Keskaegsetest hoonetest ja puukirikutest

Väga põnev kiri Villu Kadakaselt:

Üritan meelde tuletada, kus raamatus või kuskil olen näinud selliste kirikute pilte: pigem kuskil Põhja-Soomes või niimoodi. Mul on kuskil kodus mõned artiklid, mille katsun üles leida. Rehielamute kohta Paides ei tea, kas üldse päris klassikalisi rehielamuid oli, pigem olid elumajad eraldi. Need vähesed keskaegsed elamud, mis Eestis on kaevatud, on enamasti olnud rehest eraldi, ligikaudu ruudukujulise põhiplaaniga, ahi ühes tagaosa nurgas. Ühe sellise leidsime just nüüd Tallinnas Vabaduse väljakul.

*Ristikujulisi puukirikuid:
*The Church in Jeppo*

http://www.nykarleby.fi/se/55

*Petäjävesi:
*üks väga hea näide eeskujuks, kuigi alles
18.saj-st, mis on ühtlasi UNESCO pärandi nimekirjas. Näiteks sobib
eriti seetõttu, et puudub voodrilaud ja kirikul on algne nähtava
palkkonstruktsiooniga väljanägemine, mis 17.saj kirikute puhul ei saanud
eriti teistsugune olla. Katuse kuju võis Paides olla muidugi hoopis
teistsugune.

http://www.petajavesi.fi/kirkko/en/rakennus.html

palju fotosid:

http://www.petajavesi.fi/kirkko/albumi/index2.html

Soome ristikujuliste puukirikute kohta veel ilmselt leiaks sellel saidil
sobrades:

http://www.muuka.com/finnishpumpkin/churches/t/church_t.html

Põhja-Rootsis peaks ka selliseid olema, aga praegu ei leia. Üks oli plaani järgi otsustades Tallinnas Tõnismäel kuni Põhjasõjani.

17.saj elamutest veel: ehitati nt ruudule läheneva põhiplaaniga eluhooned tänava äärde või sellest eemale ja laudad-tallid krundi sügavusse piki selle üht külge, jättes teisele küljele ruumi vankriga sissesõidu jaoks.

Hävingu võisid üle elada keskaegsete elamute kivist keldrid. Tallinnas Vabaduse väljakul väljaspool linnamüüri leidsime eelmises kirjas kirjeldatud maja kõrvalt just sellise juhtumi: kivist kelder on olnud mitte tänava ääres, vaid veidi eemal. Ilmselt hävitati hoone Liivi sõja
käigus, aga keldri otsa vanale kohale ehitati rootsiajal uus. Vastavalt jäi ka hoone põhikuju ilmselt keskaegseks: tänava ääres ruudukujulise plaaniga nn diele, mantelkorstna või lahtise koldega eesruum-köök, taga keldri kohal keldris paikneva kerisahjuga (hüpokaust) köetav ruum. Taastatud hoone maapealne osa, oli puust, nagu ka selle eelkäijad keskajal. Taastatud hoone vist oli ristpalkhoone, aga keskaegne eelkäija oli kindlasti nn fachwerk-tüüpi hoone maasse rammitud postidega, mille vahel paiknesid seinad. Selliseid lahendusi võis olla ka Paides. Kahjuks ei tea me suurt midagi ka Liivi sõja eelsetest majadest Paides. Kui keskväljaku ääres oli kivimaju, siis mõni neist võis elada sõja enam-vähem üle, nii et see võidi taastada pärast sõda.

Saadan mõned Andris Caune tehtud rekonstruktsioonid 13.saj Riia elamutest. Suurte linnade eeslinnades ja väikelinnades võisid need tüübid ja vormid või nende kombinatsioonid elada keskaja lõpuni, ehk kohati veel 17.sajandini. Vähemalt võiks need pildid anda mõtlemisainet.

Paide keskväljak 18. sajandi alguses

See vaade ei pretendeeri tõele, vaid on oletus, segatud fantaasia ja akvarellipintsli vaba tahtega, milline võis välja näha Paide turuplats enne 1703. aasta rüüstamist, põletamist. Puukirik ehitati pärast keskaegse kiriku õhkimist, endise kiriku ette. Milline see oli, võime tuletada säilinud puukirikute järgi, mõnel Paide kaardil on joonistatud väike majake, torniga läänes. Keskaegse kiriku asemel, ümber, asus siis saksa surnuaed, lihtravas maeti puukiriku ümber. Kindel on kaevu asukoht, praeguse raekoja ees, kus käis linnakodanik vett ammutamas veel sadaviiskümmend aastat tagasi. Milline oli hoonestus platsil, pole kindlalt teada, säilinud protokollidest leiab vaid, milline krunt oli täis ehitatud, milline tühi. Hoonete asukoht sellel pildil on tuletatud uuemate kaartide pealt, arvestades tõenäosust, et ehitati vanade vundamentide peale.