Kuvatud on postitused sildiga hof Kau. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga hof Kau. Kuva kõik postitused

31.08.12

Kõue mõis


Sai tehtud väike panus kodukoha mõisale - raamatu näol.Triigil-Kosel kirjutatud, Triigil trükitud ja köidetud. 100% käsitöö. Lauaplaat, mille peal raamat pildistatud, on jalakast, mis kasvanud Otto Rjurik von Kotzebue haust 8 meetri kaugusel Kose kirikaias. Kõik detailid on läbimõeldud, kohalikud ja paigas.


Kõige põnevam on alati asjade algus. Hüpotees, kes oli Gerhaldus de Kouve, fotod kõigist keskaegsetest detailidest mõisas, millest paljud olid nähtavad vaid viivuks 2010-2012 ümberhituse käigus.
 

Põhjalik ehituspäevik kahest aastaringist, mil mõis sai terrass-köögi, teise korruse Kotzebue tiivale ja kõige muu, mis eristab teda tondilossist, milleks oli ta muutunud peale kooli sulgemist 1975. aastal.


Kuidas tekkisid interjöörid - raamatu 202 fotot on valitud 6000 seast - suurim fotokogu Triigi mõisa kohta läbi ajaloo. Eriti rariteetsed kaadrid algsest projektipõhisest sisekujundusest, mis ei olnud pooltki nii uljas, kui see, mis praegu näha.


Sündmused fotos - privaatsed ja avalikud alates 31.03.2012 kuni 23.06.2012 ehk elu taasalgus mõisas.


Loomulikult leidub 192. leheküljel kõike seda, mida põgusalt siin-seal mõisa kohta teada-kirjutatud. Vürtsitutuna 202 foto, 20 skeemi-joonise ja 19 kaardifragmendiga. Trükis on saadaval piiratud koguses ning ainult Triigi külavanema käest.
 



Näitena raamatu sisukord:

Triigi kaartidel 
Mõis vanadel fotodel
Kõu enne Liivimaa vanemat riimkroonikat
Mõned tõed Liivimaa vanemast riimkroonikast
Kilde Henriku Liivimaa kroonikast
Järelpalaks—Kuus venda Fredlandist de Bekeshovede—ristiusu külvajad 
Viikingeist sündinud riik 
Pilk Taani Hindamisraamatule
Taas Taani võimu kütkeis
Rahulolematus ja Jüriöö ülestõus 
Esimene Põhjasõda 1558—1583. Liivi sõda.
Vahepealne järelkaja
See õnnis Rootsi aeg 
Suur Põhjasõda 1700-1721 
Võim, tõlgendused, arusaamad
1725—1726 a. adramaarevisjoni andmeid. Aastal 1726 4. veebruaril toimunud adramaarevisjoni protokoll
Revisjonikomisjoni poolt koostatud Triigi mõisate vakuraamatud 
Omanikud kinnistul
Adramaad ja tööjõud
Otto von Kotzebue
Otto Rjurik Nikolai von Kotzebue
Koht, kus sõnasabast haarata
See salapärane Eichenfeld (alias Tammeväli) 
Häärber, mõistatusi täis maja
Aastasadu igatsetud priius 
Kalurist sai mõisahärra 
Triigi mõisast sai saatuse tahtel mõisakool
1905. aasta sündmused ja Triigi
Mõisalegende
Ja külauudiseid ajalehtedest
Pärast kooli
Erastamine
Uus omanik
Peahoone koristamine
Kaevetööd
Aprill 2010
Mai 2010
Juuni 2010
August 2010
Oktoober 2010
November 2010
Detsember 2010
Jaanuar 2011
Märts 2011
Suvi 2011
Sügis 2011 
Jaanuar 2012
Sisekujundus projekti ja perenaise järgi
Fuajee
Söögisaal
Galerii
Parunessi tuba
Ballisaal
Kooliaegne tütarlaste magamistuba
Raamatukogu
Toad
Pilte avamiselt 7.06.2012
Teetähised

03.03.12

Triigi mõisa sisekujundus - lähteülesanne ja pürgimine ideaalini (XCVI-CI)


Kuna Triigi mõisa avamiseni on vaid loetud kuud ja sisekujunduses hakkab ilmet võtma lõplik väljanägemine, on põhjust vaadelda muinsuskaitseameti uuringuid aastatest 2006-2009 ja eritingimusi, mis vormistati uuringute pinnalt - kui hästi on sobinud teoreetiline baas kokku väga keerulise kompleksi teostusega.



Juba sõltumatust krohvikaardist võib hoomata värvisondeeringute keerukust - iga ruumi sein, hilisem tahveldus on omanäoline, seintel aastasadade kihid, puittahveldusel kuni 12 kihti, sealhulgas erinevad toonid raamidel, kassettidel, freespindadel - et ametlik dokumentatsioon suudab kirjeldada murdosa hoones leiduvast, oli teada.


Mõningad näited ametlikust siseviimise aruandest - iga ruumi kohta tehti üks sondeering. Kus vaadeldi tahveldust, jäeti paekiviseinad uurimata. Kahe silma vahele jäi osaliselt väljapaistev maaling parunessi toas, samuti praeguseks taastatud maalingud sealsamas, saalis ja endises tüdrukute magalas. Uuringute tulemusel saadi kümneid värvitoone, sajad aga jäid üles märkimata ja polnudki vaja - ülesmärgitud spekter oli niigi kirju.


Soovituslik sisekujunuse värvikaart - osaliselt sondeeritud värvid, osaliselt sisekujundaja fantaasia. Üks kahest lehest ehk toone puudu ei tule. Hilisem sisekujudus on leidnud ja kasutanud vaevaga leitud värve, mida siin ette pole toodud.



Mõisa projekti hiiglamahulises patakas paistab silma ja on ülejäänud ilmetust autokäädi joontest-jurast peajagu üle Aet Maasiku sisekujunusprojekt, mis on loodud joonlaua ja hoogse vabakäe alusel. Nendel joonistel ärkab mõis ellu ja see inspireerib.


Kas keraamilistest kildudest kompass oleks võinud kaunistada fuajee põrandat? Et peahoone ja kogu ansambel paikneb põhiilmakaarte suhtes ca. 22-kraadise nurga all, oleks kompass toonud selgust - erinevate ajastute dokumentatsioon (E. Kangilaski jt.) ajab segi peahoone fassaadide paiknemise. Kord on peasissekäik põhjas, kord kirdes ja vahel loodes.



Aet Maasiku hoogsad illustratsioonid sisekujunduse dokumentatsioonis. Algselt oli planeeringus marmorist kamin. Samas, kas meresõitja Kotzebue oleks lasknud sellise juraka püstitada? Arvestades ainsat seni teadaolevat mööblieset tema ajast - lauda, mis tal meresõitudel kaasas oli võis olla tegemist hoopis praktilisema meelega peremehega - tõenäoliselt ehitas talle pottahjud-kaminad Oraveski karjamõisa telliselöövi venelasest Bogdanovi brigaad.

 

Saal - selline sisekujudus jääb vaid paarile ajaloolise väärtusega fotole.


Dokumentatsioonis on mitmes kohas nimetatud taodeldavat uut tervikut historitsistlikuks ilminguks. Paraku on aga selle pseudostiili tinglikust algusest möödas pea kakssada aastat - kas selline määratlus ei peaks kuuluma mitte kuhugi teise aega ja kas see on tõepoolest parim ja lõplik stiil, nagu ajalugu oleks juba lõpuni kirjutatud? Mis võiks olla sel juhul 21. sajandi pärand, mida sadade aastate pärast millegi uuena või neo-vanana kirjeldatakse? Meelevaldselt pakun välja kaks uut stiili selleks sajandiks. Nullindatel oleks peavooluks läbipaistev hoone - seinad, mis pahtlilabida ja null-liivapaberiga kraabitud niimoodi, et seal paljastub kogu aastasadade spekter - ja nii jääb, peale vaid lakk (Esna, Põjaka mõis). 21. sajandi kümnendate stiil oleks radikaalsem - meile on jõudnud lõunamaa suved, kliima on läinud segi ja samuti ka kujundus - lisaks eri ajastutele segatakse kokku ka eri kontinentide ning kliimade palett - just sellega saab seletada ülevoolavat kuldset, türkiisi, smaragdi, muid intensiivseid toone ja suurtel pindadel, mitte vaid liistudel. Loomulikult tundub see esialgu liiga külluslik eestlasele, kes on sündinud ja elanud palkide vahel, terve elu koogutanud ja orjanud valgekslubjatud lauda- ja luteri pühakodades.

22.01.12

Lords of Hof Kau "Die grosse Hoflage" (XCII - XCV)


Although hof Kau is associated with russians second famous around the world sailor Otto von Kotzebue (1788 - 1846), his activity around Kau was rather short (1832-1846).



Having a signature similar as his father (Otto v. Kotzebue), Lieutenant Commander Otto Rjurik Nikolai von Kotzebue (1823-1907) was the landlord around there much more time (1846-1906), selling his property a year after 1905 revolt and a year before his death in Reval to Julus Hagemeister.



Nationalisation splitted the heartland of hof Kau mainly between the veterans of Estonian War of Independence - the bigger kill count ensured a better parcel of land.


The main building of Hof Kau was given to colonel Karl-Johann Laurits who sold the property in 1938. After the destruction of the Kau schoolhouse in 1941 hof Kau accommodated the school.



In the school era (1941-1975) we could add into the list of Kau landlords the director of the school in 1943-1949 Georg Bergert (1892-1984).


This picture is taken four years before his death in 1980, school of Kau was closed back then a five years ago.

Fotod: Otto Kotzebue ja Julis Hagemeister - Harjumaa Mõisalegendid, Mari-Ann Remmel 2008. Otto Rjurik Nikolai Kotzebue - Eesti Ajalooarhiiv. Kol. Laurits - Pärnu Postimees, Kaitseliit. Georg Bergert - TÜ Pedagoogika Arhiivmuuseum.

30.12.11

LXXXIX - XCI

 

Üheksakümmend üks nädalat on kulunud ajast, mil Triigi mõisa on renoveeritud, need põnevad üle pooleteistkümne aastat on muutnud kolmekümnekuueaastast vaikusetsüklit mõisasüdames, mõningate eranditega üheksakümnendatel, kui kompleksi elustada ja päästa püüti. Ehitus kulgeb kolmandasse kalendriaastasse, mis on sellistele ehitusmahtudele isegi kiire tsükkel.

Milline on ehituse seis 2012. aasta eel Triigi peahoones? Kõigepealt lähteülesande juurde. Kui projektis kiideti heaks ühe hoonetiiva lammutamine, selle ülesehitamine mitmekorruseliseks ignoreeides esimese korruse tubade jaotust, köögi lisamine edelaküljele, teise ja osaliselt kolmanda korruse väljaehitamine lisades päästeametilt nõutud betoonvahelaed ja trepid, treppide laiendamine, et üldse oleks võimalik teisele saada, jne., jne., kas sel juhul tuleks rahul olla puhtteoreetiliselt paberil genereeritud projekti järgiva siseviimistlusega? Või pidada paremaks variandiks käigu pealt lahenduste parendamist, üldist tervikut silmas pidades perfektsiooni taotlevat mängulist ümbertegemist? Uutele detailide ja ka vanale mitmekordse värvikihi kandmine muudab need uhiuuest ajalooliseks. Mitu kihti aga tagab lõpuks rahuldava lõpptulemuse kirevas tervikus? Praeguseks hallikas-lilla saal, eeskoja pea sama tooni aga tumedamad tahvlid asendades helesini-puna-rohelisi, parunessi toa uus helesinine ning trepid, olles nüüd ühetoonilised kui nõukogude ajal (ülemine foto) toetavad üldist suunda kirevuse vähendamisele. Praeguseks sama tooniga tahveldus võiks jäädagi ilma liistude teistvärvi markeerimiseta. Kontrasti on juba küll isegi peale sametise tumesinise moonitapeedi ja ulatusliku kireva kahhelduse - välisuste tahvelduse värvilahendust ja praegust fasaadivärvi sai näha esmakordselt Uue-Harm kultuurmõisas mõisapäevadel 2011:



Mida oodata aastalt 2012? Antud lugudeseeria lõpetab iganädalase ilmumise, avaldudes vajadusel - see aga ei tähenda kindlasti hof Kau pärandi uurimise lõpetamist, otse vastupidi. Ehk on isegi oodata trükist, keskendudes peale 180 aasta ulatuslikuma ümberehituse kindlasti ka nendele kahele teemale:



Meresõitja poja Otto Rjurik Nikolai Kotzebue aegsed maareformid, mis kujundasid välja tänase Kõue-Triigi kandi talude-külade (Kõu, Raava, Pala, Virla) piirjooned. Veel on elus inimesi, kelle vanaisad sõlmisid mõisaga (O.R.N.K. isikus) niiöelda nuuma-kontrahti. Rikkalik uurimismaterjal asub Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondis.



Koolijuhtaja Georg Bergeti pärand - mees, kes juhtis Triigi kooli keerulistel aegadel - 1944-1956.


Head vana aasta lõppu ja kohtumiseni tõenäoliselt kunagi sügisepoole Triigi mõisas!

30.10.11

Hof Kau LXXXII

Triigi mõisamaade kõige hinnalisemaks allikaks tuleb pidada 1820. aasta 2x3m kartograaf Rosenpflanzeri hiigelkaarti Specielle Geometrische Charte von dem Privaten Guthe Kau. Mõisa kaugeimad ääremaad ulatasid tol ajal Saarnakõrve ja Aelani, praeguseks osaliselt kuvendatud soised alad on ligi kakssada aastat tagasi maha märgitud suurepärase materjalina ajaloopärandi uurijatel. Võimsaim soosaareklaster asub praeguse Aela küla maadel, need muistsed pelgupaigad sai eile läbi rännatud:




1923. aasta Harjumaa mälestiste kaardi järgi asus võimsaimal, Kaskevõhma soolinnusel linnamägi.


Maa-ameti reljeefkaart kui ka samast pärit nõuka-aegne salajane topokaart võivad seda väidet kinnitada. Koha peal ei saa päris hästi aru, kas kraater on tekitatud kruusa võtmise või mingi muu tegevuse tagajärjel. Songitud seal on aga mitte lähiminevikus.

Tänapäevane Kaskevõhma näeb väja trööstitu - lageraie, samas tekkib sinna juba uus kaasik.

Olen käinud erinevate seltskondadega nii Muinsuskaitseametis kui ka Ajalooinstituudis rääkimas Kaskevõhmast kui unustatud muistisest, kuigi 1923. oli linnamäe staatus veel ametlik. Mõlemas kohas on ametnikud süganud habet ja pobisenud midagi "jaa, vääga huvitav." Sinna paika on see jäänudki.

Aga vaatame kohaliku kirjamehe Aksel Orasi kirjapandut:

Väikese inimüksusena oli see paikkond kõrvaline, peidetuna soode sülle ja rabade kaissu. Seega suvistest rändeteedest kõrvalejääv ja looduslikult kaitstud halva läbitavusega ala. On mitmeid varasemaid viiteid koduuurijatelt ülestähendustena, et sealseil elanikel oli ka oma kaitsev soolinnus Kaskevõhmal ning et see asunud ühel Pususoo saarel, millest teadsid veel minu lapsepõlves rääkida kõik küla vanemad inimesed, keda enam meie hulgas pole, kuid sõnumid elavad oma elu kestvalt edasi kuni lahkuvad ka need, kes neid rääkimisi kuulnud olid. Unustus matab samuti kui muld. Lisaks eelöeldule teati veel edela suunda jäävaist varjumispaikadest. Ühel neist elati veel umbes kuuskümmend aastat tagasi. Olid üksikud soosaared ja hooned peal ning põllulapidki olemas –Lintsemägi ja Tammetsa.

     1894. aastal Aelas sündinud ja üleskasvanud Juhan Palm—hilisem kooliõpetaja ja loodusuurija on artiklis „Pususoo”, avaldatud „Eesti Looduses”1963. aastal l. 117. järgmise tähendatud repliigi: . . . „Kaks suuremat—Lindsemägi Pala lähedal ja Kaskevõhma keset sood meenutavad linnuseasemeid. Neid peaks lähemalt uurima meie arheoloogid!”

     Leida Otsa poolt 1931. aasta suvel kogutud ja käsikirjaliselt kirjapandud rahvaküsitlus, uurimus „Ajalooline traditsioon Kose kihelkonnast” annab mõne reaga teada järgmist: . . . „Vanarahva jutu järgi läinud vanasti Harjumaa ja Järvamaa vahelt läbi Pususoo sõjatee Paide (Ehkmann). Kui Raava küla tagant läbi Pususoo kraavi kaevatud , siis leitud kraavi põhjast maantee. Tee läinud Kaskevõhmalt mööda (M. Talu).

1820. aasta kaardist:
 Kaart ei kajasta muistseid hiie- ja ohvripaiku, kuivõrd need olid vastuolus sissetoodud ristiusu tõdede ja kommetega, seega uue kultuuri toojaile taunitavad, samas ka väljajuurimist väärivad nähtused valitsejatele. Rahva seas aga elasid vanad kombed ja tavad muistsete lugudena edasi. Neid jutustati ja peeti meeles põlvest põlve ja anti järeltulevatele põlvedele edasi suusõnalise pärandina. Paikadel olid omad nimed, omad tähendused ja sündmused, mis seotud neile omaste juhtumistega, mäletamist väärivate seikadega või muude iseloomulike tunnustega. Nõnda liikusid veel mõned inimpõlved tagasi, veel ka enne II maailma sõja algust rahvasuus sõnumid Pususoos asunud Kaskevõhma soolinnusest (kaardil Kasske Wochma), mis viitab soos olevale moreenikuhjatisele, kus iseloomulikult pidi kasvama kase puistu. Kask oli väga hinnatud ja lugupeetud puu. Tema tohust tehti torbikuid ja karbikesi, vajalikke tarbeesemeid igapäevaseks elamiseks. Kase pungi ja lehti kasutati tervisejookide valmistamiseks, tema mahla –maitsvaks värskendavaks rüüpeks kevadel. Ta oli hea ja vaikiv varjuandja, kus all puhata, kus elada , kus end kindlalt varjatuna tunda. Kase puitu on läbi aegade hinnatud koduste tarbeesemete valmistamiseks, aga ka tema puidust miilatud sütt sepa tööde tegemiseks ja raua kokku keetmiseks. Kase kiituseks on loodud laule seostatult koduga. Seega paik elamiseks –täiesti kohane, pealegi veel kui see oli ümbritsetud põhjatu mädasooga, kuhu ei olnud just kerget ligipääsu, muistse soolinnuse asukohaks. Nimetatud paik jääb küladest umbes paari-kolme kilomeetri kaugusele, lõuna-kagu suunda. Väikese, põlve-pikku poisikesena on olnud õnne seda paika näha üle soolagendiku umbes poole kilomeetri kauguselt. Siis kõrgus seal suur mets, mis avaldas muljet lapse silmadele ja kuuldu sellest paigast ka kõrvadele. Arvata võib, et see oli muistsetele Pala ja Kukepala elanikele esmane kaitstud ja võõrastele silmadele vähemärgatav elupaik, kus elati, kuhu tuldi varjule kui koju, kust käidi jahil, kust mindi nendesse paikadesse raadama ja alet tegema, mis hiljem hakkasid leivavilja andma kõhutäiteks metsaliha ja koduloomadelt saadavate saaduste kõrvale. See sai ja võis olla paik, võis olla algus, esmane ja algeline kindlus, kust astuda välja uuele arenguteele. 


Kaskevõhma kõrval olevat soosaart kutsutakse tänapäeval Hundikambriks –vanasti aga Wneti kamber meggi, mis tuleneb saksa- ja eest keele liitseosest ja –mille tähendus on Pulmaehtes toa mägi, või siis Pulmaehtes kambri mägi. Kuidas seda mõista? Loodus on andnud mitmetele elu kandvatele liikidele omapärase omaduse, ehtida end pilkupüüdvalt ja äratada seega huvi vastassugupooles kui ollakse valmis soo jätkamiseks vastaspoolega. Kõigile on teada et lindudest saavad tutkad, pardid ja küllap ka paljud teised pulmaajaks endale hundsulestiku, mis on emaslindudele pilkupüüdev kaaslase valikuks. Sellest on tulnud tollele paigale taoline tunnuslik nimetus. Ka inimesele on omased sellised nähted kui meeldivuse ja tähelepanu pälvimise tõstmine enda ehtimisega. Ilmselt on selline toiming ürgse vaistu tunnus. Võib-olla oli see esmalt taoliste rituaalide paik muistse mütoloogia ning uskumuste kohaselt ja sai omale sellise tunnusliku nimetuse neist nähtudest. Seda praegu surmkindlalt väita ei saa, niisama kui ei saa ka vastupidist väita, veel vähem tõestada. Ometi on nimeseosed ilmsed tõendmärgid muistsest elukeskkonna olemasolust neis paigus. mis aga senini pole uurimisalused olnud paikkondadele halva ligipääsu tõttu. Olemuselt on need paigad väikeste pindaladega, kus tänapäeval enam inimasustusi ei ole. Soosaari ümbritsevatel rabasambla juurdekasvu soodsatel tingimustel upuvad need soosaared järjest enam sohu, kerkivad rabapinnad sambla iseloomulikust juurdekasvust ja suureneb vee sidumise maht. Pirita jõe alguski tõmbub rabas koomale ja kasvatab sambla katet peale.



Veel saartest:

Lintse (Linse taggemenne meggi). See on üks paljudest moreeniküngastest selles soostikus, mis jääb külast edela suunda. Ta on Pala külale lähemal eelmisest paigast. Tõenäoliseks tuleb pidada tema nime vaderiks tuntud püha hiiepuud—lõhmust, mille saksapärane nimetus on Linde. Süüvides sellesse nimekujusse jääb kahtlemata mulje, et tegemist ei ole pelgalt ühe püha puuga, vaid et seal on neid kasvanud enam ja alusmetsana on veel olnud niinepuude noorvorme. Jällegi austust pälviv puu oma imepärase puiduga ning seda puitu katva niine ja kattekorbaga. Niint kasutati vanasti jalatsite –viiskude valmistamiseks, niinekottide ja isegi mõningate palakate valmistamiseks, rääkimata küürimisnuustikutest. Tisleritöö mehed tegid veel hiljuti niinekoorest pintsleid sooja liimi pealekandmiseks liimitavatele puidupindadele. Mudelseppadele on niinepuu puit olnud läbi aegade hinnatuim, tema töötlusomaduste kui ka kord antud kuju muutumatu vormi säilitamise poolest. Ja mis kõige tähtsam, õitsemise aegne pärn oli kui lõputu mesinektari eritusallikas. Samaväärsed olid ka pärna lehed suve soojas päikesepaistes mesineste, lehemee, eritajatena. See oli paik meemesilastele ja arvukatele kimalaste liikudele üks paremaid elukeskkondi. Selles paigas oli endistest elumärkidest veel kuuskümmend aastat tagasi mälestusena alles vaid ahervare, mis tõestas seal kord olnud elamist. On hinnanguid, et seda paika olla kasutatud redu või esmase põgenemispaigana. Aga võis olla ka aastaringse elamispaigana kasutusel, sellele kes ihaldas vaikust ja eestlasele omast üksindust. On ju teada ning seoses eelöelduga üks väike riimikatke:

Lintsi  Juhan  lumeteega 
sõitis  suure  soo  peal  reega,
seal  ta  nägi  eemal  teest, 
soo  peal  lumes,  võõrast  meest….

Tammetsa, Lintsist edasi üle soo muistsel kaardil nimetusega Raiga saar, mis annab lahtiseletatult mõiste –põgenike saar. Lahtiseletus viitab täielikult selle moreenkuhjatise otstarbele, et see oli üks suuremaid varjupaiku, mis jäi Pala ja Virla külade vahelisele sooalale. See jagunes veel omakorda kaheks: Mäe –leivapätsi sarnasele põhja-lõuna suunalisele voore künkale ja üle soonetise lausikumale ja suuremale pinnalaotusele –Tammetsale. Kui Mäe elamisest on vaid alles mõned sireli puhmaid ja üksik õunapuu tähistamas kord seal olnud elamist, siis oli veel Tammetsa osas hiljaaegu ajamärkidest puretud ja sissevajunud rehielamu vare poolpüsti. Seal elati ja sealt käisid minuga samal ajal Kõuele koolis elanike järeltulijad, kes kandsid perekonnanime –Varblane. See muistne soosaar oli üks suuremaid varjupaiku, mis rahvapäraselt pälvis tunnustusena nimetuse Tamme mets –tugev ja vastupidav, allavandumatu ja mitmeid inimpõlvi kestev, mäletamaks ja meenutamaks muistseid aegu. Neist tugevatest tammepuudest pole enam jälgegi praegu. Nüüd nõuavad endale neil maja ümber olevatel kunagistel põllulappidel eluõigust kuuse noorendikud, küllap et varjupaigad ulukeile, kellede pärusmaa see ümbrus praegu on.







Eilse rännaku üks kõrgemaid ja vähestest metsaga soosaartest - Väike Või Võhma.








Ja lõpuks Aksel Orasi tõlgendused 1820. aasta kaardi järgi Pala-Kukepala piirkonnast:


Kukepala piirkonnast

Kirdes Kaks Sonni wochma meggi—(Soonimäe mäed)

Idas Uõõu meggi—Ardusse suunduva tee ääres, Kukepala karjamaa lõpus—Udumägi)

-„- Meera augu –Arvatavasti Kuusiku karjamaal Mägra augu mägi)

-„- Meggi risti – Risti paiknevad voored Kukepala ja Kuusiku piirialal

-„- Menna meggi—Männimägi Kuusiku alale jääval karjamaal

Loodes Marga Polene Meggi—Kääbaste katkuhaudade mägi

-„- Linno meggi—sellest oli eespool sõnumeid ja ka varasemaid eelmises kirjelduses

-„- Koija meggi –sellest oli märkmeid Eriko koha maade hinnanguis.



Pala piirkonnast

Loodes Weiken Seruotza meggi—(Väike ingliks muutumise mägi—Kääbaste aed Suitsu

Metsapõllul võib ka esineda Sõeru mäena)

Läänes Hakka meggi—Haagi kujuline mägi Legise poole jäävate põldude ja raba vahel

-„- Kujema meggi—Legise poole jääv kuhjatis 


Körwe kangro metsa ja soosaared, mis jäävad Laugete rabast põhja poole

Lääne poolsed: Kenseppo meggi saar (ei oska praegu seda seletada)

Monnika meggi (arvata võib et on Männiku mägi)

Nöma otza meggi (Võiks olla Nõmmeotsa mägi—Nõmmes)

Loodepoolne Pörrma saar (ei oska praegu sellele seletust anda)

Edelapoolne: Nöma otza meggi (Võiks olla Nõmmeotsa mägi—Nõmmes)

Pasti meggi (ei oska lahti seletada praegu)

Allo meggi (Tõenäoliselt Ale mägi)

Magra papsta meggi (võib olla Mägraisa mägi või siis Karuperse mägi)


Lauke rabba

Loodes Linse Tagemenne meggi Lintse mäed, üks suur ja teine väike,

-„- Linst Tagemenne meggi kumb neist kumbki on

Läänes Sagemna meggi

-„- Sar saar

-„- Kostla saar

Idapoolsed: Kasske wochma—(Kasskevõhma

Weike Pillirohu saar—(Väike pillirohu saar);

Weike Aise saar—(………?……….);

Suri Pilliroh Meggi—(Suur Pilliroo mägi)

Wneti kamber meggi—(Hundikambri mägi);

Poellene saar—( ? );

Suur woi wochma –(Suur võivõhma);

Weike woi wochma—(Väike võivõhma)

Raiga saar—(Põgenike saar);

Kusima—(Võimalik Kuuseküngas);

Möh wochmus—(Võimalik Kitsevõhmas);




23.10.11

Hof Kau LXXXI


Põnevaid mõisaomandi dokumente - Kolonel Karl-Johann Laurits kes sai Triigi peahoone vabadussõjas osalemise eest annab nõu Juhan Nigulile, kuidas saada Maapangast laenu Triigi mõisa ostmiseks tema käest. Selgub, et Lauritsal oli kodukandis Tõstamaal ehitus käimas ja isegi 300 krooni oli väärt summa, et sinna matta.

Tallinn, 8. august 1938. Perekond Niguli kogust.

09.10.11

Hof Kau LXXIX



Pildid Kose näituselt - Renate Hunti Triigi mõisa seeria näkk tiigist, hobused, mõisa kassid ja peahoone tema kooliskäimise ajalt neljakümnendatel. Eriti soovib ta tänada Urmo Põderit, kes ehituse objektijuhina aprill 2010 - juuli 2011 talle kunagist armsat koolimaja taastutvustas.

02.10.11

Hof Kau LXXVIII




 Tänases postituses vaatame, kuidas sobib peahoone esimese korruse sisekujundus algse krohvikaaridga, mis on koostatud sõltumatu vaatleja poolt 2005.-2008. aasta sisekujunduse fotode baasil. Tol ajal avanesid siseseintel sajandid kogu spektrumis - kõige all tuhmid lubivärvikihid, kõige all päris söestund ja tumedad, edasi palju heledaid, siis kirjud, pealmiseks nõukaaegsed läikivad õlivärvid, mis tolleks ajaks juba üpris maha koorunud olid.

Ruumid, mis praeguseks üllatuslikult kõige efektiivsemini lahendatud on, on trepikojad - algse peatrepi ruumis oli heledatel seintel aksendina leida erepunaseid värvijäänukeid - see kombinatsioon on kandunud praeguste treppide piiretele - hele tahveldus ja seinad, erkpunased käsipuud ja tahvelduse randid. Lihtne, julge ja imeilus.



Kotzebue tiib kogu spektris on heaks värvikaardiks hoone teistes ruumides - praegune Kotzebue saal on saanud otsese mõjutusena kontrastse pruuni-oranzika kassettlae, mille toonid on kopitud kunagisest Triigi algkooli õpetajate toa kihistustest. 



See mitmekümnekihiline krohv on keskaegsest osast, fuajee ehk esimese saali tahveldus on vaadeldav antud vävide derrivaadina - murtud sinised ja punased toonid. Ülijulge ja väga väljapeetud lahendus, üks meeldejäävamaid praeguses hoones. Mitte keskmisele maitselagedale tegelasele.


Kui midagi tuleks ümber teha, võiks see olla maaligutega ruumide (saal ja parunessi tuba) oranzid-pruunid liigagi intensiivsed seinad. Lahendusena pakun välja paari tooni võrra heledamaks lasuurimist tundliku pintsliga. Sellised toonid on krohvikaardil olemas. Miks mitte muidugi ka pregused tumedad intensiivsed toonid, domineerivate heledate vastukaaluks.


Saal enne 2010. Kas praegune lahendus peaks olema heledam nagu siis? Õnneks on praeguses lahenduses hoitud kas mõningaid üksikuid tumedaid või intensiiseid või siis väga heledaid toone, tavapärasest keskteest on suudetud hoiduda.

25.09.11

Hof Kau LXXVII


Fotodel Triigi naabermõisa-algkooli kolmanda klassi õpilase poolt kokku pandud Triigi mõisa peahoone makett kujutamaks hoonet aastatel 1836-2010 aprill.



Tegelikult on tegu 1974-2010 aegse mudeliga, 1974. aastal kukkus sisse Triigi kooli kasutatava tiiva konsoolkatuse korsten. Suht uskumatu tundub praeguseks ajaloohõlma lammutatud Kotzebue-aegne tiibhoone. Kas tõesti said tellised ja ramm otsa et sellele tiivale jäi lauge ja teist korrust välistav katus?



Veranda võib olla ka hilisem, kui 1836. Andmed puuduvad.



Barokne osa. Siin sai vahetatud mitu sarika alumist poolt kuna katus sadas läbi eelmise sajandi seitsmekümnendatest selle sajandi esimese kümnendi lõpuni välja arvatud vahepealne periood, kus tõrvapapp ja lisa eterniidikiht vett kinni hoidsid.

 

 Barokse osa katus on dateeritud 1800 keskpaik-lõpp. Kas ka korstnapüks? See praegust parunessi toa ahju ja teise korruse saali kaminat teeniv püks on ehitatud kasutatud tellistest - näha on tahma- ja nõemustriseid külgi. Need on siinsamas Oraveskil põletatud tellised. Mida vanemad, seda kauem vastu peavad.

18.09.11

Hof Kau LXXVI

verk20080802

Tanel Verki foto aastast 2008 või äkki 1908? Vaata tema Flickeri kontot.

11.09.11

Hof Kau LXXV


See talv tuleb Triigil teisiti. Ausaltöeldes mul on villand külajuttudest, et Triigil avatakse peatselt ülisalajane ohvitseide koolituskeskus. Aga mine sa tea, ehk on ka ohvitseridel sinna asja. Minu käest on viimase poole aasta jooksul palju küsitud, miks ma ei ole avaldanud Triigi mõisa uuemaid interjööri vaateid. Ühe avaldan, tegelikult on põhjus selles, et peahoone on seest liiga ilus, Aet Maasiku poolt koostatud mõisa peahoone sisekujundusprojekt pälvis 2010 aastal koguni Muinaskaitse auhinna. Aga lugege ise edasi Triigi mõisa ametlikult kodulehelt.

03.09.11

Hof Kau LXXIV

Mõis kaugemal kui küla

28.08.11

Hof Kau LXXIII




Aksel Orasi räägib Kose Kihelkonnapäevadel, Rava küla raamatuesitlusel


Kotzebue pruudist
Zweigist kes ei kandndnud oma vanemate nime

Ravila Mantoeffeli sohilaps

Otto Rjurik Nikolai Kotzebuest, kes oli Triigi mõisa pärija

See oli külade kruntimise, maade müümise ja sehkenduste aeg

Tallinna Linnaarhiivi materjalide uurimisest

Triigi mõisal on vedanud - 1906. aastal mõisa omandanud Hagemeistrite kogu on säilinud.

Kotzebue nimest, ristimisest

Miks Triigi mõisa ei põletatud 1905

Maamõõtja Eichenfeldist - Tammeväli, Eestimaa mees kes mõõdistesse oskas ära peita nüansse rahvapärimustest alates põhjasõjast

21.08.11

Hof Kau LXXII

20. augustil toimunud Aela külapäeval meenutasid Triigi kooli kasvandikud koolijuhataja Georg Bergertit, kui keskset kuju Kõue haridus-kultuurielus.

Järgneb katkend Triigi kooli kroonikaraamatust:


Jätkatud kirjutamisega juuli kuu 1957.

Mina, Kõue kooli endine juhataja, direktor ja õpetaja Georg Jüri p. Bergert, nüüd pensionär, teen koolis leiduvate päevaraamatute, õppenõukogu protokolliraamatute, kooli hoolekogu ja lastevanemate komitee protokolliraamatute ja kirjakaustade järgi kooli kroonikasse tagantjärgi järgneva sissekande, mis hõlmab ajajärku 1940. aasta sügisest kuni 1956. aasta sügiseni, s. o. kuni minu ametist lahkumiseni Kõue koolist.

1940 / 41 õppeaasta.

Kool töötab 6-e klassilisena ja 3-e komplektilisena. Õppejõududeks on
1.) Aksel Ergma—koolijuhataja; 2.) Aina Ergma—I õpetajaks;
3.) Eugen Kriis—II õpetajaks. Õpetaja Kriis on lahkunud seoses mobilisatsiooniga 1941. a. juunis. Kuuldavasti olevat sõjakeerises surma saanud kusagil Rapla lähistel.

Kohalike elanike Eduard Männi ja Marie Robase (kooliteenija) j. t. seletuste ja tõenduste järgi on Suure Isamaasõja ajal 1941. a. 12 augustikuu päeval saksa fašistliku armee pealetungi lahingute ajal Kõue kooli mõlemad majad maha põlenud pommitamise tagajärjel, kusjuures hukkus kogu kooli inventar, kuna rakendusraamatutest on säilinud ainult kooli kroonikaraamat.

Kõrvalhooned—aidad, laudad, puukuur on tulekahjust järgi jäänud. Maha on põlenud tol korral ka lähedal asunud „Põltsama” talu elumaja, mis süttis koolimajade tulekahjust. Koolimajad olid ehitatud, nagu nähtub samast kroonika raamatust, suurem 1904—1906 ja väiksem 1927—1928. aastatel. Tulekahju ja majade süttimine on tekkinud saksa patarei pommitamise läbi, kusagilt Ardu küla kandist. Koolimajas ja selle läheduses on viibinud Nõukogude Armee sõjaväelasi ja kellest see koolimaja pommitamine olevat saanudki põhjuse. Selle pommitamise juures on surma saanud üks Nõukogude Armee sõdur ja üks hobune koolimaja juures.

Samal 1941. a. sügisel saab kool ruumid Triigi mõisa härrastemajas, mis kuulub Juhan Nigulile. Klassiruumid ja internaadiruumid on mõisa suures majas, koolijuhataja korter vallamajas, seal on korteris ka õpetaja Aina Ergma, juhataja abikaasa. Üks õpetaja korter asub endises Triigi mõisa valitseja majas (hiljem oli metsniku maja).

Vajalik mööbel koolile saadakse teistest Harjumaa ja Tallinna koolidest annetusena. Harjumaa Koolivalitsus annetab koolile oma õppevahendite tagavara komplekti. Nii on kool varustatud mööbliga ja õppevahenditega juba samal sügisel pärast põlemist. Raamatukogu saadakse esialgu ka annetuse teel Kadja küla noorteringilt. See kogu on väga väikene (130 raamatut).

Koolijuhataja Aksel Ergma tundes ja kartes raskusi koolimaja põlemise tagajärjel tekkinud olukorrast Kõuel jätab oma kooli maha ja otsib omale uue koolijuhataja koha Harmi koolis, mis asub küll samas Kõue vallas.
Jääb aga siiski kaheks õppeaastaks Kõuele edasi pärast põlemist.

Saksa okupatsiooniaeg.

1941/42. õppeaasta.

Kool töötab Triigi mõisas 6-e klassilisena ja 3-e komplektilisena, algkoolina.

Koolis tarvitada olevad ruumid ei suuda mahutada kooli kõiki õpilasi ja osa õpilasi õpib Harmi koolis: Vaike Reemi, Juta Heinola, Meinhard Värk, Aksel Orasi, Alfred Kaadu, Elmar Pikkel, Uno Kõusaar, Virve Vahemäe, Silvi Vahemäe, Helvi Männisalu, Endel Männisalu, Vaike Kaskla, Evald Kaskla.

Koolijuhatajal on endiselt kasutada koolitalu, millel põllumaad on 6 ha.

1942/43 õppeaasta.

Endiselt koolijuhatajaks on Aksel Ergma, õpetajaks Aina Ergma ja uueks õpetajaks Raissa Alev. 1943. a. jaanuarist lahkub õpetaja Aina Ergma. Asemele tuleb Helja Eller. Õpilaste arv koolis 99 õpilast. Võrreldes eelmise õppeaastaga, õppeainetes muudatusi ei ole samuti kooli klasside ja komplektide arvus. Klassid on ühendatud I + II kl.; III + IV kl.; V + VI kl. Ka III veerandi lõpul õppenõukogu koosolekul on hinnatud õpilaste teadmisi, käitumist ja hoolsust.

1943/44 õppeaasta.

Eesti Haridusdirektooriumi haridusosakonna otsusega viiakse Kõue algkooli juhataja Aksel Ergma Harmi algkooli juhatajaks, arvates 1. augustist 1943. a. ja Tuhala algkooli juhataja Georg Bergert tuuakse Kõue algkooli juhatajaks. Bergert on pärit Kõue vallast, omal ajal Kõue kooli (sel ajal 2. kl. Aleksandri Ministeeriumikooli) lõpetanud. Varem 1918. a. olnud juba määratud Kõue kooli juhatajaks, kuid 1918. a. saksa okupatsiooni puhul ei asunud ametikohale. Seega õppejõududeks on: 1.) Georg Bergert—uue koolijuhatajana; 2.) Raissa Alev—õpetajana ja 3.) Virve Lahesalu—uue õpetajana.

Korteriks saab uus koolijuhataja vallavanema sobitusel Karni talu elumaja, mis on olnud politsei-konstaabli valduses. Õpetajad Alev ja Lahesalu on ühises korteris metsnikumajas (endine mõisavalitseja maja) Olukord seepoolest on paranenud, et õpetajad on nüüd kõik koolimaja juures.

Üldine tundide arv koolis 86 tundi. Õppetöö algab 18. oktoobril ja õpilasi koolis on 98. Sõjaolukorra tõttu lõpetatakse õppetöö koolis enneaegselt 25. märtsil.

Suureks saavutuseks õppevahendite baasi suurendamise alal tuleb pidada koolile kallihinnalise Bechstein klaveri muretsemist. Klaver ostetakse kellegilt Keila kaupmehelt. Raha klaveri ostuks kogutakse korjanduslehtedega kooli ringkonna külades ja kasutatakse klaveri ostuks 3. normiks ettenähtud siga. Klaver on ostetud 15 000 saksa margaga.

Septembri kuus lõpeb ka saksa okupatsioon, mis on kestnud kolm aastat.

Nõukogude võimu aeg.

1944/45 õppeaasta.

Nõukogude Armee võidukal pealetungil septembri kuul lahkuvad saksa fašistlikud okupandid ja Nõukogude võim taastub.

6-e klassiline Kõue algkool nimetatakse ümber Kõue Mittetäielikuks Keskkooliks, milles avati klassid I—VI-ni ja komplekteeriti I + II kl., III + IV kl. ja V + VI kl. Klassid I kuni IV moodustavad algkooli.
Harjumaa TSN TK Haridusosakonna ettepanekul määratakse ENSV Haridusministeeriumi poolt Kõue Mittetäieliku Keskkooli õppejõududeks:
1.) Bergert Georg—direktoriks 2.) Jürima Harry—õpetajaks
3.) Jürima Hilda –õpetajaks ja 4.) Kaljund Balmeriine—õpetajaks
Koolis õpetatakse eesti keelt, vene keelt ja saksa keelt, matemaatikat, loodusteadust, maateadust, ajalugu, laulmist, joonistamist, kehalist kasvatust, tööõpetust ja kirjatehnikat. Klassi nimekirjas on õpilasi 100, koolis käib 90.

Sõja olukorra tõttu algab õppetöö alles 13. novembril ja lõpeb 19. mail. 21. maist kuni 26. maini toimuvad eksamid põhiainetes IV—VI klasside õpilastele. Kuna koolis puudus käesoleval õppeaastal VII klass, siis kooli lõputunnistusi välja ei anta.

Kooli nõukogude kooliks ümbermuutmisega on koolidirektoril rohkesti organiseerimistööd kooli õpetajaskonnas ja õpilaskonnas. Suuremal hulgal tuleb läbi viia õppenõukogu koosolekuid, kus tutvunetakse haridusorganite korraldustega ning instruktsioonidega.

Õpilastest organiseeritakse kooli I pioneeriorganisatsioon, samuti spordi kollektiiv.
Õpetajad on organiseeritud kvalifikatsiooni tõstmiseks metoodilisse ringi. Ringi moodustavad Harmi, Kõue Ardu ja Paunküla koolide õpetajad.

Õpilased on nakatunud vanemate hulgas levinud meeleoludest. See väljendub õpilaste esinemistes ja käitumistes. Rebivad maha seintelt dekoratsioone ja loosungeid. Direktori käsk-otsusega alandatakse käitumine Värk Meinhardil, Männisalu Endelil, Männisalu Leol, Kuldma Ernil, Niinemets Väinol seoses loosungite rebimisega, Kalle Uustalul tabelite rebimisega.

Suveks organiseeritakse ravitaimede korjamine. Talvel korjati männiseemneid.

Õpetajate hariduse tõstmiseks poliitikas seatakse sisse ja viiakse läbi igas kuus üks poliitreferaat-öhtu, kus esinevad õppejõud järgemööda referaatidega. Õppenõukogu koosolekuteks on referaadid Bergertil—ajaloo metoodikast, Harry Jürimal—maateaduse metoodikast ja B. Kaljundil—pioneeride orgi kasvatusküsimusi.

Kuna I veerandil koolitöö seisis, siis hindeid loomulikult õpilastele välja panna ei saadud ja II veerandi aasta anti hinded 20 veebruaril 1945.

Eesti kirjanikest keelatakse Atson, Mälk, Under, Visnapuu, Gailit, Luts, Hindrei. Nende teoseid ei õpita ega laenutata.

Koolimaja ruume kasutatakse ka Kõue rahvamajaks. Koolidirektor Bergert on ka ühtlasi kohakaasluse alusel rahvamaja juhatajaks. Isetegevusringidest tegutsevad näitering A. Valdma juhatusel, naiskoor õpetaja H. Jürima juhatusel. Peale selle on olemas ka väike keelpillide ansambel.

Kõue laulukoor naiskoorina õpetaja Hilda Jürima juhatamisel võtab osa 1946. a. vabariiklikust laulupäevast Tallinnas, üldlaulupeost Arukülas, segakoorina 1948. a. Harjumaa laulupäevast Kohilas Harmi õpetaja A. Saarniit’i juhatamisel ja Kose rajooni laulupäevast Kosel g. Bergerti juhatamisel.

Tundide andmine koolis II poolaastal käib tööplaanide järgi, mis on koostatud aineõpetajate poolt, läbiarutatud õppenõukogus ja kinnitatud direktori poolt.

Õpilastele on välja antud õpilaspiletid, mis sisaldavad õpilasreeglid.
Kooli juures on internaat ja internaadi juhatajaks õpetaja Harry Jürima.

järgneb...

31.07.11

Hof Kau LXIX



Premiere of the new oil painting with Hof Kau main buildings lime coloured southwestern wall and terrace by artist J. Soomets. Painting was released at Kau manor days in hof neu-Harm, 30.07.2011.

23.07.11

Hof Kau LXVIII



Renate Hunt, Triigi kooli kasvandik Koselt oli hädas mõisa peahoone kujutamisega - renoveerimisaegse foto pealt maalides oli ta tellinguid aknaruutudeks pidanud.



Näitasin talle, kuidas õige on.

Mõlemat õlimaali Triigi mõisast on võimalik imetleda 30. juulil Harmi mõisas.