskaitsearhiivis arvel aida ja saunana, vale on samuti ehitusaeg 18.-20. sajand kuna 1820. aasta kaardil on see koht veel hoonestamata.
Ainsate nähtavate algupäraste puitdetailidena on säilinud katusesüsteem 1848. aasta hoonel. Prostade ümarate müürlattide peale kinnituvad osaliselt niiskuskahjustustega sarikad, kahe penniga. Korstna tellised on segu asemel pigi abil kinnituvad.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar