Kuvatud on postitused sildiga Triigi kool. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Triigi kool. Kuva kõik postitused

30.08.12

Triigi kooli kokkutuleku tagasiside

 Tere!

Kõigepealt tahan Teid tänada kahe ilusa augustipäeva eest! Ja ka selle eest mida olete minu kodukandi heaks üldse teinud!

Lugesin, et kahjuks kõik koolikokkutulekust osavõtjad ei registreerunud. Kahjuks tallis ei jõudnud ja mõisas läks register kuhugi rändama. Kui on võimalik kirjutage ise sinna neli nime juurde (ei tea küll mis andmed vajalikud olid, panen need mis mul käepärast on).

1959.a. Kõue 7-kl. Kooli lõpetanud: /.../

Lugesin kooli kroonikast, et millegi tõttu ei olnud meie kooliaastate kohta kandeid. Kui vaja siis võin mõned andmed edastada. Meie klassijuhatajaks oli Aino Jaakov- hilisem koolidirektor, kokkutulekul näidatud fotodel domineeriski põhiliselt meie klass, eks ta säilitas oma õpilaste fotosid rohkem kui teisi. Meie klassituba näitasime Teile kokkutulekul, raamatus on, et teadmata tuba:





(fotol oleva tahvelduse ja uste järgi raske uskuda, et on tegu sama toaga (toim.))

Veel üks tähelepanek - fotol kus on direktorid Bergert, Jaakov ja keskel veel üks mees - selle mehe nimi on Erich (Eri) Seppik, ta oli meieaegse direktori Leida Seppiku abikaasa, ehk oli ta ka hiljem direktor, ei tea, kuid nimi on tal küll selline.




Ilmselt kroonika puudubki Leida Seppiku aegadest. Mina tulin Kõuele kooli pärast Siberit 1957/1958.õ/a 3. veeradiks, seetõttu paljut ei tea, kuid Leida Seppik on Mait Valdmaa tädi, ehk Mait oskab tema kohta andmeid anda. Ka mõned õpetajad elavad veel, nägin mõisa külalisteraamatus, et Tiiu Külmallik oli sel suvel mõisa külastanud, elab ka Harri Tarve. Küllap nemad oskaksid kroonikat täiustada. Kiri tuli nüüd küll väga pikk, vabandan tülitamise pärast!

Kui soovite rohkem andmeid meie klassi kohta, andke teada, tean ka üht legendi mõisnikust mida raamatus ei ole.

Teie parimat soovides,

A. T.

15.03.12

Rariteetseid fotosid Triigi kooli ajast ja teisi viimase koolijuhataja kogust (CIII)



Sel fotol aastast 1954, mis on tehtud valitsejamaja ees, on näha vasakul tööhobuste talli kõrval seisnud laudahoone otsasein - selleks ajaks juba vare. Selgub, et majal oli sarnaselt tööhobustetalliga kaaraken. Samal ajal valmis moodne Triigi laut - fotol nähtav kadus minevikku kivi kivi haaval. Paremal on näha samuti rariteetne objekt - korsten tööhobustetalli loodeotsas, kus asus tol ajal Kändude eluase. Talli ehitatud eluruumi maalitud bordüüri oli näha hobusetalli avariilammutamisel 2008. aastal.


Sel fotol seisab paremal viimane mõisaproua Aasa Viveliin (nimi vajab täpsustust). Ta elas kuni 1968. aastani peahoone keskaegse osa teisel korrusel aadlikele omases stiilis - käis kaevust vett võtmas kübara ja käekotiga, maalis ja laulis. Ehk tuleb veel kellelgi mälestusi ta kohta.


Kooliaegsed interjöörid - tõenäoliselt praegune galeriiruum.


Tõenäoliselt sama ruum.


See ruum on ilmselt kaduvikku jäänud - enamus klassi- ja adminiruumidest on nüüdseks ühtseks saaliks saanud.


Triigi kool 100 - saal raudahjuga - selle seeria fotosid on juba avaldatud.


Söögituba samuti kunagi praeguse uue saali kohal - kooli köök asus keskaegse osa esimesel korrusel.


Mõned välisvaated.


Värske õhk, kevad ja kena mõis ajab neidudel pea segi.



Kus oli Triigi koolis omal ajal õpilasi - nagu praegu Ardus. Ja vallas oli neli kooli - Triigi-Kõue, Ardu, Paunküla ja Harmi. Nüüd paistab, et jääb vaid üks kool ja peatselt pole enam valdagi.


Mõisas kasvanud Toivo sõpradega aitkuivati ees.

09.03.12

Hof Kau herberge - Triigi valitsejamaja, mis pole muutunud viimase kuuekümne aasta jooksul (CII)



Triigi mõisa valitsejamaja (Herberge) on kantud 1820. aasta kaardile - tõenäoliselt on tegu hoonega 18. sajandi lõpust - välis- ja suures osas ka sisemise kuju poolest on hoone säilinud autentsena, on olnud pidevas kasutuses. Alates viiekümnendatest on häärberit kasutatud õpetajate korteritena pluss internaat - vastavalt vajadusele kas poiste või tüdrukute. Kuigi maja võib väljast tunduda väike, on sees ruumi kõvasti - kolm korterit kahe köögiga, internaadiruum, sahver/kartser.


Valgmik imiteerib peahoone barokse sissekäigu laternat.


Panipaik esikus, vasakul internaati, paremal õue.



Eeskoda on tellistest kalasabamustriga - kindlasti mitte algne lahendus aga väga ilus. Võimsate hingedega uks läheb kööki jagavatesse korteritesse, vasakule jääb omaette köögiga korter, paremale internaat.

Internaat on ainus eluruum, mis on olnud pikki aastaid kütmata - seintel paljastub algne krohv, hõbedase värviga shabloonmaalingud - tõenäoliselt kooli ajast.


Omaette korteri köök - töötab, kasutati viimati seitsmekümnendatel.


Omaette korteri raudahi - üks kolmest, mis praeguseks säilinud, töötab. Ka peahoones olid sarnased ahjud, kuid suuremad.



Ühisköök.


Pääs ühisköögist esikusse - kõver on nii paks paekivimüür kui ka hiljem ehitatud lagi - mis kõik selle laudise alt välja võiks tulla!



Ainus kolmest ahjust, mis ütles lepingu üles juba aastakümneid tagasi.


Põnevaim ruum valitsejamajas on sahver, mille algne kasutus võis olla ka kartser - selline oli igas vallamajas - nii vanal Kõue vallamajal kui ka praeguseks säilinud Rava vallamajal. Kui Triigi valla keskus asus veel mõisas, pidi ka siin see leiduma.


Sahvri-kartseri uks. Kurjategijat see ei pea, küll on aga Triigi koolipoiste suulises pärimuses säilinud õpetajate ähvardused siia ruumi kinnipanemise asjus.

30.12.11

LXXXIX - XCI

 

Üheksakümmend üks nädalat on kulunud ajast, mil Triigi mõisa on renoveeritud, need põnevad üle pooleteistkümne aastat on muutnud kolmekümnekuueaastast vaikusetsüklit mõisasüdames, mõningate eranditega üheksakümnendatel, kui kompleksi elustada ja päästa püüti. Ehitus kulgeb kolmandasse kalendriaastasse, mis on sellistele ehitusmahtudele isegi kiire tsükkel.

Milline on ehituse seis 2012. aasta eel Triigi peahoones? Kõigepealt lähteülesande juurde. Kui projektis kiideti heaks ühe hoonetiiva lammutamine, selle ülesehitamine mitmekorruseliseks ignoreeides esimese korruse tubade jaotust, köögi lisamine edelaküljele, teise ja osaliselt kolmanda korruse väljaehitamine lisades päästeametilt nõutud betoonvahelaed ja trepid, treppide laiendamine, et üldse oleks võimalik teisele saada, jne., jne., kas sel juhul tuleks rahul olla puhtteoreetiliselt paberil genereeritud projekti järgiva siseviimistlusega? Või pidada paremaks variandiks käigu pealt lahenduste parendamist, üldist tervikut silmas pidades perfektsiooni taotlevat mängulist ümbertegemist? Uutele detailide ja ka vanale mitmekordse värvikihi kandmine muudab need uhiuuest ajalooliseks. Mitu kihti aga tagab lõpuks rahuldava lõpptulemuse kirevas tervikus? Praeguseks hallikas-lilla saal, eeskoja pea sama tooni aga tumedamad tahvlid asendades helesini-puna-rohelisi, parunessi toa uus helesinine ning trepid, olles nüüd ühetoonilised kui nõukogude ajal (ülemine foto) toetavad üldist suunda kirevuse vähendamisele. Praeguseks sama tooniga tahveldus võiks jäädagi ilma liistude teistvärvi markeerimiseta. Kontrasti on juba küll isegi peale sametise tumesinise moonitapeedi ja ulatusliku kireva kahhelduse - välisuste tahvelduse värvilahendust ja praegust fasaadivärvi sai näha esmakordselt Uue-Harm kultuurmõisas mõisapäevadel 2011:



Mida oodata aastalt 2012? Antud lugudeseeria lõpetab iganädalase ilmumise, avaldudes vajadusel - see aga ei tähenda kindlasti hof Kau pärandi uurimise lõpetamist, otse vastupidi. Ehk on isegi oodata trükist, keskendudes peale 180 aasta ulatuslikuma ümberehituse kindlasti ka nendele kahele teemale:



Meresõitja poja Otto Rjurik Nikolai Kotzebue aegsed maareformid, mis kujundasid välja tänase Kõue-Triigi kandi talude-külade (Kõu, Raava, Pala, Virla) piirjooned. Veel on elus inimesi, kelle vanaisad sõlmisid mõisaga (O.R.N.K. isikus) niiöelda nuuma-kontrahti. Rikkalik uurimismaterjal asub Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondis.



Koolijuhtaja Georg Bergeti pärand - mees, kes juhtis Triigi kooli keerulistel aegadel - 1944-1956.


Head vana aasta lõppu ja kohtumiseni tõenäoliselt kunagi sügisepoole Triigi mõisas!

04.11.11

LXXXIII


1941. aasta oli Kõue kandile laastav - sõjatules hävis ministeeriumikooli hoone. Fotol rariteetne vaade väljamäe tipust, Virla tee pealt. Vahemärkusena võib mainida, et tänane Kõue-Virla tee ei erine suurt sel sõjaeelsel fotol nähtavast.

See juhtus augustis. Septembris kolis kool ajutisele pinnale Rava külas asuvasse vallamajja. Aga juba mõne nädala pärast oli selge, et kool pikalt nii pisikesel pinnal töötada ei saa.


 Juba 1. oktoobrist rentis Kõue vallavalitsus Juhan Nigulilt poolt Triigi mõisa, mis kandis katastritunnust Triigi asundustalu nr.83. Leping sõlmiti kahe aasta ja ühe kuu peale, iga aasta pidi vallavalitsus poole mõisa peahoone eest maksma 100 marka.


Lepingule on kirjutanud alla Kõue Vallavanem Artur Kasera. Põnev oleks teada, mida mõtles vallavolikogu hävinud koolihoone suhtes edasi teha - taastada või ehitada midagi vägevamat?


Ajad muutusid aga majad jäid - 11. augustil 1948. aastal sõlmib Kõue valla Täitevkomitee esimees Ernst Männikoks talupidaja Juhan Niguliga uue lepingu - lisaks olemasolevale 11 ruumile võtab kool kasutada veel teise korruse saali.


Triigi mõis oli Eesti NSVs üks väheseid eravalduses olevaid mõisaid.

Kõue-Triigi kool töötas mõisahoones 1975. aastani.

Foto Harmi kooli kogust, lepingud perekond Niguli kogust.

09.10.11

Hof Kau LXXIX



Pildid Kose näituselt - Renate Hunti Triigi mõisa seeria näkk tiigist, hobused, mõisa kassid ja peahoone tema kooliskäimise ajalt neljakümnendatel. Eriti soovib ta tänada Urmo Põderit, kes ehituse objektijuhina aprill 2010 - juuli 2011 talle kunagist armsat koolimaja taastutvustas.

21.08.11

Hof Kau LXXII

20. augustil toimunud Aela külapäeval meenutasid Triigi kooli kasvandikud koolijuhataja Georg Bergertit, kui keskset kuju Kõue haridus-kultuurielus.

Järgneb katkend Triigi kooli kroonikaraamatust:


Jätkatud kirjutamisega juuli kuu 1957.

Mina, Kõue kooli endine juhataja, direktor ja õpetaja Georg Jüri p. Bergert, nüüd pensionär, teen koolis leiduvate päevaraamatute, õppenõukogu protokolliraamatute, kooli hoolekogu ja lastevanemate komitee protokolliraamatute ja kirjakaustade järgi kooli kroonikasse tagantjärgi järgneva sissekande, mis hõlmab ajajärku 1940. aasta sügisest kuni 1956. aasta sügiseni, s. o. kuni minu ametist lahkumiseni Kõue koolist.

1940 / 41 õppeaasta.

Kool töötab 6-e klassilisena ja 3-e komplektilisena. Õppejõududeks on
1.) Aksel Ergma—koolijuhataja; 2.) Aina Ergma—I õpetajaks;
3.) Eugen Kriis—II õpetajaks. Õpetaja Kriis on lahkunud seoses mobilisatsiooniga 1941. a. juunis. Kuuldavasti olevat sõjakeerises surma saanud kusagil Rapla lähistel.

Kohalike elanike Eduard Männi ja Marie Robase (kooliteenija) j. t. seletuste ja tõenduste järgi on Suure Isamaasõja ajal 1941. a. 12 augustikuu päeval saksa fašistliku armee pealetungi lahingute ajal Kõue kooli mõlemad majad maha põlenud pommitamise tagajärjel, kusjuures hukkus kogu kooli inventar, kuna rakendusraamatutest on säilinud ainult kooli kroonikaraamat.

Kõrvalhooned—aidad, laudad, puukuur on tulekahjust järgi jäänud. Maha on põlenud tol korral ka lähedal asunud „Põltsama” talu elumaja, mis süttis koolimajade tulekahjust. Koolimajad olid ehitatud, nagu nähtub samast kroonika raamatust, suurem 1904—1906 ja väiksem 1927—1928. aastatel. Tulekahju ja majade süttimine on tekkinud saksa patarei pommitamise läbi, kusagilt Ardu küla kandist. Koolimajas ja selle läheduses on viibinud Nõukogude Armee sõjaväelasi ja kellest see koolimaja pommitamine olevat saanudki põhjuse. Selle pommitamise juures on surma saanud üks Nõukogude Armee sõdur ja üks hobune koolimaja juures.

Samal 1941. a. sügisel saab kool ruumid Triigi mõisa härrastemajas, mis kuulub Juhan Nigulile. Klassiruumid ja internaadiruumid on mõisa suures majas, koolijuhataja korter vallamajas, seal on korteris ka õpetaja Aina Ergma, juhataja abikaasa. Üks õpetaja korter asub endises Triigi mõisa valitseja majas (hiljem oli metsniku maja).

Vajalik mööbel koolile saadakse teistest Harjumaa ja Tallinna koolidest annetusena. Harjumaa Koolivalitsus annetab koolile oma õppevahendite tagavara komplekti. Nii on kool varustatud mööbliga ja õppevahenditega juba samal sügisel pärast põlemist. Raamatukogu saadakse esialgu ka annetuse teel Kadja küla noorteringilt. See kogu on väga väikene (130 raamatut).

Koolijuhataja Aksel Ergma tundes ja kartes raskusi koolimaja põlemise tagajärjel tekkinud olukorrast Kõuel jätab oma kooli maha ja otsib omale uue koolijuhataja koha Harmi koolis, mis asub küll samas Kõue vallas.
Jääb aga siiski kaheks õppeaastaks Kõuele edasi pärast põlemist.

Saksa okupatsiooniaeg.

1941/42. õppeaasta.

Kool töötab Triigi mõisas 6-e klassilisena ja 3-e komplektilisena, algkoolina.

Koolis tarvitada olevad ruumid ei suuda mahutada kooli kõiki õpilasi ja osa õpilasi õpib Harmi koolis: Vaike Reemi, Juta Heinola, Meinhard Värk, Aksel Orasi, Alfred Kaadu, Elmar Pikkel, Uno Kõusaar, Virve Vahemäe, Silvi Vahemäe, Helvi Männisalu, Endel Männisalu, Vaike Kaskla, Evald Kaskla.

Koolijuhatajal on endiselt kasutada koolitalu, millel põllumaad on 6 ha.

1942/43 õppeaasta.

Endiselt koolijuhatajaks on Aksel Ergma, õpetajaks Aina Ergma ja uueks õpetajaks Raissa Alev. 1943. a. jaanuarist lahkub õpetaja Aina Ergma. Asemele tuleb Helja Eller. Õpilaste arv koolis 99 õpilast. Võrreldes eelmise õppeaastaga, õppeainetes muudatusi ei ole samuti kooli klasside ja komplektide arvus. Klassid on ühendatud I + II kl.; III + IV kl.; V + VI kl. Ka III veerandi lõpul õppenõukogu koosolekul on hinnatud õpilaste teadmisi, käitumist ja hoolsust.

1943/44 õppeaasta.

Eesti Haridusdirektooriumi haridusosakonna otsusega viiakse Kõue algkooli juhataja Aksel Ergma Harmi algkooli juhatajaks, arvates 1. augustist 1943. a. ja Tuhala algkooli juhataja Georg Bergert tuuakse Kõue algkooli juhatajaks. Bergert on pärit Kõue vallast, omal ajal Kõue kooli (sel ajal 2. kl. Aleksandri Ministeeriumikooli) lõpetanud. Varem 1918. a. olnud juba määratud Kõue kooli juhatajaks, kuid 1918. a. saksa okupatsiooni puhul ei asunud ametikohale. Seega õppejõududeks on: 1.) Georg Bergert—uue koolijuhatajana; 2.) Raissa Alev—õpetajana ja 3.) Virve Lahesalu—uue õpetajana.

Korteriks saab uus koolijuhataja vallavanema sobitusel Karni talu elumaja, mis on olnud politsei-konstaabli valduses. Õpetajad Alev ja Lahesalu on ühises korteris metsnikumajas (endine mõisavalitseja maja) Olukord seepoolest on paranenud, et õpetajad on nüüd kõik koolimaja juures.

Üldine tundide arv koolis 86 tundi. Õppetöö algab 18. oktoobril ja õpilasi koolis on 98. Sõjaolukorra tõttu lõpetatakse õppetöö koolis enneaegselt 25. märtsil.

Suureks saavutuseks õppevahendite baasi suurendamise alal tuleb pidada koolile kallihinnalise Bechstein klaveri muretsemist. Klaver ostetakse kellegilt Keila kaupmehelt. Raha klaveri ostuks kogutakse korjanduslehtedega kooli ringkonna külades ja kasutatakse klaveri ostuks 3. normiks ettenähtud siga. Klaver on ostetud 15 000 saksa margaga.

Septembri kuus lõpeb ka saksa okupatsioon, mis on kestnud kolm aastat.

Nõukogude võimu aeg.

1944/45 õppeaasta.

Nõukogude Armee võidukal pealetungil septembri kuul lahkuvad saksa fašistlikud okupandid ja Nõukogude võim taastub.

6-e klassiline Kõue algkool nimetatakse ümber Kõue Mittetäielikuks Keskkooliks, milles avati klassid I—VI-ni ja komplekteeriti I + II kl., III + IV kl. ja V + VI kl. Klassid I kuni IV moodustavad algkooli.
Harjumaa TSN TK Haridusosakonna ettepanekul määratakse ENSV Haridusministeeriumi poolt Kõue Mittetäieliku Keskkooli õppejõududeks:
1.) Bergert Georg—direktoriks 2.) Jürima Harry—õpetajaks
3.) Jürima Hilda –õpetajaks ja 4.) Kaljund Balmeriine—õpetajaks
Koolis õpetatakse eesti keelt, vene keelt ja saksa keelt, matemaatikat, loodusteadust, maateadust, ajalugu, laulmist, joonistamist, kehalist kasvatust, tööõpetust ja kirjatehnikat. Klassi nimekirjas on õpilasi 100, koolis käib 90.

Sõja olukorra tõttu algab õppetöö alles 13. novembril ja lõpeb 19. mail. 21. maist kuni 26. maini toimuvad eksamid põhiainetes IV—VI klasside õpilastele. Kuna koolis puudus käesoleval õppeaastal VII klass, siis kooli lõputunnistusi välja ei anta.

Kooli nõukogude kooliks ümbermuutmisega on koolidirektoril rohkesti organiseerimistööd kooli õpetajaskonnas ja õpilaskonnas. Suuremal hulgal tuleb läbi viia õppenõukogu koosolekuid, kus tutvunetakse haridusorganite korraldustega ning instruktsioonidega.

Õpilastest organiseeritakse kooli I pioneeriorganisatsioon, samuti spordi kollektiiv.
Õpetajad on organiseeritud kvalifikatsiooni tõstmiseks metoodilisse ringi. Ringi moodustavad Harmi, Kõue Ardu ja Paunküla koolide õpetajad.

Õpilased on nakatunud vanemate hulgas levinud meeleoludest. See väljendub õpilaste esinemistes ja käitumistes. Rebivad maha seintelt dekoratsioone ja loosungeid. Direktori käsk-otsusega alandatakse käitumine Värk Meinhardil, Männisalu Endelil, Männisalu Leol, Kuldma Ernil, Niinemets Väinol seoses loosungite rebimisega, Kalle Uustalul tabelite rebimisega.

Suveks organiseeritakse ravitaimede korjamine. Talvel korjati männiseemneid.

Õpetajate hariduse tõstmiseks poliitikas seatakse sisse ja viiakse läbi igas kuus üks poliitreferaat-öhtu, kus esinevad õppejõud järgemööda referaatidega. Õppenõukogu koosolekuteks on referaadid Bergertil—ajaloo metoodikast, Harry Jürimal—maateaduse metoodikast ja B. Kaljundil—pioneeride orgi kasvatusküsimusi.

Kuna I veerandil koolitöö seisis, siis hindeid loomulikult õpilastele välja panna ei saadud ja II veerandi aasta anti hinded 20 veebruaril 1945.

Eesti kirjanikest keelatakse Atson, Mälk, Under, Visnapuu, Gailit, Luts, Hindrei. Nende teoseid ei õpita ega laenutata.

Koolimaja ruume kasutatakse ka Kõue rahvamajaks. Koolidirektor Bergert on ka ühtlasi kohakaasluse alusel rahvamaja juhatajaks. Isetegevusringidest tegutsevad näitering A. Valdma juhatusel, naiskoor õpetaja H. Jürima juhatusel. Peale selle on olemas ka väike keelpillide ansambel.

Kõue laulukoor naiskoorina õpetaja Hilda Jürima juhatamisel võtab osa 1946. a. vabariiklikust laulupäevast Tallinnas, üldlaulupeost Arukülas, segakoorina 1948. a. Harjumaa laulupäevast Kohilas Harmi õpetaja A. Saarniit’i juhatamisel ja Kose rajooni laulupäevast Kosel g. Bergerti juhatamisel.

Tundide andmine koolis II poolaastal käib tööplaanide järgi, mis on koostatud aineõpetajate poolt, läbiarutatud õppenõukogus ja kinnitatud direktori poolt.

Õpilastele on välja antud õpilaspiletid, mis sisaldavad õpilasreeglid.
Kooli juures on internaat ja internaadi juhatajaks õpetaja Harry Jürima.

järgneb...

03.07.11

Hof Kau LXV



Tõenäoliselt viimane säilinud Triigi kooli lauaplaat (kasutusel). Triigi kooli kokkutulekut sel hooajal ei toimu, selle eest on naabermõisas Harmis palju üritusi, järgmised juba 9.-10. juulil. Näeme Harmis!

15.11.10

Nõukaaegseid fotosid: Triigi mõisa interjöör



Triigi mõisa kooliaegseid fotosid on olemas üksjagu - enamus suuremast saalist, mõnelt ürituselt. Hagemeistrite aegne 1911 pottsepp Tõnissoni laotud ahi juba vaid lõõriks ümarale plekkahjule.



See petrooliumilambiga maaling praeguse terassi ukse juures on samuti teada kooli 100. kokkutuleku fotode pealt.



Ja sama vaade siin.



Aga neid fotosid pole ma enne näinud. Tõenäoliselt on siin tegu peahoone teise korrusega.



Keegi lugejatest võiks seda kinnitada või ümber lükata. Aksel Orasi järgi alustati teise korruse väljaehitust alles siis, kui ta koolist lahkus, tema õdede ajal olla ülal juba mõned ruumid. Tema ajal olid trepikäigud kinni, soojapidavuse pärast ja teisel kuivatati sügiseti ravimtaimi.



See foto võiks olla vastu barokse sissepääsu teise korruse treppi, vasakul ülalkorruse saal.



Aga mine sa tea. Kus võis veel olla teine korrus sellise palgiga välja ehitatud? Igal juhul on fotode peal väga suure hoone teine korrus ning esimese- ja tõenäolise teise korruse fotod asusid albumis vaheldumisi. Oodatud on igasugu hüpoteesid ja nägudetuvastus!

15.02.10

Kose-Uuemõisa

Viisin Kose-Uuemõisa koduloomuuseumi paki Kõue kaarte, mis seal suure huviga vastu võeti, samas tutvusin selle hooaja ekspositsiooniga. Väljas oli paar uut kihekonnakaarti, järgnev osutus alles hiljem koolivõrgustiku kaardiks, paari veaga Kõue kandis:



Kui palju Kõue ajalooõpetajaid üldse oma kasvandikke Uuemõisa muuseumisse viivad, hõlmab ju antud kihelkonnaülene üritus ka praeguse Kõue valla piirkonda?



Välja on otsitud isegi kunagi toimunud kihelkonnapäeva kaart. Kes veel mäletab?



Sama detail - Triigi, Ojasoo kõige võimsamalt mägitud, ilmne Schmidti koopia.



Uus stend tutvustab kihelkonnaga seotuid isikuid.



Kose-Uuemõisa muuseumi asutaja Herman Lipp, kellelt sai koduloouurimisviiruse Erich Klaan, temalt omakorda allakirjutaja. Ehk minu vaimne vaarisa.



Otto von Kotzebue.



Triigi kool 1920ndatel.



Oru kool kalmumännikus.



Kabeli kell.

Kose-Uuemõisa mõis läheb järgmisel aastal põhjalikku remonti, sügisel kolib muuseum kuhugi Kosele ajutisele pinnale. Võimalus veel sügiseni igal esmaspäeval 13.00-17-30 läbi hüpata, ainsast muuseumist Kose kihelkonna aladel (Saarnakõrve on ka tegelt tegija aga veidi unustuses ja toetuseta).