Kõue koolijuhataja Georg Bergert

Selline sai üks lugu,
kes nimetas end vanaks õpetajaks,
kes elas kord ajas ja aastais,
kus oli romantikat, ängi
ja päevatööst välja puhkamiseks
ei olnud alati oma sängi,
kes haris, kündis ja külvas
maarahva hariduspõllul,
kus mulda külvatud seeme
tärkas, võsus ja võrsus,
kasvas ning tuumakust kogus;
sellest külvaja õnnistust adus.
Kord aastate taguses rüblikueas,
sündmustest ammustest ta pajatas;
oli üks huvitav ja haritud mees—
kõigiti väärikas, teadmamees:
muistsest hämarusse vajuvast ajast
ja sellel nii mõnestki rajast,
kus salapära ning värve,
toekaid tegusid, hirme ja arme,
kus ellu jäämise nimel
võõraste hulgas pidid olema oma
ja vandeseltslase pisara
kinnitama alla neelamisega.

Kui arvate, et see olin mina,
siis eksite. Ta töötas koolis õpetajana
ja mina olin õpilane—kuulajana.
Nüüd kilde sai korjatud kokku
Ta, päikese tõusust ning elust,
Ta, jaaniööde unelmaist,
Ta, argiseilt rännuteedelt,
Temast, kui purjeka mastist
. . . ja värve õhtusest loojangust,
mis silma jäid varjude virvas,
erkki, lohutavais kiirte vihus.
Pikk iga antud käia, Tal,
oli eluteel—tegusal,
mis mälestusis ikka elavad
ja paberites jäädavalt püsivad!
Kes elavad, need näevad neid
ja aegu muistseid—meenuvaid!

Aksel Orasi järelsõna raamatust "Päästetu saaga - Georg Bergerti lugu", mida esitleti Triigi kooli kokkutulekul 19.08.2012 Kõue mõisas. Ülemisel fotol ainus teadaolev foto Kõue ministeeriumikooli (1905-1941) interjöörist. Georg Bergert (1892-1984) tagumises reas vasakult kolmas. (Veel üks katkend mainitud raamatust.)

Kõue mõis

Sai tehtud väike panus kodukoha mõisale - raamatu näol.Triigil-Kosel kirjutatud, Triigil trükitud ja köidetud. 100% käsitöö. Lauaplaat, mille peal raamat pildistatud, on jalakast, mis kasvanud Otto Rjurik von Kotzebue haust 8 meetri kaugusel Kose kirikaias. Kõik detailid on läbimõeldud, kohalikud ja paigas.

Kõige põnevam on alati asjade algus. Hüpotees, kes oli Gerhaldus de Kouve, fotod kõigist keskaegsetest detailidest mõisas, millest paljud olid nähtavad vaid viivuks 2010-2012 ümberhituse käigus.
 

Põhjalik ehituspäevik kahest aastaringist, mil mõis sai terrass-köögi, teise korruse Kotzebue tiivale ja kõige muu, mis eristab teda tondilossist, milleks oli ta muutunud peale kooli sulgemist 1975. aastal.

Kuidas tekkisid interjöörid - raamatu 202 fotot on valitud 6000 seast - suurim fotokogu Triigi mõisa kohta läbi ajaloo. Eriti rariteetsed kaadrid algsest projektipõhisest sisekujundusest, mis ei olnud pooltki nii uljas, kui see, mis praegu näha.

Sündmused fotos - privaatsed ja avalikud alates 31.03.2012 kuni 23.06.2012 ehk elu taasalgus mõisas.

Loomulikult leidub 192. leheküljel kõike seda, mida põgusalt siin-seal mõisa kohta teada-kirjutatud. Vürtsitutuna 202 foto, 20 skeemi-joonise ja 19 kaardifragmendiga. Trükis on saadaval piiratud koguses ning ainult Triigi külavanema käest.
 

Näitena raamatu sisukord:

Triigi kaartidel 

Mõis vanadel fotodel
Kõu enne Liivimaa vanemat riimkroonikat
Mõned tõed Liivimaa vanemast riimkroonikast
Kilde Henriku Liivimaa kroonikast
Järelpalaks—Kuus venda Fredlandist de Bekeshovede—ristiusu külvajad 

Viikingeist sündinud riik 

Pilk Taani Hindamisraamatule
Taas Taani võimu kütkeis
Rahulolematus ja Jüriöö ülestõus 

Esimene Põhjasõda 1558—1583. Liivi sõda.
Vahepealne järelkaja
See õnnis Rootsi aeg 

Suur Põhjasõda 1700-1721 

Võim, tõlgendused, arusaamad
1725—1726 a. adramaarevisjoni andmeid. Aastal 1726 4. veebruaril toimunud adramaarevisjoni protokoll
Revisjonikomisjoni poolt koostatud Triigi mõisate vakuraamatud 

Omanikud kinnistul
Adramaad ja tööjõud
Otto von Kotzebue
Otto Rjurik Nikolai von Kotzebue
Koht, kus sõnasabast haarata
See salapärane Eichenfeld (alias Tammeväli) 

Häärber, mõistatusi täis maja
Aastasadu igatsetud priius 

Kalurist sai mõisahärra 

Triigi mõisast sai saatuse tahtel mõisakool
1905. aasta sündmused ja Triigi
Mõisalegende
Ja külauudiseid ajalehtedest
Pärast kooli
Erastamine
Uus omanik
Peahoone koristamine
Kaevetööd
Aprill 2010
Mai 2010
Juuni 2010
August 2010
Oktoober 2010
November 2010
Detsember 2010
Jaanuar 2011
Märts 2011
Suvi 2011
Sügis 2011 

Jaanuar 2012
Sisekujundus projekti ja perenaise järgi
Fuajee
Söögisaal
Galerii
Parunessi tuba
Ballisaal
Kooliaegne tütarlaste magamistuba
Raamatukogu
Toad
Pilte avamiselt 7.06.2012
Teetähised

Triigi kooli kokkutuleku tagasiside

 Tere!

Kõigepealt tahan Teid tänada kahe ilusa augustipäeva eest! Ja ka selle eest mida olete minu kodukandi heaks üldse teinud!

Lugesin, et kahjuks kõik koolikokkutulekust osavõtjad ei registreerunud. Kahjuks tallis ei jõudnud ja mõisas läks register kuhugi rändama. Kui on võimalik kirjutage ise sinna neli nime juurde (ei tea küll mis andmed vajalikud olid, panen need mis mul käepärast on).

1959.a. Kõue 7-kl. Kooli lõpetanud: /.../

Lugesin kooli kroonikast, et millegi tõttu ei olnud meie kooliaastate kohta kandeid. Kui vaja siis võin mõned andmed edastada. Meie klassijuhatajaks oli Aino Jaakov- hilisem koolidirektor, kokkutulekul näidatud fotodel domineeriski põhiliselt meie klass, eks ta säilitas oma õpilaste fotosid rohkem kui teisi. Meie klassituba näitasime Teile kokkutulekul, raamatus on, et teadmata tuba:





(fotol oleva tahvelduse ja uste järgi raske uskuda, et on tegu sama toaga (toim.))

Veel üks tähelepanek - fotol kus on direktorid Bergert, Jaakov ja keskel veel üks mees - selle mehe nimi on Erich (Eri) Seppik, ta oli meieaegse direktori Leida Seppiku abikaasa, ehk oli ta ka hiljem direktor, ei tea, kuid nimi on tal küll selline.




Ilmselt kroonika puudubki Leida Seppiku aegadest. Mina tulin Kõuele kooli pärast Siberit 1957/1958.õ/a 3. veeradiks, seetõttu paljut ei tea, kuid Leida Seppik on Mait Valdmaa tädi, ehk Mait oskab tema kohta andmeid anda. Ka mõned õpetajad elavad veel, nägin mõisa külalisteraamatus, et Tiiu Külmallik oli sel suvel mõisa külastanud, elab ka Harri Tarve. Küllap nemad oskaksid kroonikat täiustada. Kiri tuli nüüd küll väga pikk, vabandan tülitamise pärast!

Kui soovite rohkem andmeid meie klassi kohta, andke teada, tean ka üht legendi mõisnikust mida raamatus ei ole.

Teie parimat soovides,

A. T.

Kõue mõisa legendid

Fotol Alexandre ja Nicolas Kotzebue-Vautieri sissekanne Kose kiriku külalisraamatusse. Mehed leidsid Kõue mõisa antud ajaveebi vahendusel mõned aastad tagasi ja peatusid nüüd Triigil nädalakese.

Traktor jäi kinni paeplaatidesse mitte ristimäel, vaid suurte kuuskede juures mõisasüdamest läänes. Mingid kirjad olid ka plaatidel peal. Jube jama oli seal tööd teha. - Heldur Põlluaasa täpsustus võimaliku Strykide (Põhjasõja) aegse matmispaiga kohta.

Elasime Kõue veski juures talus. Lapsepõlves tuli mulle soolatüügas. Vanaema õpetas: pane kooljaluu peale, see aitab. Aga kust seda saada? Mine kergumäele, seal on neid palju! - Kinnitus kergumäe kui matmispaiga kohta.