Hof Kau LIV

1725-1726 a. adramaarevisjoni andmeid

aastal 1726. 4 veebruar

Keisri poolt määratud komisjon kosseisus:

Härra Parun ja asekuberner Löwen

Härra Oberst (polkovnik) von Bielski

Härra Frieisall kameriir

Kose kihelkonna alluvusse koondatud
adramaa revisjoni läbiviimiseks
järgnevates mõisates:

Kõu mõisas, Nutus ja Kossastes,

mis kuuluvad leitnant ja haagikohtunik
Hans Hinrich Strikile kõige juurdekuuluvatega

1. Kubjas Jürgen
2. Kuika Paele Jahn
3. Körbe Jak
4. Pawle Erick
5. Matzi Hans, Nuttu kibjas
6. Seppa Johann

kes on mitmekülgselt kompententsed, vannutatud ja tunnistatud spetsialistidena (eksamineeritud) väärikaiks.

Hinnangud.

1. Rettseppa Jürri hooldada on haige, põdur vanur, kusjuures ka 1/2 temega seottud maast vajab hooldust ja abi.

2. Kuikapallo Jahn on teol kogu nädalast 3 päeva, kahel päeval on juhendaja.

3. Tammitza Pertellil on üks Hansu nimeline sulane, kes kuulub veel Kossaste mõisale, aga tal on töösuhted veel lõpetamata.

NB! Kossaste mõisaga tuleb lõpetamata tegevus korrastada.

(Aksel Orasi tõlge, avaldatud valikuliselt)

Travellers middle-estonia

I started my journey from hof Neu-Harm, main building is partly beautifully renovated a few years ago by Kau parish.



Lets look at the big picture from one mile away. Roof of the big watermill is broken, there is no owner or no tears for this loss.



Approaching backyard of hof Habbat, some soviet industrial buildings.



The other side of hof Habbat. Metal door of the brewery. Street name leads us to parish centre. I go the other way.



Former road of timber transportation.



Hoflage Kossaste. Once here lived a man called "black communist". He chased brothers of forests and held parties here, where the ruins are still remaining.



Entire soviet era is turning into ruins. Barn of the hoflage Nutto. Both Kossaste and Nutto were economic supporting units of the hof Kau.



Another lost barn, far, far away, in Kadja.

Mõis XLI

Riigiarhiivis leiduvad 1921. aasta ankeedid Triigi-Vahetüki (Kossaste abimõis) maade soovijatele. Osaliselt kopeeritud, kommenteeritud ajalooõhtul Kõue Rahva Majas. Paljud nimed tundmatud, reaalsetest maasaajatest puudu ka näiteks kolonel Laurits, kes sai omale mõisa peahoone. Ankeetidel maa taotleja, tema senine amet, primaarne ja sekundaarne oskus. Mis alusel maid jaotati? Esmajärjekorras teenete eest, kõigepealt said vabadussõjas osalenud.


Martin Walter, end. mõisa sulane, põllutöö

Martin Karn, end. mõisa kubjas, kubjas, põllutöö

Tõnu Kesküla, põllutöö, põllutöö, Vahetükist Eljega seoses, praegu Elju Petersmann

Hans Roos, endine mõisa tööline, põllutöö

Jüri Otsman, end. renditalu pidaja, põllutöö, põllutöö, Otsa talus Kõul elasid, Otsa Juhani isa? võivad olla Ojasalud ka, võtsid nimed.

Hans Uloo, end. renditalu pidaja, põllutöö

Juhan Kossas, end. renditalu pidaja, põllutöö, põllutöö



Jaan Kossas, end. kandi k. pidaja, põllutöö, põllutöö, Jõe ääres, mäe peal, Kossaste (Vahetüki) abimõis, Paunastel olid samuti Kossas Uue-Hindrekul, Heinrich ja Alma. Must kommunist oli Aleksander Kossas, pärast Kohtla-Järvel löödi mättasse. Kuraazi täis, must kommunist, klaver oli olnud ja käidi tantsimas, mis ta oli jama teinud, seal kus vana kõrts oli? Ei üleval mäe peal ikka, kiilakas, vuntsidega. Vahera Valve, Haraldt olid, Vahetükis olid käinud tantsimas. Kossaste mõis, kus käidi tantsimas, millal lagunes, siis kui must kommunist minema läks. laguneb, kui keegi ei hoolda. Ermi teab iga puuud mõisa juures.

Mari Saburi, langenud sõduri perekond, käsitööline, käsitöö, käib Kõue kooli kroonikast läbi, esimesed märkmed ongi Saburi suusõnalised märkmed, kes ehitas vana koolimaja, 1870 mis alustas Kõuel tööd, Kotzebue andis palgid, Andimäe oli ehitusmeister.



Karl Ruiso, käsitöö, põllutöö, kumb Ruiso? Kalju oli metsavend, Pikkeli majas. Paul oli Tilde mees, Mardil. Velskripunkt oli siin, ta oli velsker. 40ndatel kadusid Ruisod ära, Nettani maja oli Kalju talu, siin oli isa talu. Kaalepid ajasid teda taga, passis metsas Aelis ja taludes. Enne surma käis veel siin ka, pruut elas mäe peal, Eenokil. Virlas ja Aelis oli metsas. Isa tahtis hoopis Saarnakõrve osta suure talu, see oli kellelegi maha parseldatud, hiljem elas Nettanil, teomeeste-moonakate majas. Nettan tuli sõja ajal siia, Eesti aeg politseinik, pärast kommunist, pandi külanõukogu esimeheks, tuuleveski ja koorejaam ja Eenoki maja olid ühes pundis. Tuuleveski oli Ülejõe oma, transmissiooniga mootor, saeveski, oli tarvis panna käima, Nettanile anti ülesandeks, ta oli rohkem ilmas näinud, kui teised külamehed, oli Tallinnas politsei olnud. Liuglaagritega, jämedad võllid, kannu jämedused võllid, babiitlaagrid. Ühel päeval tegid laagereid, valasid, lihvisid sooned sisse, teisel päeval babiitlaagrid sulasid sisse, jälle 1 päev tegid laagreid, et saada 1 korra palki teha, saksa mootor, saksa babiit, vene oma ei lähe, Nettan oli asjapulk, kust sai õiget materjali, Andimäe Mihkel oli masinist, abiks oli jääger. Mõisa Karla isa, mul oli tarvis sindleid lõigata, hommikul tulin jalgrattaga Palalt, kui sai masinale hinge sisse nühkida, niimoodi käis töö, sain vajalikud sindlid kätte 1947 kevadel (Aksel Orasi mälestused).

Gustav Pertmann, sõdur, käsitöö, raudtee-ametnik

Gustav Künnap, liinisõdur, käsitööline, põllutöö, Ardu kandist perekond, tüdrukutest üks karjavirtshafti pidaja, saviehitus maja jäi Põltsamaa talu põlengust järgi, karjaköök ja karjatalitaja ruumid, Künnap Sinaida, alpinisti ema.

Aleksander Valt, sõdur, põllutöö, Valdit on Uuemõisas.

Jakob J, sõdur, põllutöö

Aleksander Robas, sõdur, käsitööline oli kooliteenija Robas Reinu isa, Endla mehe isa, Katsina küla mehed, kooli kroonikast jookseb nimi läbi.

Mart Kerberg, veskirentnik, põllutöö, veskirentija, hiljem võtsid Ülejõed üle, Oraveskilt.



Karl Anton, õpetaja, põllutöö, sai õpetajatalu, natuke põldu, suur hulk sood või heinamaad, viimane kooli krunt, poolt kasutas Anton pool veel keegi, enne seda rentis vald välja, hiljem muudeti ringi. Need read toimetan preagu viimasel kooli krundil (Juhan).

Jaan Kaalep, käsitööline, põllumajandus, käsitöö, kommunist, kes Ruisot taga ajas. Praeguse Kaalepi koha ostis hiljem, selle revisjoni käigus ei saanud maad.

Anton Schmidt, õpetaja, õpetaja. Vabadussõjast võttis osa, määrati koolijuhatajaks Kõul. Antoni naise vend. Eestistasid hiljem Siljanditeks, enne olid "sepad".

Aliise Blaufeldt, õpetaja

Jaan Ruuge, end. mõisatööline, mõisa tisler, põllutöö, tisleritöö. Ruuged olid Ravilas ja Paunkülas.



IX ring. val. Jaan Karro, Mõisavalitseja, Ringkonnavalitseja, põllutöö

Politseiül. Johan Aser, Politseikordnik, Politseiülem, põllutöö, said Karni kohale omale.

Triigi vallavalitsus, Vaestemaja koht (seesama Kossaste abimõis kus must kommunist tegutses, ei hakatud seal kunagi vanadekodu pidama).

Tõelised unustatud mõisad

Eelmisel nädalal sai oldud teejuhiks ja sõiduki kliimaseadme operaatoriks (et pidev troopika-külmkapi kliima vaheldumine ära ei tapaks) kahele Muinsuskaitse Harjumaa peainspektorile - eesmärgiks kaardistada ja kontrollida kohalikke (karja)mõisa(aseme)id, mis kaitse all pole. Väike ülevaade nähtust:

Oraveski ehk Klein Kau ehk Aruveski - Kuivajõe mõlemal kaldal asunud Triigi abimõis, poolel territooriumil suvila, endise tellisevabriku maa, säilinud lubjapõletusahju ase, paekivist mantelkorstna? ase, Korteni maja stiilis punaste tellistega põrandaga ümberringi.



Nutu (fotol), Triigi abimõis - viimase talvega murdunud kolme arhailise palkhoone osa sarikaid, alles paekivist karjahoonete müüre.

Kossaste - Triigi abimõis, ehkki kohalik leht väitis sel kevadel, et sellist mõisa pole olemas - säilinud kelder, endise magasiaida? all, EW ajal planeeriti sinna vanadekodu, selleaegsel katastrikaardil kohanimena olemas (Kõssaste vanadekodu). Sillaase ja kõrtsi vundament.



Saarnakõrve, endine Soontaga (Sontacken) -puiestee, mantelkorstna asemed, kõrvalhoonete müüre ja vundamente, kaev.

Vanamõisa, endine Saarnakõrve - militaarhäärber, ei julge lähedale minna.



Aela karjamõis - katuseta kivist ait, müüre, parki alles. Vägev vaade kalmekohast mäe pealt.



Pala (ülal) ja Sääsküla (all) palktee.



Palkidest teealus asub Triigi 1820. kaardi kohaselt Pala-Paunaste, Paunaste-Virla ja Sääsküla-Riidamäe vahel, osaliselt nähtavaks ilmunud seoses teede mittehooldamisega.

Vaatamata jäi Ojasoo mõis, väga vana ja osaliselt hästi säilinud aga mingil põhjusel kaitseta ehitis ja Saumetsa, kus on säilinud mõned paekivist abihoone osad ning Sääsküla, kus on samuti üht-teist.

Aeg. Häving.

Kiisa kõrtsihoone Tartu maanteel



Sama suvel - rohkem sektsioone katust püsti



Noku kõrvalhoone Kadjas



Sama paar kevadet tagasi



Vahetüki laut



Sama koht viis aastat tagasi



Kossaste karjamõisa magasiaida vare - mis siis, et kohalik ajaleht ütles veebruarinumbris, et Kossaste karjamõisa polnd olemas.

Kossaste kõrts

Viimasel ajal on kõneainet pakkunud Raineri tellitud Eesti- ja Liivimaa kaart, kus traditsiooniliste teede asemel asuvad rabamassiivid ja sillad üle nende. Mingist täpsusest ja detailist ei saa siinkohal rääkida, paljud ikoonid tähendavad kõrtse, kindelpunkte teekäijale, mõnedel ikoonidel pole üldsegi nime juures. Kõue-Triigi, kui maailmanaba vähemalt minu jaoks, tähistab kaardil Kassis, asukoha poolest nagu klapiks, Ardust idas, Soosild põhja (Riidamäe-Sääsküla) ja Lõunasse. Nimekuju ning kaardi iseloomu poolest pakuks ma Kassise pähe Kossaste kõrtsi, seni uurimata hoolonit, kunagist Triigi abimõisa, paljude inimeste perekonnanime koos Kõusaare ja Kõussoniga, kelle kõigi juured siit ümbrusest pärit on.

1820. aasta Triigi mõisa kaardil asub Kossaste kõrtsihoone Kõu küla ja Kossaste mõisa vahel, suur hoone koheselt läänes peale silda üle kuivajõe.

Kuivajõe säng on võimas, eriti Kõu väljamäe, kunagise hiie jalamil, vaade praeguse silla juurest Kossaste abimõisasüdame peale (Kuivajõgi on siinkohal külade piiriks):

Ning vaade väljamäelt:

Siinkohal tuleb mainida, et praegune sild asub tee õgvendusel, vana sild asus praegusest ülesvoolu lõunas, see sillaase asub otse abimõisa all, vaade vanalt sillalt:

Ning vana sild praegu, vaja pärandkultuurina arvele võtta:

Kossaste hoonestusest on säilinud magasiaida vare, paar keldrit all:


Ning veel üks kaart, TLA, 19. saj. viimane kolmandik, Kõrts kenasti peal (Krug), mingit vare pole praeguseni säilinud. EW alguses üritati abimõisa hoonetest vanadekodu teha, seda aga mingil põhjusel ei suudetud.

Kuigi Triigi mõisa hilisem kõrts asus mõisast läänes, võis varasemal ajal tähtsaim kõrtsihoone asuda just Kossastel, võibolla viitab jõe lähedus ka veeteede ajale, mis on küll õhkõrn oletus.

Kossastet guugeldades leidsin vaste EHA kinnistute registris, punasega minu tõlge:

Mõisana on Triigit märgitud juba 1479. a. Kossas ja otz (Oraveski ehk väike Kõu või Otsa talu, kõige jõepoolsem Kõue küla kinnistu) olid külad. 1524. a müüs Johann Soyge Triigi Friedrich Dückerile. 1641 Otto, Tönnise p Wrangell. (Tönnis Wrangelli naise Maya, Friedrichi t Dückeri vend Otto kaudu 01.11.1573, on tulnud Triigi Wrangellite kätte). 1649. a Bernhard (Beren), Jonase p von Saltza, kes on saanud Triigi oma teise abielu kaudu Otto Wrangelli t Elisabethiga. Pärandijagamine obristleitnant Bernhard von Salza pärijate vahel. Triigi jagatakse kolmeks osaks. Hans Heinrich Strycki lesk Anna (sünd Salza) saab külad Kossas 3 adramaad, Kau 5 1/4 adramaad ja Tammetz talu 1 /4 adramaad. Kapten Anton Schulmann saab oma naise Hedwig, Bernhardi t von Salza tõttu külad Rawell (Rava) 5 1/2 adramaad, talud Handjama (Andimäe) 1/2 adramaad, Pallal 2 1/2 adramaad, Kuckepalla 1 adramaad , Sotawe (Sotemäe) 1/4 adramaad. Elisabeth, Bernhardi t von Salza (vallaline) saab külad Firril (Virla) 5 3/4 adramaad ja Nutz (Nutu) 5 adramaad. "Die grosse Hoflage" (Triigi) saab 3 000 riigitaalri eest Anton, Heinrichi p Schulmann, kes on Hedwig Saltza abikaasa.