Triin Soometsalt tuli tagasisidet eelmise postituse asjus ning ta saatis mulle lugeda musta variandi peatselt ilmuvast luulekogust.
Ja pildi, mis on tehtud 1. juunil Rumeenias Doonau jõel laeval, (vasakult): Peter Sragher (Rumeenia), Triin Soomets (Eesti), Ester Strauss (Austria), Mariana Eftimie Kabbout (Rumeenia), Björn ja Odveig Klyve (Norra), Alan Jefferies (Austraalia). Kõik luuletajad - festival. Häid jõule Sullegi. - (Triinu kirjast.)
Kirjutan siinkohal väikese eelvaate Triin Soometsa tulevasele luulekogule - siinkohal tasub võtta teadmiseks, et ainult Triin teab, ja sedagi alles kunagi tulevikus, kui palju materjali praegusest variandist tulevasse raamatusse jääb. Ma arvan, et kuskil 1-99%, nii et peale selle, et see on minu esimene luureraamatu preview ei pruugi see kehtida peatselt ilmuva luulekogu kohta.
Avaluuletus "my estonian" niitis mu jalust maha, transsi viiv tähtede permutatsioon sõnades, mis lõppevad "ti"-ga oli shamanistlikult varieeruvmonotoonne, tõeline "üllatus", nagu võiks öelda Soometsa eelneva loominguga kursis olevad spetsialistid. Üllatav üldsusele oli ka seni minu lemmik Soometsa luulekogu "toormaterjal", kus eeposelaadsed tavaelu toorest reaalsust rahulikult kirjeldavad pastoraalid, mille kohta keegi kriitik oli nõutult kostnud: "aga see ei ole ju Soometsalik." Aga nii on, nagu on ja teisiti. Lõuga saab see, kes tavalist-turvalist elu või luulekogu ootab. Algus on paljutõotav, peale sellist avapauku ei ole vormilist uuendust samas kogus võimalik üle trumbata. Kes otsib turvalist Soometsa, saab oma doosi kätte allalaskuvates ja pahupidipööratavates kujundites. Vähenenud on gore element: vägistamist, verd, veenide lõhkumist, jne. ei ole, aga veidike ikka on. Liiklus ja linnakujundid on esindatud. Üks läbiv teema element on "võõras", tähendades ümbersündi endalegi uskumatult teistsuguseks, vastukaaluks kohtab samastumist, ka kogu universumiga. Mõned luuletused, mulle tundub, on avaldatud enne kusagil leheveergudel. Enamik tekste, nagu Triin kirjutas, on ilmunud ajakirjades Looming ja Vikerkaar. Saatan ja surm on kohal, nagu heale luulele kohane. Ühe luuletuse taustaks hakkas mu peas mängima Loitsu lugu "Haavad uulitsal"
surm tuleb hommikul
puudutab su magavat keha
Mingi rajum bänd võiks siit luulekogust laulusõnu saada küll, Sõpruse Puiesteele las jääb Kristiina Ehini malbem looming (Öö tuleb, Kevad Astrahanis). Soometsa sõnadele on seni tehtud minu teada üks lugu "Kuhu jäi su revolver kuumees", mis on paras pisitütardele unelauluks laulda, ehk esindab luuletaja peavooluliini. Triinu hilisema kommentaari järgi on Tiit Born teinud tema sõnadele palju laule, neist 4 plaadil "Tähetüdruk" ja ülejäänud peagi ilmuval plaadil, lisaks on veel Belgia helilooja kasutanud tema tekste.
Üks vormiline, ilmselt käsikirja pärast, mitmes kohas esinev luuletuse lõpp, on sõna jne. See võiks minu poolest jääda, markeerides lugeja kohustust ise sobivat lõppu otsida. Võrreldes eelmise luulekoguga "Väljas", mis oli minu jaoks liiga deep, positsioneerin käesoleva 9. raamatu esimest/teist kohta jagama "Toormaterjaliga". Kolmandal kohal on "Leping nr.2".
Mainin igaks juhuks, et minu käest pole mõtet seda käsikirja nillima hakata, ma ei salvestanudki seda oma kõvale kecile, nõudke Triinult juba valmis köidetud, kujundatud, raamistatud ja allkirjastatud toodet, sobiv värvilahenus kaantele oleks roheline, kuigi käsikirja värviks mainis autor "musta", mis jällegi sobiks Loitsu "Musta albumiga".
Ja pildi, mis on tehtud 1. juunil Rumeenias Doonau jõel laeval, (vasakult): Peter Sragher (Rumeenia), Triin Soomets (Eesti), Ester Strauss (Austria), Mariana Eftimie Kabbout (Rumeenia), Björn ja Odveig Klyve (Norra), Alan Jefferies (Austraalia). Kõik luuletajad - festival. Häid jõule Sullegi. - (Triinu kirjast.)
Kirjutan siinkohal väikese eelvaate Triin Soometsa tulevasele luulekogule - siinkohal tasub võtta teadmiseks, et ainult Triin teab, ja sedagi alles kunagi tulevikus, kui palju materjali praegusest variandist tulevasse raamatusse jääb. Ma arvan, et kuskil 1-99%, nii et peale selle, et see on minu esimene luureraamatu preview ei pruugi see kehtida peatselt ilmuva luulekogu kohta.
Avaluuletus "my estonian" niitis mu jalust maha, transsi viiv tähtede permutatsioon sõnades, mis lõppevad "ti"-ga oli shamanistlikult varieeruvmonotoonne, tõeline "üllatus", nagu võiks öelda Soometsa eelneva loominguga kursis olevad spetsialistid. Üllatav üldsusele oli ka seni minu lemmik Soometsa luulekogu "toormaterjal", kus eeposelaadsed tavaelu toorest reaalsust rahulikult kirjeldavad pastoraalid, mille kohta keegi kriitik oli nõutult kostnud: "aga see ei ole ju Soometsalik." Aga nii on, nagu on ja teisiti. Lõuga saab see, kes tavalist-turvalist elu või luulekogu ootab. Algus on paljutõotav, peale sellist avapauku ei ole vormilist uuendust samas kogus võimalik üle trumbata. Kes otsib turvalist Soometsa, saab oma doosi kätte allalaskuvates ja pahupidipööratavates kujundites. Vähenenud on gore element: vägistamist, verd, veenide lõhkumist, jne. ei ole, aga veidike ikka on. Liiklus ja linnakujundid on esindatud. Üks läbiv teema element on "võõras", tähendades ümbersündi endalegi uskumatult teistsuguseks, vastukaaluks kohtab samastumist, ka kogu universumiga. Mõned luuletused, mulle tundub, on avaldatud enne kusagil leheveergudel. Enamik tekste, nagu Triin kirjutas, on ilmunud ajakirjades Looming ja Vikerkaar. Saatan ja surm on kohal, nagu heale luulele kohane. Ühe luuletuse taustaks hakkas mu peas mängima Loitsu lugu "Haavad uulitsal"
surm tuleb hommikul
puudutab su magavat keha
Mingi rajum bänd võiks siit luulekogust laulusõnu saada küll, Sõpruse Puiesteele las jääb Kristiina Ehini malbem looming (Öö tuleb, Kevad Astrahanis). Soometsa sõnadele on seni tehtud minu teada üks lugu "Kuhu jäi su revolver kuumees", mis on paras pisitütardele unelauluks laulda, ehk esindab luuletaja peavooluliini. Triinu hilisema kommentaari järgi on Tiit Born teinud tema sõnadele palju laule, neist 4 plaadil "Tähetüdruk" ja ülejäänud peagi ilmuval plaadil, lisaks on veel Belgia helilooja kasutanud tema tekste.
Üks vormiline, ilmselt käsikirja pärast, mitmes kohas esinev luuletuse lõpp, on sõna jne. See võiks minu poolest jääda, markeerides lugeja kohustust ise sobivat lõppu otsida. Võrreldes eelmise luulekoguga "Väljas", mis oli minu jaoks liiga deep, positsioneerin käesoleva 9. raamatu esimest/teist kohta jagama "Toormaterjaliga". Kolmandal kohal on "Leping nr.2".
Mainin igaks juhuks, et minu käest pole mõtet seda käsikirja nillima hakata, ma ei salvestanudki seda oma kõvale kecile, nõudke Triinult juba valmis köidetud, kujundatud, raamistatud ja allkirjastatud toodet, sobiv värvilahenus kaantele oleks roheline, kuigi käsikirja värviks mainis autor "musta", mis jällegi sobiks Loitsu "Musta albumiga".
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar