20. augustil toimunud
Aela külapäeval meenutasid Triigi kooli kasvandikud koolijuhataja Georg Bergertit, kui keskset kuju Kõue haridus-kultuurielus.
Järgneb katkend
Triigi kooli kroonikaraamatust:
Jätkatud kirjutamisega juuli kuu 1957.
Mina, Kõue kooli endine juhataja, direktor ja õpetaja Georg Jüri p. Bergert, nüüd pensionär, teen koolis leiduvate päevaraamatute, õppenõukogu protokolliraamatute, kooli hoolekogu ja lastevanemate komitee protokolliraamatute ja kirjakaustade järgi kooli kroonikasse tagantjärgi järgneva sissekande, mis hõlmab ajajärku 1940. aasta sügisest kuni 1956. aasta sügiseni, s. o. kuni minu ametist lahkumiseni Kõue koolist.
1940 / 41 õppeaasta.
Kool töötab 6-e klassilisena ja 3-e komplektilisena. Õppejõududeks on
1.) Aksel Ergma—koolijuhataja; 2.) Aina Ergma—I õpetajaks;
3.) Eugen Kriis—II õpetajaks. Õpetaja Kriis on lahkunud seoses mobilisatsiooniga 1941. a. juunis. Kuuldavasti olevat sõjakeerises surma saanud kusagil Rapla lähistel.
Kohalike elanike Eduard Männi ja Marie Robase (kooliteenija) j. t. seletuste ja tõenduste järgi on Suure Isamaasõja ajal 1941. a. 12 augustikuu päeval saksa fašistliku armee pealetungi lahingute ajal Kõue kooli mõlemad majad maha põlenud pommitamise tagajärjel, kusjuures hukkus kogu kooli inventar, kuna rakendusraamatutest on säilinud ainult kooli kroonikaraamat.
Kõrvalhooned—aidad, laudad, puukuur on tulekahjust järgi jäänud. Maha on põlenud tol korral ka lähedal asunud „Põltsama” talu elumaja, mis süttis koolimajade tulekahjust. Koolimajad olid ehitatud, nagu nähtub samast kroonika raamatust, suurem 1904—1906 ja väiksem 1927—1928. aastatel. Tulekahju ja majade süttimine on tekkinud saksa patarei pommitamise läbi, kusagilt Ardu küla kandist. Koolimajas ja selle läheduses on viibinud Nõukogude Armee sõjaväelasi ja kellest see koolimaja pommitamine olevat saanudki põhjuse. Selle pommitamise juures on surma saanud üks Nõukogude Armee sõdur ja üks hobune koolimaja juures.
Samal 1941. a. sügisel saab kool ruumid Triigi mõisa härrastemajas, mis kuulub Juhan Nigulile. Klassiruumid ja internaadiruumid on mõisa suures majas, koolijuhataja korter vallamajas, seal on korteris ka õpetaja Aina Ergma, juhataja abikaasa. Üks õpetaja korter asub endises Triigi mõisa valitseja majas (hiljem oli metsniku maja).
Vajalik mööbel koolile saadakse teistest Harjumaa ja Tallinna koolidest annetusena. Harjumaa Koolivalitsus annetab koolile oma õppevahendite tagavara komplekti. Nii on kool varustatud mööbliga ja õppevahenditega juba samal sügisel pärast põlemist. Raamatukogu saadakse esialgu ka annetuse teel Kadja küla noorteringilt. See kogu on väga väikene (130 raamatut).
Koolijuhataja Aksel Ergma tundes ja kartes raskusi koolimaja põlemise tagajärjel tekkinud olukorrast Kõuel jätab oma kooli maha ja otsib omale uue koolijuhataja koha Harmi koolis, mis asub küll samas Kõue vallas.
Jääb aga siiski kaheks õppeaastaks Kõuele edasi pärast põlemist.
Saksa okupatsiooniaeg.
1941/42. õppeaasta.
Kool töötab Triigi mõisas 6-e klassilisena ja 3-e komplektilisena, algkoolina.
Koolis tarvitada olevad ruumid ei suuda mahutada kooli kõiki õpilasi ja osa õpilasi õpib Harmi koolis: Vaike Reemi, Juta Heinola, Meinhard Värk, Aksel Orasi, Alfred Kaadu, Elmar Pikkel, Uno Kõusaar, Virve Vahemäe, Silvi Vahemäe, Helvi Männisalu, Endel Männisalu, Vaike Kaskla, Evald Kaskla.
Koolijuhatajal on endiselt kasutada koolitalu, millel põllumaad on 6 ha.
1942/43 õppeaasta.
Endiselt koolijuhatajaks on Aksel Ergma, õpetajaks Aina Ergma ja uueks õpetajaks Raissa Alev. 1943. a. jaanuarist lahkub õpetaja Aina Ergma. Asemele tuleb Helja Eller. Õpilaste arv koolis 99 õpilast. Võrreldes eelmise õppeaastaga, õppeainetes muudatusi ei ole samuti kooli klasside ja komplektide arvus. Klassid on ühendatud I + II kl.; III + IV kl.; V + VI kl. Ka III veerandi lõpul õppenõukogu koosolekul on hinnatud õpilaste teadmisi, käitumist ja hoolsust.
1943/44 õppeaasta.
Eesti Haridusdirektooriumi haridusosakonna otsusega viiakse Kõue algkooli juhataja Aksel Ergma Harmi algkooli juhatajaks, arvates 1. augustist 1943. a. ja Tuhala algkooli juhataja Georg Bergert tuuakse Kõue algkooli juhatajaks. Bergert on pärit Kõue vallast, omal ajal Kõue kooli (sel ajal 2. kl. Aleksandri Ministeeriumikooli) lõpetanud. Varem 1918. a. olnud juba määratud Kõue kooli juhatajaks, kuid 1918. a. saksa okupatsiooni puhul ei asunud ametikohale. Seega õppejõududeks on: 1.) Georg Bergert—uue koolijuhatajana; 2.) Raissa Alev—õpetajana ja 3.) Virve Lahesalu—uue õpetajana.
Korteriks saab uus koolijuhataja vallavanema sobitusel Karni talu elumaja, mis on olnud politsei-konstaabli valduses. Õpetajad Alev ja Lahesalu on ühises korteris metsnikumajas (endine mõisavalitseja maja) Olukord seepoolest on paranenud, et õpetajad on nüüd kõik koolimaja juures.
Üldine tundide arv koolis 86 tundi. Õppetöö algab 18. oktoobril ja õpilasi koolis on 98. Sõjaolukorra tõttu lõpetatakse õppetöö koolis enneaegselt 25. märtsil.
Suureks saavutuseks õppevahendite baasi suurendamise alal tuleb pidada koolile kallihinnalise Bechstein klaveri muretsemist. Klaver ostetakse kellegilt Keila kaupmehelt. Raha klaveri ostuks kogutakse korjanduslehtedega kooli ringkonna külades ja kasutatakse klaveri ostuks 3. normiks ettenähtud siga. Klaver on ostetud 15 000 saksa margaga.
Septembri kuus lõpeb ka saksa okupatsioon, mis on kestnud kolm aastat.
Nõukogude võimu aeg.
1944/45 õppeaasta.
Nõukogude Armee võidukal pealetungil septembri kuul lahkuvad saksa fašistlikud okupandid ja Nõukogude võim taastub.
6-e klassiline Kõue algkool nimetatakse ümber Kõue Mittetäielikuks Keskkooliks, milles avati klassid I—VI-ni ja komplekteeriti I + II kl., III + IV kl. ja V + VI kl. Klassid I kuni IV moodustavad algkooli.
Harjumaa TSN TK Haridusosakonna ettepanekul määratakse ENSV Haridusministeeriumi poolt Kõue Mittetäieliku Keskkooli õppejõududeks:
1.) Bergert Georg—direktoriks 2.) Jürima Harry—õpetajaks
3.) Jürima Hilda –õpetajaks ja 4.) Kaljund Balmeriine—õpetajaks
Koolis õpetatakse eesti keelt, vene keelt ja saksa keelt, matemaatikat, loodusteadust, maateadust, ajalugu, laulmist, joonistamist, kehalist kasvatust, tööõpetust ja kirjatehnikat. Klassi nimekirjas on õpilasi 100, koolis käib 90.
Sõja olukorra tõttu algab õppetöö alles 13. novembril ja lõpeb 19. mail. 21. maist kuni 26. maini toimuvad eksamid põhiainetes IV—VI klasside õpilastele. Kuna koolis puudus käesoleval õppeaastal VII klass, siis kooli lõputunnistusi välja ei anta.
Kooli nõukogude kooliks ümbermuutmisega on koolidirektoril rohkesti organiseerimistööd kooli õpetajaskonnas ja õpilaskonnas. Suuremal hulgal tuleb läbi viia õppenõukogu koosolekuid, kus tutvunetakse haridusorganite korraldustega ning instruktsioonidega.
Õpilastest organiseeritakse kooli I pioneeriorganisatsioon, samuti spordi kollektiiv.
Õpetajad on organiseeritud kvalifikatsiooni tõstmiseks metoodilisse ringi. Ringi moodustavad Harmi, Kõue Ardu ja Paunküla koolide õpetajad.
Õpilased on nakatunud vanemate hulgas levinud meeleoludest. See väljendub õpilaste esinemistes ja käitumistes. Rebivad maha seintelt dekoratsioone ja loosungeid. Direktori käsk-otsusega alandatakse käitumine Värk Meinhardil, Männisalu Endelil, Männisalu Leol, Kuldma Ernil, Niinemets Väinol seoses loosungite rebimisega, Kalle Uustalul tabelite rebimisega.
Suveks organiseeritakse ravitaimede korjamine. Talvel korjati männiseemneid.
Õpetajate hariduse tõstmiseks poliitikas seatakse sisse ja viiakse läbi igas kuus üks poliitreferaat-öhtu, kus esinevad õppejõud järgemööda referaatidega. Õppenõukogu koosolekuteks on referaadid Bergertil—ajaloo metoodikast, Harry Jürimal—maateaduse metoodikast ja B. Kaljundil—pioneeride orgi kasvatusküsimusi.
Kuna I veerandil koolitöö seisis, siis hindeid loomulikult õpilastele välja panna ei saadud ja II veerandi aasta anti hinded 20 veebruaril 1945.
Eesti kirjanikest keelatakse Atson, Mälk, Under, Visnapuu, Gailit, Luts, Hindrei. Nende teoseid ei õpita ega laenutata.
Koolimaja ruume kasutatakse ka Kõue rahvamajaks. Koolidirektor Bergert on ka ühtlasi kohakaasluse alusel rahvamaja juhatajaks. Isetegevusringidest tegutsevad näitering A. Valdma juhatusel, naiskoor õpetaja H. Jürima juhatusel. Peale selle on olemas ka väike keelpillide ansambel.
Kõue laulukoor naiskoorina õpetaja Hilda Jürima juhatamisel võtab osa 1946. a. vabariiklikust laulupäevast Tallinnas, üldlaulupeost Arukülas, segakoorina 1948. a. Harjumaa laulupäevast Kohilas Harmi õpetaja A. Saarniit’i juhatamisel ja Kose rajooni laulupäevast Kosel g. Bergerti juhatamisel.
Tundide andmine koolis II poolaastal käib tööplaanide järgi, mis on koostatud aineõpetajate poolt, läbiarutatud õppenõukogus ja kinnitatud direktori poolt.
Õpilastele on välja antud õpilaspiletid, mis sisaldavad õpilasreeglid.
Kooli juures on internaat ja internaadi juhatajaks õpetaja Harry Jürima.
järgneb...
