Triigi mõisa keskaegne kuju

Mis on Triigi mõisas esimesest (tinglikult 1379 aasta) ehitusjärgust või hilisematest keskaega jäävatest ümberehitustest? Skeemi aluseks võtsin peale enda tähelepanekute Villu Kadaka ekspertiisi peahoone keskaegse päritolu kohta ja Valdo Prausti vaatlusandmed, mis vaid kinnitavad viimast.

Keldrikorrusel on säilinud kinnitopitud õhukanaliga hüpokaustahju jäänused. Ruum, kus need asuvad on raidportaaliga ja kindalsti keskaegse võlviga. Loodepoolone keldriruum on uuema võlviga kuid võib olla esialgsel kujul laiunud kuni praeguse hoone loodeseinani. Vanimad esimese korruse seinad (paksust ca. 1.5m) on skeemil viirutatud roheliseks. Loodeseina algupärasust kinnitab praeguse serveeerimisruumi seinanishist alguse saanud kooliajal kinnilaotud seinasisene trepp, mis viis teisele korrusele. Keldrist esimesele korrusele viis pragune trepp, keskaegse võlviga ruumis asunud keerdtrepp ja suurema keldriosa kirdenurgas poolväljakaevamata tõenäoliselt seinasisene trepp, mis võib ära määrata keskaegse hoone kirdeseina. Villu Kadakas on märganud ja jäädvustanud krohvi all paljandunud eri ajastu müüride õmblust, mis on läbi lõiganud vanema järgu akna- ukse- või miski muu sillusega ava. Asus see sekundaarse portaali edelasammaste vahel, seespoolt läheb uuem müüriosa kirdepool poole õhemaks.

Vana köögi all asuvat keldrit lahti ei kaevatud, seega jäävad mõned saladused järgnevatele põlvedele, küll aga ei tulnud peale savise pinnase midagi välja nurga all asuva hoone kagupoolsest, akendeta väikse ruumi põranda alt.

Villu Kadaka hüpoteesi järgi oli keskaegne hoone piiratud vallikraavidega, millest on järele jäänud praegused tiigid, lõunatiib võis olla ehitatud maja põhikehandist mäeseljandikule lõigatud täiendava vallikraavi eenduva flankeeriva ehitisena, mis võis kunagi olla isegi kagupoole pikem. See hüpotees on põnev, kuna võimaliku eenduse kohal asus veel paar aastat tagasi põhiplaanilt nelinurkne avatud kaev, millel sügavust võis aimata oma poolteist meetrit (Männisalu aegne kanalisatsioon). Kaev või kelder, miks nelinurkne?

Kus asus keskajal ja/või baroki perioodil mantelkorsten? Lahendus võib olla kergem, kui esialgu arvata. Aga sellest kunagi teinekord.

Kiruvere pärand ja "meie" huvid

Fotol arhailise palkhoone vundamendiosa - sarikad otsa, midagi katteks ja saab elada aasta läbi nagu muiste!

Eile õnnestus Paunküla veehoidlal näha mootorpaati - kohe oli platsis ka veehoidlavaht, kes tegi organitesse kõne - selgus, et alus oli eriloaga veele lastud. Viimane talv oli Kõue keskvallas aegajalt jetti näha - küll palju vähem, kui TLN lähivaldades või Otepääl, aga tegu on tõusva trendiga, vajab regulatsiooni nagu suvine Paunküla veehoidla ja selle ümbrus. Järgnev memo on kevadest, seltsing, kelle missiooniks veehoidla säilitamine, kasvõi looduskaitseala rajamise näol - vajalik ja paratamatu tegevus.


Meie seltsingu eesmärgid:


Paunküla veehoidla ja selle lähiümbruse (edaspidi ka “piirkond”) loodusressurss on ja jääb meie ühiseks varaks, mida kasutatakse looduse suhtes heaperemehelikult, kooskõlas hea tava ning kokkulepitud regulatsiooni alusel.

(eesmärk on nagu visioon kuhu tahame jõuda näit.5-10 aasta pärast. Kui eesmärk on täidetud, siis loodud seltsing võib rahulikult laiali minna)

Eesmärgini jõudmiseks on vaja:

1. Seltsingu initsiatiivil kutsuda kokku ümarlaud või nõukoda, kus pannakse paika üldised põhimõtted piirkonna kasutamise ja arengu osas.
2. Punkt 1 tulemusel:
* Koostatakse piirkonna arengukava
* Luuakse SA või MTÜ
* Loodud organisatsioon koostöös vallaga otsustab looduskaitsealaga seonduva
3. Loodud on regulatsioon (vt.ka eesmärk) piirkonna kaitsmiseks ja kasutamiseks (olgu selleks siis avaliku veekogu kasutamise eeskiri või looduskaitseala eeskiri)
4. Loodud on regulatsioon (vajadusel ka organisatsioon – SA või MTÜ), mille kaudu eesmärke rakendatakse. Välja on töötatud organisatsiooni enda toimimise ja piirkonna haldamise rahastusskeem.



Rakenduskava:

1. Ümarlaud kutsuda kokku aprillis 2010.a
2. Juhul kui aktiivseks pooleks jääb vaid loodud seltsing, siis piirkonna arengukava koostamine lükata sügisesse 2010 (meie peaksime taotlema kava koostamiseks vahendeid koos vallaga KIK-st või KOP-st).
3. Juhul kui otsustatakse looduskaitseala luua, siis peab vald taotlema LK eeskirjade ja kaitsekorralduskava koostamiseks vahendeid KIK-st
4. Juhul kui otsustatakse avaliku veekogu kasutamise eeskirjaga regulatsiooni tagada, siis peaks meie initsiatiivil koostama maavanemale vastava taotluse, mille esitab vald.



Olulisemad piirangud meie arvates peaksid olema:

1. Veehoidlal on kehtestatud aastaringne mootorsõidukitega liikumise keeld (va.päästetöödeks ja eriotstarbel vallast vms.taotletud loa alusel). Mootorsõidukina ei käsitleta elektrimootorit …X…. võimsusega. Veehoidlal liikumine võiks olla lubatud päikesetõusust loojanguni.
2. Avalike ürituste korraldamisel tuleb kinni pidada muuhulga öörahu reeglitest (öörahu tuleb defineerida kellaajaliselt ja müra tugevusega vms.)





Eesmärk: Paunküla veehoidla ja selle lähi-ümbruse keskkonnasäästev ja puhkemajanduslikult otstarbekas (ressursi-jätkusuutlik) kasutamine võimalikult maksimaalselt olemasolevat keskkonda säilitades.

Visioon: Paunküla veehoidla ja selle lähiümbrus on piirkonna kvaliteetseim „vaikse- (mis ei välista aktiivse-) puhkuse“ koht. (nn.kaubmärk on „vaikus“, ehk müra kui saaste vastand)

Olemasoleva olukorra kirjeldus: Paunküla veehoidla ja selle ümbruse loodus on kaunis ja vaatamisväärne. Paljudel erinevatel inimestel on selle piirkonna „tarbimisega“ väljakujunenud rohkem või vähem kattuvad või lausa erinevad huvid: Inimesed, kes on sinna endale ammu kodu rajanud või kes alles tahavad seda teha arvestades piirkonna hetke-väärtusi. Kalapüük on ahvatlev... Populaarsust on kogumas loodusturism ning sportlikud vaba-aja veetmise võimalused. Eelnimetatud huvisid saab täna rakendada nii eraviisiliselt, heategevuslikult kui ka äriliselt, samal ajal kui vastava regulatsiooni puudumine ennustab varem või hiljem erinevate huvigruppide konflikti.

Probleemi sõnastus: Loodusväärtuste kasutamist (tarbimist) tuleb ohjata (reguleerida) ja kaitset korraldata selliselt, et oleks tagatud nende säilimine kõigi huvigruppide jaoks.

Ettepanekud:

VARIANT A. Muuta piirkond kohaliku tähtsusega looduskaitsealaks.

Selleks on vaja teha:

1. Viia üldplaneeringusse sisse planeeritava looduskaitseala ligikaudne piirkond.
2. Koostada kaitse-eeskiri.
3. Koostada kaitsekorralduskava.
4. Kinnitada looduskaitseala.



VARIANT B. Saavutada kõiki huvigruppe rahuldav kokkulepe, mis reguleeriks piirkonna loodusressursside tarbimist.

Selleks on vaja teha:

1. Kutsuda kokku piirkonnas tegutsevate huvigruppide (ja elanikud) ümarlaud
2. Koostada nn.ühiskondliku kokkuleppena piirkonnas tegutsemise eeskiri (arengukava vms.)
3. Kaaluda piirkonna haldamiseks vastava sihtasutuse loomist ning veehoidla aluse maa munitsipaali taotlemist.



VARIANT C. Peale Paunküla veehoidla kinnitamist teha maavanemale ettepanek veekogu kasutamise reguleerimiseks vastava korralduse tegemiseks.


Toodud variandid ei välista üksteist ning on osaliselt või täielikult ka samaaegselt rakendatavad.

Oma arvamusi ja mõtteid saate meiega jagada, kui kontakteerute meieseltsing@gmail.com

Evelin Rennel

Margus Rennel

Toomas Mägi

Katti Muru

Meelis Saar

Cerly Saar

Helgi Pluss

Triigi mõisa renoveerimise XIV nädala kokkuvõte

Ajaloohuviline kodanik Valdo Praust on olnud viimasel ajal mures Triigi mõisa peahoone edelakülel asuva tõenäoliselt keskajast pärineva raidportaali pärast. Kas säilib ega müürita kinni või ei ehitata ümber? Probleemi teeb keerulisemaks akna mitteolemasulu senistes muinsuskaitseameti materjalides.

Võin kinnitada, et raidportaaliga aken on olemas ja jääb (fotol pool tundi tagasi), nii praegune omanik kui ka muinsuskaitse on portaalist teadlikud. See aga ei ole alati nii olnud. Vaatame akna lugu, alustame põhjalikust ja ladusast muinsuse kirjeldusest (MKA arhiivist, ehitise dateeringut sisaldav osa):











Ühesõnaga antud uurimus väidab peahoone olevat 1817. aastast, teatud osadega varasemast ajast.



Dokumentatsiooni illustatsioonis on raidaken, pool sellest pinna peal kenasti olemas (alumise korruse vasakult kolmanda akna all).



Ka mõõdistuses on poolenisti maapeal asuv aknake olemas, isegi trell ees.



Üheksakümnendate aastate foto - aken ikka olemas samamoodi poolenisti maast väljas.



Ja lõpuks - 1996. aasta DIA arhitektuuribüroo tööjoonis - väga oluliseks on peetud räästaliistu rosettide värvmist, mida aga joonisel pole, on keskagne aken!

Pragune ümberehituse projekt on tunduvalt radikaalsem kui kunagine, säästes ometi ehitise algupäraseid detaile.



Midagi tänapäevast ka - katuselammutuse järg on jõudnud tall-tõllakuuri.

Triigi mõisa renoveerimise III nädala kokkuvõte

Seoses hoone põrandate ülesvõtuga paljastus 1820?. aasta kanalisatsioonisüsteem, mis annab pildi tolleaegsest santehnilisest lahendusest, on täiendus seni nähtavale kaevatud lampkastidele, mis omakorda hoone kolme peldiku osad.



Iga kemmergu alt kulgeb renn läbi põrandaaluse lähima korstnajalani, tuulutuseks, ülemisel pildil barokse sissepääsu ja suure saali vaheline ruum, renn fotol diagonaalselt.



Parunessi kempsuga magamistoa renn fotol ülal kulgemas, samuti korstnajalga.



Kotzebue aegse tiiva renn (suurema kalde all) võis juhtida sisehoovi sadevee läbi tiiva teisele poole kemmegusse (helesinise krohviga orvand) , kust siis kenasti edasi lampkasti. Samas võis see renn alguse saada ka korstnajalast (100% hävinud) või olla ühendatud sisehoovis oleva täiendava lampkastiga. Kinnitust ei leidnud sisehoovis täiendava keldri olemasolu, millele Triigi kooli kunagised õpilased viitasid, aga seal võis olla midagi lampkasti laadset küll.



Päris asjalik taldmikuauk veranda jaoks.

Mõned ruumid hoones on piisavalt sügavaks kraabitud/suruõhukompreseeritud - evivad juba peno, armatuuri, põrandaküttekaablit, kanalisatsioonitorusid, kõiksugu kõrisid - ootavad betooni ehk see esteetika pole minu jäädvustamiseks, kindlasti kajastatud ametlikus ehitusdokumentatsioonis.



Ja ühe asjaga panin puusse ka. Kui muinsuskaitse ütleb, et katusekaldenurka ei tohi muuta, siis seda tulekski eeldada ehk arvasin, et Kotzebue tiiva kahekorruseliseks saades jääb konsoolkatus, mis saab omale kaldenurga teisele poole ehk jääb fassaadilt vaadates samaks ning sisehoovist kõrgemaks, aga see tiib saab omale hoopis viilkatuse (punasega), sarnaselt teisele, keskaegsele tiivale (murdkelpkatus). See lahendus meeldib mulle rohkem kui fantaasia teistpidi konsoolkatusest, sest seda rohkem valgust sisehoov (perspektiivis talveaed) saab.



1956 - Triigi algkooli sulgemiseni oli jäänud veel 19 aastat.

Mõisa peahooned: Triigil ehitusjärke keskajast, Ojasoo hilisem

Kui kellelgi on tekkinud viimasel ajal tunne, et selle ajaveebi suurem osa postituste teemasid ja kommentaare on hõivanud Valdo Praust, siis arvab ta täiesti õieti - käesoleva ajaveebi põhjalik läbitöötamine on üks osa ettevalmistusest, mis Valdo teeb 18. septembriks, kui esitab Kõue Rahva Majas Kose kohelkonna teedevõrgu väljakujunemise loo. Selle ürituse reklaam veel tuleb, aga punane rist tasub kalendrisse teha kõigil ajaloohuvilistel, -õpetajatel ärksamate õpilastega, nii Kose kihelkonnast kui ka kaugemalt, siit kandist kulges läbi tähtsaid teid. Tõotab tulla ülipõnev üritus!

Väike näidis on alljärgnevale kaardile soditud Alansit Habajaga ühendav unustusse vajunud teejupp:



Praegu aga väike chat peale Triigi-Ojasoo-Saarnakõrve-Korteni trippi:

Valdo: tegelikult meil vedas mõlema mõisa juures ilmaga
oleks võinud paduvihma tulla, nagu mul kodus
aga ikkagi... mina usun, et Kõue mõisa raidraamidega aken on keskaegne:



nagu ka 3 küünlanišši
Vana-Harmi on selgelt uuem
aga võta Sa kinni, kas 17. või 18. sajand
stiilil pole vahet
samas... seda ma ei usu, et puitosa on ehitet mitmes järgus
liiga sümmeetriline eest ja tagant
aga seal võib keldri juurest just peamiselt olla vanu osi sees



või mõnes vaheseinas
keldris on vähemalt kaks järku
ja paistab, et parempoolne ots on vanem
kuna korsten asub keskel, kuulub see praeguste mõõtmetega maja juurde



mantelkorsten seest:



otsakorstnad on ilmselgelt 19. sajand
nagu ka parempoolse saali tükeldamine tubadeks
tugitalastikki oli lakas olemas ja alles
mõlemal pool identne
jälle... tüüpiline toolvärk nii 17. kui ka 18. sajandile
ahjukahlite katketega sama lugu



rahasid ja asju, mis olevat olnud prügi sees, ei näinud
ja rootsiaegsed rahad pole ka tõestus
ikka peideti vanu asju pööningule
keskaega ma neid keldreid ei paigutaks
vähemalt võlve mitte
muidugi võis keskaegne hoone asuda samas ja ulatuda paremale välja
samas võis seal olla ka kõrvalhooneid
nagu ikka peahoone esiväljaku külgedel
ilmselgelt on keldrid käinud välja ainult paremasse otsa
mitte sisse, nagu nüüd
ülakorrusel oli ärklituba välja ehitet ainult paremas otsas
keegi oli hiljem talastiku vahel tellismüüre maha lõhkunud
lakatrepi koht tõenäoliselt algne

fasswaerk pööningul:



kummaline on see, et ei ühtegi vana sulust, pisidetaili jms
ma saan aru, et hoone oli tühjalt rüüstatud, aga ikkagi
kas ma olen Sulle näidanud Käru mõisahoone lakatubade sisevaateid?
viimase lauajupi ja aknanurgani 1692...
mul siin arvutis pole, aga kunagi näed
mul jäi suu lahti, kui nägin
sinakashall värv ka peal... nagu tollele ajale kombeks
teine otsakabmer oli seest osalt lõhutud
olevat tahetud metskonnale kortereid teha 1950ndatel
aga keegi oli öelnud, et laed ei kannata
vasaku otsa kamber aga alles, v.a., uks, mida oli kellelgi vaja läinud
jämedapaisulise profiiliga piirdelauad alles, sinakashall värv (jäänused) peal
aknaklaasid nagu keskaegsetel kirikutel, pisikesed ruudud, väga lainetav ja mulliline ja paks
ilmselgelt 17. sajandi klaasiruudud

Mustla-Nõmme kõrts:



Äsja väljapuhastatud Korteni maja mantelkonrstna jäänuk tellispõrandaga, siin toimub üritus vist 5. septembril:

Kõue valla pärandkultuur

Täna võin linnukese seinale kirja panna - reverseengineerisin koduvalla pärandkultuuri, ehk vaatasin kaardi pealt külade järgi mis kus on ning kandsin kõik selle värgi valla turismikaardile. Palju asju on puudu näiteks Triigi lubjaahi, Saarnakõrve mõisaase, Nõmmeri küla, mille kohta valla detailplaneeringu üldarutelul mees ütles, et nagu oleksid 50 aastat ajas tagasi rännanud, ei sisalda ühtegi objekti, 1820. aasta Triigi mõisakaardilt on vaja maha viksida paarkümmend kohta jne, jne. Ootan pärandkultuuri järgmist revisjoni, enne aga ilmub valla turismikaart, kust saad leida järgnevad kohad, X märgitud minupoolsed pakkumised, nimekiri täieneb veel!

Aela

1. Lintsemäe soosaar

2. Mäe-Virla talitee

3. Mäe saunakoht

4. Tammetsa talukoht

5. Aela-Virla talitee

6. Karukatku takka mägi

7. Karukatku mägi

8. Peiupoisi soo

9. Peiupoisi raba

10. Pikasilla talukoht

11. Kullikõrve MV kordon

12. Pikaoja talukoht

13. Aela metsavahi koht

14. Lülle talukoht

15. Aela mõis

16. Saunamõisa karjamaakaev

17. Kõrtsi talukoht

18. Eestaguse talukoht

19. Hiietaguse talukoht

20. Näsuvälja talukoht

21. Pikametsa talukoht

22. Ülevainu talukoht

23. Malema talukoht

24. Saarevälja talukoht

Alansi 

X muinastee?

Ardu -

Habaja 

25. Aru talukoht

Harmi

26. Harmi mõisa vesiveski

27. Harmi mõisa saviauk

28. Samagoni ajamise koht

Kadja

29. Kadja terviseallikas

30. Kadja hiiemägi

31. Varbse talu

 

Kantküla -

Katsina -

Kirivalla

32. Kääriotsa talukoht

33. Pärnamäe talukoht

34. Seljamäe talukoht

35. Kirivalla-Mahtra talitee

36. Kirivalla-Tamsi talitee

37. Siuge-Kirivalla talitee

Kiruvere

38. Annuka metsavahi kordon

39. Metsavenna punker

40. Ristimänd

41. Metsavenna punker

42. Palgissaare heinaküün

Kukepala - 

Kõrvenurga 

43. Kautla talukoht

44. Kautlasaare talukoht

45. Murru talukoht

46. Sibila MV kordon

Kõue 

50. Kergumägi

51. Kõue uus koolimaja

Laane 

52. Napu heinaküün

53. Liivaku MV kordon

54. Kasuvere talukoht

55. Rihma-Loibu talitee

56. Põhjaku raba turbavõtu koht

57. Loibu talitee

Leistu 

58. Laane talukoht

Lutsu - 

Lööra 

59. Lõuamäe talukoht 

60. Lõõra vesiveski koht

61. Lõõra karjamõis

Marguse - 

Nutu

62. Nutu karjamõis

63. Papli talukoht

 

Nõmmeri -

Ojasoo 

64. Ojasoo mõis

Pala 

65. Kadaka soosaar

66. Hansuaadu talukoht

67. Metsmäe talukoht

X palktee

Paunaste -

Paunküla 

68. Pruuli laut

69. Triigi metskonna kontor

Puusepa -

 

Rava -

Riidamäe -

Rõõsa 

70. Videsi talukoht

71. Põllunurme talukoht

72. Otsevõhma talukoht

73. Saare talukoht

74. Lindjärve turbavõtu koht

75. Mustlaslaagri koht

76. Mõrtsuka mägi

77. Vana Tartu maantee

78. Paunküla raba turbavõtu koht

79. Mustjärve turbavõtu koht

80. Rahkjärve raba turbavõtu ala

81. Põline piir

82. Nelja ristiga ristikivi

83. Sipelga talukoht

84. Sipelga I talukoht

Saarnakõrve - 

X mõisaase, mõisatee

Sae - 

Silmsi - 

X Kääpa kuusik

Sääsküla - 

Triigi - 

X Lubjaahju vare

Uueveski - 

Vahetüki

85. Kossaste magasiaida vare

Vanamõisa 

47. Sikemäe talukoht

48. Turbavõtukoht

49. Peetsaare MV kordon

Virla 

86. Jaani talukoht

87. Virla turbavõtukoht

Äksi -

Lihtne postvundament

Keskajal oli üks laiatarbe ehitusstiil nn. fasswaerk - püsti maasse rammitud postide vahe täideti käepärase materjaliga. Tänapäeval aetakse heal juhul otse maasse vaid aiateibad, hoonele püstitatakse üldjuhul vundament. Milline on lihtsaim ja odavaim postvundament? Võimalusi ja lahendusi on lõputult, pakun omalt poolt välja ühe käepärase:

1. kitsa terava labidaga maasse võimalikult väikse diameetriga sügav auk

2. augu keskele lüüa mingi varras (vaata oma vanarauahunnikust)

3. täita betooniga (1 osa tsementi, kolm osa liiva, kolm osa killustikku, mõni kivi)

4. poole valu pealt paigutada varda ümber jupike praaklipumasti varrast (kasutan Flagmore praaki, naaberkülas praagi vaheladu)

5. täita klaasplast silinder ülejäänud betooniga

6. Paari päeva pärast lükata vundamendiposti otsa teivas, mille otsa puuritud auk ja mis immutatud näiteks vana mootoriõliga, vahele tükike ruberoidi.

Sel viisil postvundamenti valmistades tuleb ühe posti hind ca. 20 eek (tsement 16, jupp lipumasti 4, varras vanarauahunnikust). NB! Enne ehitamist arvuta välja vundamendi kandvus tulevasele hoonele!

Kindlustatud mõis Kose-Uuemõisa

Raplamaa kirjasaatjalt tuli veidi juttu (artiklite kogum ; rapla rajoonis e. kodu-uurijate seminar-kokkutulek 18-21 aug. 1976 a.), mida lõin valikuliselt arvutisse:

Kõigepealt tekkisid mõisad Tallinna lähedal. Jüriöö ülestõusu eel oli Harjumaal 21 mõisa, Rapla territooriumil nähtavasti hõredamalt, enne jüriööd vaid Tamsi, mida mainitakse 1310. Kindlasti olid olemas Kuimetsa (1346), Triigi (1379) ja Jalase (1389 mainitud mõisaasemena) mõis. Jüriöö ülestõus algas ja võttis erilise hoo sisse just Harjus, kus talupoegade rõhumine oli tugevam. Kui Jüriööeelsest perioodist on võimalik kindlaks teha vaid üksikute mõisamajapidamiste olemasolu, siis paljud 14. saj. algul eksisteerinud mõisad esinevad esmakordselt allikais 15. sajandil. Nii mainitakse muuhulgas Harmi (1417), Angerja (1424), Haimre (1426).

Oma viimasel kohtumisel Kosel elava koduloouurija Aksel Orasiga, tuli samuti jutuks Jüriöö Ülestõus - ta rääkis, et talupoegade salgad pidid Kose kandist Tallinna alla minema läbi Peningi, Aruküla, Lagedi, kuna Kose-uuemõisas, sarnaselt Triigiga, asus kindlustatud vasalllinnus, mis patrullis teed. Sarnaselt Triigi mõisale on Neuhofis samuti keldrid, mida dateeritakse hilisesse keskaega. Need keldrid olidki üheks ajendiks, miks sinna sattusin, kuid mitte ainult. Minu poolt väljaantavad Kõue Ajaloo Vihikud olid seal asuvas koduloomuuseumis otsa saanud.

Kose-Uuemõisa mõis asub kohas, kus ürgorus Pirita jõgi teeb kauni käänaku ümber mõisasüdame, jättes viimase justkui poolsaarele. Kõrguste vahe tõttu on vaade võimas, mõis ise minu jaoks väljast poolt suht mittemidagiütlev, saanud oma viimase kuju üleeelmise sajandi keskel. Niisiis, eelistame petlikule väliskujude majaplaani, paksemad seinad muidugi vanem osa:


Kuidagi kõhe on mul alati seal peaaegu keskaeses koridoris, mis on kitsam, kui müürid seal ümber, omamoodi fiilingut loob läikiv õlivärv:


Mõisa saal sai laemaalingu värskendust kaheksakümnendatel. Praeguse aja jaoks näeb saali lagi veidi liiga konkreetne ja kontrastne välja, ei läheks nagu tervikuga 100% kokku:


Samas saab maja lähiaastatel miljoneid, eks siis näis, mida kõik seal ennistatakse. Sel korral sain vaadata ka ruumidesse, mis pole nii esinduslikud, selle võrra põnevamad, nagu näiteks endine fuajee, kaminasaal, mille laest on koorumas ka maaling, veidi värvilisem:


Hoone on muinsuskaitse all, seega ma saan rahulikult magada. Kas ikka saan? Turistidele on lukustatud terve üks tiibhoone, kus on säilinud kunagised õpetajate, personali korterid. Niisugust autentset mõisakorteri interjööri olen seni näinud vaid Öötla mõisas. Ma ei tea, palju muinsuskaitse seda atmosfääri väärtustab:


Kindlasti ta väärtustab läikivat, võimsat, justkui uut ilmselt tammest lakitud ust, sealsamas, mahakistud tapeetide ja eilse päeva lõhnade majaosas:

Kuna peahoone pole väljast teab mis erilist, meeldib mulle hoopis triiphoone künkal, kahel pool seni säilinud müüre asusid kasvuhooned: ühes apelsinid, teises viinamarjad, säilinud on ka fotosid, kus näha klaaskatuse peal teisaldatav laudkatus.


Mõisasüdamest poole kilomeetri kaugusel asub kabel, küll viletsamas seisus, kuid suurem, kui Esna, Purdi, Kuksema analoogid:


Kose-Uuemõisa koduloomuuseum oli just vahetamas oma igaaastast ekspositsiooni, väljas oli üks naljakas kaart, millelt puudub näiteks Mäo:

Triigi mõisa renoveerimise seisust 7/100, hoone keskaegsest kujust

Mõisa tühjakstõstmine käib ka laupäeval-pühapäeval, täna selgus, et alla võetakse veel paar vahelage, seega ei saa ka mina puhata, ning panen kirja oma tänase uuringu tulemuse ning avaldan paar kaunist krohvipinda.

Triigi mõisa keskaegseks, kindlustatud vasalllinnuse osaks loetakse murtud nurgaga põhihoone küljes asuvat kahe ruumiga kahekordset ehitist - varaseimast hoonejärku tõendavad hiigelsuured munakivid seinas, paksem sein ning nagu selles postituses selgub, paeplaatidest põrand ning kihiliseim krohv seintes. Hoone koosneb kahest ruumist ning võiksime küsida, kas saame eristada siinkohal klassikalist keskaegset hoonet, seda jagades dieleks-dornseks? Kindlasti saab, ent milline ruum on mis? Praegune sissepääs põhihoonest linnusesse käib läbi suurema ruumi, muutes väiksema automaatselt tagatoaks, põhjalikumal uurimisel aga võime järeldada, et diele ehk köök-eluruum võis kunagi olla hoopis väiksem kamber. Väiksemal kambril ei ole akent (praegu), on vaid uks sisehoovi, seal asub taga nurgas massiivne leivaküpsetusahi, paar orvandit seinas (keskaegne aken?), mingi kahtlase küttekeha varemed, ning palk keskel laes, mis muudab ruumi automaatselt avatud koldenurga, mantelkorstnaga dieleks! Leivaahi on seega ehitatud kunagisse mantelkorstnasse.

Dieles on võimsatest paeplaatidest põrand, asub allpool sissekäiku:

Dornse põrand on valatud, tõenäoliselt võib seal all olla paeplaat. Terve hoone konkreetseim seinamaaling asub diele-dornse vahelisel ukseava seinal, pealmistel kihtidel:


Nende ruumide krohvipinnad, nagu juba mainitud, on hoone huvitavaimad, kirevamad. Kõige peal on ka maja välisfassaadist tuttavad roosakas-beezikas-sinakas. Selle all on hallikaid-tuhmikaid-beezikaid, ning kõige all tumedad, võibolla söekihi ja tahmaga kaetud mustad-hallid-pruunikad:


Kuid hüppame nüüd Kotzebue aega ja tiiba. Sealt on tõstetud viimastel päevadel väja hulgaliselt tünne mingite kemikaalidega, ehk avanevad vaated seintele, hoone sisevaadetele üldisemalt. Kui muinsuskaitse üldse midagi selle hoone detailidest väärtustaks, siis oleks see kindlasti kemmerg ühe ruumi nurgas. Põranda alt ehk läbi toa jookseb renn, midamööda väljaheited hoovile juhitakse. Kas just tulevikus seda kasutada, aga põnev on see lahendus küll. Hoones leiduvatest ustest on paar tükki õrnad väikseste ruutudega siseuksed, riiviga, mis peaksid kemmergule ette sobima.


Kaunis katastrofaalne sein samas hooneosas. Juba seitsmekümnendatel oli kokku varisenud tiibhoone korsten. Õnneks vahesein veel püsib.

Triigi mõisa interjöör - esialgne sondeering

Panen selles postituses kokku esmakordselt ühe päris keerulise pusle ehk teen Triigi mõisa interjööri uurimises esimese väikese sammukese - just olemasoleva värvilahenduse osas. Töö on koostatud pildipanga alusel, mis on mul aja jooksul kogunenud, palju on veel valgeid laike ehk pimedaid ruume, tulevikus pildistamist ja jäädvustamist kindlasti jätkub, kindlasti täiendan seda postitust edaspidi, on naiivne loota, et üks väike pildike per paarisaja aastane ruum võiks edasi anda seal leiduvaid pindu ja kihistusi. Selle töö ülim eesmärk aga on näidata Triigi mõisa sisekujunduse naturalistlikku suuna võimalust - kui kõik pinnad jääks, nagu on, muidugi need, mis pinna nime kanda suudavad, mitte mingid telliskuhjatised, mis uksepiitade najal seisavad. Kuid nüüd asja juurde. Läheme sisse peauksest, skeemil all.

Esimene saal, kohe peale topeltuksi, mis moodustavad eeskoja, on ukse ümber säilinud puittahvlitega, pruunikates toonides kihistusega. Ruum ise on alt beezikas-pruunikas, ülalt valgeks lubjatud. kahes seinas asuvad ahjude tagaküljed. Sellest ruumist viib üks sissepääs edasi, tagumisse saali, võimalus on minna veel mõlemale poole, paremale, piljardiruumi ning vasakule, läbi ühe ruumi edasi Kotzebue aegsesse tiibhoonesse. Mõlemad ruumid, nii paremal kui vasakul, on läbikäidavad edasi, läbi kahe ruumi, kus mõlemalpool teises asub trepp, jõudes kolmandatesse, kustkaudu mõlemast saab tagumisse saali minna.

Valime parempoolse ruumi, nn. piljardisaali. Sellel ruumil on väga hästi säilinud tahveldus, tumeroheline alt, pealt heledam. Siin ruumis on roheline värv konkreetne dominant, kõrgem osa ruumist on lubjatud.

Siit ruumist saab minna edasi, väiksesse kotta, kustkaudu saab tagasi eessaali või barokiaja sissekäigu eeskotta. Need kaks ruumi on sellises korras, et hetkel mul krohvisondaaze sealt võtta ei ole, kohati läbisadanud katuse tõttu päris toores sein.

Lähme läbi kodade tahatuppa, mis viib omakorda tagasaali. See ruum on suhteliselt hästi säilinud puittahvlitega, alt pruunikad, pealt helesinised.Selles ruumis asub kõige paremini säilinud suur pottahi.


Lähme tagasaali. Siin on kohati võigast kollast õlivärvi aga ärme laseme ennast sellest häirida. Ruumis on suur ahi, paljude krohvikihistuste sees on helesinist, mitut tooni pruuni ja beezi, helesinist. Võimalik seinamaaling eessaaliga ühtivas seinas, pigem aga mitte.


Aga läheme tagasi eessaali ning seekord valime sissetulnuna vasaku ruumi. Siin on tahveldus päris hästi säilinud, hiline, aga võimas nüanss on lilla tooni kasutamine rohelistel tahvlitel.


Siit ruumist saab edasi liikuda Kotzebue aegsesse tiiba, kus on hiliseima hooneosana värvilised toad, tahvelduseta. Esimeses ruumis on dominandiks sinised, tagumisel sümpaatsed pastelsed rohelised, kollased, sinised. Kaks väiksemat ruumi on pruunides krohvikordades. Selle tiiva ruume kasutas aktiivselt Triigi algkool, hiliseima lisana on mõnel ruumil näha seinas tapeediräbalaid. Aga lähme tagasi lilla-rohelisse salongi ning liigume sealt edasi järgmisse ruumi, kus kõrged pruunid tahvlid. Sealt saab edasi sisehoovi trepikotta, kus läheb juba päris kirjuks, dominantset tooni ei oska ma praegu välja tuua. Siit saab minna tornlinnusesse, aga ka edasi rahulikku tuppa, kust pääseb omakorda tagasaali. Siin ruumis on pastelsed kollased-beezid, hilisemad roosad toonid, geomeetriline seinamaaling paistab põhjaseinast, kuhu madal päike otse peale paistab. Rahulik tuba.


Lähme läbi tagahoovi koja tornlinnuse alumisse ossa, kunagisse kööki. Siin on väga kirju ja põnev krohvikihistus, tegu on vanima hooneosaga. Dominantideks on üksikud kirkad toonid. Siit saab edasi ruumi, mil pole akent, kuid kus asub leivaahi. Siin ruumis on rombikujuline seinamaaling ning siit saab edasi minna vaid õue.

Teise korruse ruumid võtan vaatluse alla kunagi tulevikus.