Aela - kaks küla ühes, mõisast rääkimata

Praegune Aela küla koosneb kunagistest Vana- ja Uue Harmi mõisa maadest (räägime viimastest sajanditest), kusjuures Vana-Harmi ehk Ojasoo tükil asus kunagine karjamõis, selle koha peal on ka ametlik muinasküla ja -matmispaik. Pusu- ja Ümargune soo ja Nairemäe raba, praegused Aela küla maad, kuulusid kuni 1921. aasta võõrandamiseni Triigi mõisa koosseisu.



Eesti riigiarhiivis leiduv Aela talude tükeldamisskeem. Tegu on Ojasoo alla kuuluva Aelaga. Harmi alla käiv Aela koosnes vähemast - viiest, aga võimsamatest taludest. Nende kohta on RAs omaette kaustad omaette talude numbritega:

Arhivaal Malema küla Malema talu nr. 1 ERA.62.20.10747 - -
Arhivaal Saarevälja talu nr. 2 ERA.62.20.10748 - -
Arhivaal Ülevainu talu nr. 3 ERA.62.20.10749 - -
Arhivaal Käsnapõllu talu nr. 4 ERA.62.20.10750 - -
Arhivaal Pikametsa talu ERA.62.20.10751 - -
Arhivaal Metsatükk ERA.62.20.10752 - -

Ehk siis Taga-Aela loeti hoopis Malema külaks!



Siin võõrandamisaegne Harmi maatükk Aelas, ühe krundi nimi koguni Hasenrode, nagu Harmi emamaal. Tõneäoliselt on Ojasu ja Ojasoo üks ja sama koht ;P

Ajalooarhiivis EAA.3724.4.33 asub 1850. aastast tuntud maamõõtja Schmidti kaart Harju mõisa lahusmaatüki Malema (M 1:4200) kohta, ehk siis Malema küla viie suure talukoha rikkuse põhjuseks võis olla mõisakümnise puudumine.



Tegelikult võis Malema "mõisaks" lugeda sama nimega talukohta, skeemil peretütre Vilma Krabi (Nigul) joonistus praeguseks kivihunnikuks kokkulükatud talu hiilgeajast.



Samuti on tohutu lahmakas talukoht Pikametsa, kus paistab mitu-mitu suurt vundamenti, ka kaev on alles ning puiestee talukohta.



Saarevälja - samuti võimas taga-Malema koht, Raskide koduase. Olemas mitu vundamenti, kaev ja talusilt!



Käsnapõllu häärberi ukse taga Aela külavanemaga.



Ja korraks tagasi Ees-Aela juurde. Mõisasüdames on näha mitmeid vundamente, mõõtude järgi võib kõige suurema, meetrise maakivivundamendi lugeda loomatalliks (32 x 9.30 m), Kirsi elumaja (alumisel fotol) võiks olla ümberehitatud rehi (22.50 x 9.10)



Aela küla on antud ajaveebi erilise tähelepanu all sel suvel Aelas toimuva külapäeva ja väljaantava trükise pärast.

+++

Käisin riigiarhiivis mõningaid Ojasoo karjamõisa Aela võõrandamisaegseid pabereid uurimas, pikemalt tuleb nendest juttu augustis ilmuvas Aela reisijuhis, pärandi peatükis. Ülaltoodud paberil on peremehed andnud oma allkirjad, et nad on nõus karjamõisa väljajagatud kruntidega. Allkirja on andnud Kõrtsu n2 Mihkel Siiber, Hiietaguse n5 Hans Rask, Näsuvälja n8 Jaan Selter jne. Allkirja asemel kolm risti on vedanud Saaremetsa n3 Mihkel Wenn, Sütemäe n10 Juuli Penksoo ja Kullikõrve n17 Toomas Weide. Raske uskuda, et 1920ndatel ei osanud oma nime kirjutada 1/3 küla peremeestest. Pigem on tegu teatud üleoleku ehk ülbusega, et mina oma nime mingitele mõisapaberitele alla ei viska, justnagu tänapäevased anonüümsed kommentaatotid, kellel seisukoht on aga ei jääb puudu sotsiaalne minapilt, et seda arvamusega siduda - lühidalt öeldes tehke, mis tahate, MIND see ei huvita!

Mõis XLI

Riigiarhiivis leiduvad 1921. aasta ankeedid Triigi-Vahetüki (Kossaste abimõis) maade soovijatele. Osaliselt kopeeritud, kommenteeritud ajalooõhtul Kõue Rahva Majas. Paljud nimed tundmatud, reaalsetest maasaajatest puudu ka näiteks kolonel Laurits, kes sai omale mõisa peahoone. Ankeetidel maa taotleja, tema senine amet, primaarne ja sekundaarne oskus. Mis alusel maid jaotati? Esmajärjekorras teenete eest, kõigepealt said vabadussõjas osalenud.


Martin Walter, end. mõisa sulane, põllutöö

Martin Karn, end. mõisa kubjas, kubjas, põllutöö

Tõnu Kesküla, põllutöö, põllutöö, Vahetükist Eljega seoses, praegu Elju Petersmann

Hans Roos, endine mõisa tööline, põllutöö

Jüri Otsman, end. renditalu pidaja, põllutöö, põllutöö, Otsa talus Kõul elasid, Otsa Juhani isa? võivad olla Ojasalud ka, võtsid nimed.

Hans Uloo, end. renditalu pidaja, põllutöö

Juhan Kossas, end. renditalu pidaja, põllutöö, põllutöö



Jaan Kossas, end. kandi k. pidaja, põllutöö, põllutöö, Jõe ääres, mäe peal, Kossaste (Vahetüki) abimõis, Paunastel olid samuti Kossas Uue-Hindrekul, Heinrich ja Alma. Must kommunist oli Aleksander Kossas, pärast Kohtla-Järvel löödi mättasse. Kuraazi täis, must kommunist, klaver oli olnud ja käidi tantsimas, mis ta oli jama teinud, seal kus vana kõrts oli? Ei üleval mäe peal ikka, kiilakas, vuntsidega. Vahera Valve, Haraldt olid, Vahetükis olid käinud tantsimas. Kossaste mõis, kus käidi tantsimas, millal lagunes, siis kui must kommunist minema läks. laguneb, kui keegi ei hoolda. Ermi teab iga puuud mõisa juures.

Mari Saburi, langenud sõduri perekond, käsitööline, käsitöö, käib Kõue kooli kroonikast läbi, esimesed märkmed ongi Saburi suusõnalised märkmed, kes ehitas vana koolimaja, 1870 mis alustas Kõuel tööd, Kotzebue andis palgid, Andimäe oli ehitusmeister.



Karl Ruiso, käsitöö, põllutöö, kumb Ruiso? Kalju oli metsavend, Pikkeli majas. Paul oli Tilde mees, Mardil. Velskripunkt oli siin, ta oli velsker. 40ndatel kadusid Ruisod ära, Nettani maja oli Kalju talu, siin oli isa talu. Kaalepid ajasid teda taga, passis metsas Aelis ja taludes. Enne surma käis veel siin ka, pruut elas mäe peal, Eenokil. Virlas ja Aelis oli metsas. Isa tahtis hoopis Saarnakõrve osta suure talu, see oli kellelegi maha parseldatud, hiljem elas Nettanil, teomeeste-moonakate majas. Nettan tuli sõja ajal siia, Eesti aeg politseinik, pärast kommunist, pandi külanõukogu esimeheks, tuuleveski ja koorejaam ja Eenoki maja olid ühes pundis. Tuuleveski oli Ülejõe oma, transmissiooniga mootor, saeveski, oli tarvis panna käima, Nettanile anti ülesandeks, ta oli rohkem ilmas näinud, kui teised külamehed, oli Tallinnas politsei olnud. Liuglaagritega, jämedad võllid, kannu jämedused võllid, babiitlaagrid. Ühel päeval tegid laagereid, valasid, lihvisid sooned sisse, teisel päeval babiitlaagrid sulasid sisse, jälle 1 päev tegid laagreid, et saada 1 korra palki teha, saksa mootor, saksa babiit, vene oma ei lähe, Nettan oli asjapulk, kust sai õiget materjali, Andimäe Mihkel oli masinist, abiks oli jääger. Mõisa Karla isa, mul oli tarvis sindleid lõigata, hommikul tulin jalgrattaga Palalt, kui sai masinale hinge sisse nühkida, niimoodi käis töö, sain vajalikud sindlid kätte 1947 kevadel (Aksel Orasi mälestused).

Gustav Pertmann, sõdur, käsitöö, raudtee-ametnik

Gustav Künnap, liinisõdur, käsitööline, põllutöö, Ardu kandist perekond, tüdrukutest üks karjavirtshafti pidaja, saviehitus maja jäi Põltsamaa talu põlengust järgi, karjaköök ja karjatalitaja ruumid, Künnap Sinaida, alpinisti ema.

Aleksander Valt, sõdur, põllutöö, Valdit on Uuemõisas.

Jakob J, sõdur, põllutöö

Aleksander Robas, sõdur, käsitööline oli kooliteenija Robas Reinu isa, Endla mehe isa, Katsina küla mehed, kooli kroonikast jookseb nimi läbi.

Mart Kerberg, veskirentnik, põllutöö, veskirentija, hiljem võtsid Ülejõed üle, Oraveskilt.



Karl Anton, õpetaja, põllutöö, sai õpetajatalu, natuke põldu, suur hulk sood või heinamaad, viimane kooli krunt, poolt kasutas Anton pool veel keegi, enne seda rentis vald välja, hiljem muudeti ringi. Need read toimetan preagu viimasel kooli krundil (Juhan).

Jaan Kaalep, käsitööline, põllumajandus, käsitöö, kommunist, kes Ruisot taga ajas. Praeguse Kaalepi koha ostis hiljem, selle revisjoni käigus ei saanud maad.

Anton Schmidt, õpetaja, õpetaja. Vabadussõjast võttis osa, määrati koolijuhatajaks Kõul. Antoni naise vend. Eestistasid hiljem Siljanditeks, enne olid "sepad".

Aliise Blaufeldt, õpetaja

Jaan Ruuge, end. mõisatööline, mõisa tisler, põllutöö, tisleritöö. Ruuged olid Ravilas ja Paunkülas.



IX ring. val. Jaan Karro, Mõisavalitseja, Ringkonnavalitseja, põllutöö

Politseiül. Johan Aser, Politseikordnik, Politseiülem, põllutöö, said Karni kohale omale.

Triigi vallavalitsus, Vaestemaja koht (seesama Kossaste abimõis kus must kommunist tegutses, ei hakatud seal kunagi vanadekodu pidama).

Mõis XXXVIII

Kuna nii Triigi mõis, küla kui ka vald on mattunud lume alla ja lund tuleb juurdegi ning lisaks on pühad, vaatame mõisa võõrandamisaegseid materjale Riigiarhiivist Madara tänavalt, mida esmaspäeval uurimas käisin. Ligi paarsada lehekülge koopiaid on toimetatud juhtivate koduloouurijate kätte, alustan avaldamist põnevamatest ja kiireminisisestavatest.



1921. aasta kaardifragmendil on mõisasüda ja vana tellisevabrik-karjamõis (Oraveski) läänes, kahe paiga peale kokku paiknes suurem osa võõrandamisele kuuluvast hoonestusest, kuigi mõisa kinnisvara jagus Kõrvenõmmele ning muudesse taganurgaküladesse küll ja veel.

Revisjon hoonestusest:

Elumaja, wana jagu 27.75 21.35 9.76
Elumaja, juuredeehitus 13.73 8.54 9.76
Elumaja, uus jagu 19.22 9.61 9.76 kiwi

Walitseja maja 18 x 10.46 x 3.14 kiwi

Saun 15 x 7 x 2.68 puu, katus kukub

Jää kelder 8.5 x 6 x 1.22 kiwi, katus lagunud

Wiljaait ja kuiwatus 34 x 12 x 3.35 kiwi, katus tarvis parandust

Sõidutall 35.4 x 13 x 3.85 kiwi, katus tarvis parandust

Hooste tall 49.40 x 9.28 x 2.95 kiwi, katus tarvis parandust

Karjalaut 48 x 12 x 3.20 , katus tarvis parandust (punasega hävinud hoone, asus praeguse tööhobuste talli kõrval, müürid markeeritakse parklas.)

Wahhekuur ? rohelisega tundmatu hoone, ehk hilisem arbeitshaus, sepikoja kõrval tööhobustetalli vastas?

Töömehe maja mõisa juures 25.10 x 9.8 x 2.45 kiwi, katus auklik, tõenäoliselt kahe ahjuasemega vare peahoone taga.

Wankre ja ree kuur 25.7 x 7.75 x 2.4 laud, katus auklik

Seppa padda 6.57 x 5.6 x 2.8 kiwi, katus auklik

Pesuköök, tiigi ääres, praegune paviljon?

Töömehe maja vana vabriku juures, 14.7 x 8.97 x 2.60 kiwi, katus vana (Vana vabrik tähistab Oraveski kunagist tellisevabrikut, muud vabrikut pole siin asunud, kuigi valmisehitamata linnasevabriku skeemid on TLAs olemas.)

Karjatüdrukumaja 8.15 x 6.1 x 2.75 puu

Heinaküün vana vabriku juures kiwi

Kartulikelder 23.49 x 19.68 kiwi

Kollane küün 26.6 x 9.8 x 3.4 kiwi

Riistaküün 26 puu

Masina rehhe 68m! kiwi Rehe vare on olemas kõrgema mäe otsas mõisa taga, suurim hoone.

Masina katlamaja

Masina aggana ruum

Tuule veski (Tuuleveski kompleks asub tänapäevase kuivati ümber Kõue külas)

Elumaja
Laut
Auruveski masina ruum
Auruveski veskiruum
Ait seal juures
Seppapada
Heinaküün veski juures

Jne, jne - ülejäänud hoonestus on kaugemat ja vajab palju rohkem aega, et teaduslikult läheneda.



Üks põnevamaid leide läbilapatud paarisaja lehekülje kohta on tunnistus Triigi mõisa omanikule GRUENEWALDTILE - nimi, keda allakirjutanu Triigi mail veel kuulnud ei ole ehk veel üks valge laik uurimusel, Hagemeistrite perioodi kõrvale või üleminekule võõrandamisel.