Kõue koolijuhataja Georg Bergert

Selline sai üks lugu,
kes nimetas end vanaks õpetajaks,
kes elas kord ajas ja aastais,
kus oli romantikat, ängi
ja päevatööst välja puhkamiseks
ei olnud alati oma sängi,
kes haris, kündis ja külvas
maarahva hariduspõllul,
kus mulda külvatud seeme
tärkas, võsus ja võrsus,
kasvas ning tuumakust kogus;
sellest külvaja õnnistust adus.
Kord aastate taguses rüblikueas,
sündmustest ammustest ta pajatas;
oli üks huvitav ja haritud mees—
kõigiti väärikas, teadmamees:
muistsest hämarusse vajuvast ajast
ja sellel nii mõnestki rajast,
kus salapära ning värve,
toekaid tegusid, hirme ja arme,
kus ellu jäämise nimel
võõraste hulgas pidid olema oma
ja vandeseltslase pisara
kinnitama alla neelamisega.

Kui arvate, et see olin mina,
siis eksite. Ta töötas koolis õpetajana
ja mina olin õpilane—kuulajana.
Nüüd kilde sai korjatud kokku
Ta, päikese tõusust ning elust,
Ta, jaaniööde unelmaist,
Ta, argiseilt rännuteedelt,
Temast, kui purjeka mastist
. . . ja värve õhtusest loojangust,
mis silma jäid varjude virvas,
erkki, lohutavais kiirte vihus.
Pikk iga antud käia, Tal,
oli eluteel—tegusal,
mis mälestusis ikka elavad
ja paberites jäädavalt püsivad!
Kes elavad, need näevad neid
ja aegu muistseid—meenuvaid!

Aksel Orasi järelsõna raamatust "Päästetu saaga - Georg Bergerti lugu", mida esitleti Triigi kooli kokkutulekul 19.08.2012 Kõue mõisas. Ülemisel fotol ainus teadaolev foto Kõue ministeeriumikooli (1905-1941) interjöörist. Georg Bergert (1892-1984) tagumises reas vasakult kolmas. (Veel üks katkend mainitud raamatust.)

LXXXIII

1941. aasta oli Kõue kandile laastav - sõjatules hävis ministeeriumikooli hoone. Fotol rariteetne vaade väljamäe tipust, Virla tee pealt. Vahemärkusena võib mainida, et tänane Kõue-Virla tee ei erine suurt sel sõjaeelsel fotol nähtavast.

See juhtus augustis. Septembris kolis kool ajutisele pinnale Rava külas asuvasse vallamajja. Aga juba mõne nädala pärast oli selge, et kool pikalt nii pisikesel pinnal töötada ei saa.

 Juba 1. oktoobrist rentis Kõue vallavalitsus Juhan Nigulilt poolt Triigi mõisa, mis kandis katastritunnust Triigi asundustalu nr.83. Leping sõlmiti kahe aasta ja ühe kuu peale, iga aasta pidi vallavalitsus poole mõisa peahoone eest maksma 100 marka.

Lepingule on kirjutanud alla Kõue Vallavanem Artur Kasera. Põnev oleks teada, mida mõtles vallavolikogu hävinud koolihoone suhtes edasi teha - taastada või ehitada midagi vägevamat?

Ajad muutusid aga majad jäid - 11. augustil 1948. aastal sõlmib Kõue valla Täitevkomitee esimees Ernst Männikoks talupidaja Juhan Niguliga uue lepingu - lisaks olemasolevale 11 ruumile võtab kool kasutada veel teise korruse saali.


Triigi mõis oli Eesti NSVs üks väheseid eravalduses olevaid mõisaid.

Kõue-Triigi kool töötas mõisahoones 1975. aastani.

Foto Harmi kooli kogust, lepingud perekond Niguli kogust.