2009 I

"meeletu" film mõte
"kroonu klubi" rajati
"3d printer" eestis
ночью спать причина
vahastu saueaugu pooleliolev maja
postmodernistlik inimene
mis on minu jaoks turism

kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks.

harvesteri töötasu soomes
küünlale kirjutamine
paunküla protokool
"öko" kasutamine
. millise ilmakaare suunas ehitati rehielamu sissepääs?
3d turg eestis
=2009-1343
aardekütid varandus
aarne kivistik on legendaarne teadlane
ahi ilma luugita
ardu jahipiirkonna kaart
arhailine luule
astraalkeha rännak
bürokraatia kui võim
doris kareva sügis

druzba chainsaw
ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasus
eesti film ardu külalistemaja
eesti ylioppilas seltsimaja
ei ole vallavanema kanditaati
elektrooniline metsloomade peletaja
enam dokumenteeritud paik
feng shui köök
fookusgruppide moderaator
graniitrahnu tõstmine
harjumaa hävituspataljon kautla lahingus 1941
herman simm kirjand
hiieveski tee
hundist luuletus
huntmurrab koeri
husqvarna parim saag foorum

isikuandmete kaitse kodulugu
jaapanlane kõue vald
jaapanlane tuumavarjend järvamaal
jahimaja+kotzebue
jõelähtme tuumajäätmete hoidla
kaloss poris
karu inimese

keevitus pankrot
kes on raekoda ehitanud?
keskaegsed leiutised
ketassaag mida suurem kiirus

kinnistu igakordne omanik on kohustatud alluma kohesele sundtäitmisele

hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks. tähendab

kohila valla powerpoint
kuidas ehitada metallidetektorit
kuidas joonistada kaarti
kuidas joonistada maja
kuidas joonistada paberile

kuidas teha fotot väiksemaks ja saada pildi alla kirja
kuidas teha vesivärve
kuidas tule kaardi joonistada
kuimetsa mu
kummitavad mõisad
kunstiteraapia ajalugu

Nädalavahetuse luuletus

Esitab Sinijärv. Kui tahad luua õnnestunud luuletust, kirjuta jahist, hundist, karust, silla ületamisest, "musta lae" poeedist ja rammusast kõhutäiest!



Keda luule ei koti, neile üks ülesvõte pea helikiirusel sõitvast masinast Äksi ringrajalt:



Võibolla huvitab kedagi Ardu mehe arheoloogiline lugu?



Olen hoidnud küünlaid vaka all, juba poolteist aastat vana lugu Kääpa kuusikust uue Tallinna-Tartu maantee trassil, see teekulg on mingi tolleaegne töövariant:

Jacobsoni kuu luuletus

Ja oligi ükspäev nii
et rahal polnud lõpuks enam väärtust

maksud olid tõusnud 100 protsendini
töötuid oli 100 protsenti

devalveeritud oli 100 protsenti
riigikogus oli koondatuid 100 dotsenti

kõik raha ka imaginaarne oli kunagi lastud käibesse
kõik müüsid ning ostsid niipalju kui jaksasid

väärtuseid oldi loodud uute külade täisi
laene ja liisinguid kartulikastide viisi

lõpuks selgus et kõigel sellel prahil pole katet
vaid kavaluse abil on laenu antud ja töötanud püramiidiskeemid

kõik raketid mis orbiidile saadetud neil lõppenud kütus
nüüd nende riismedki maa pealt kokku korjatud ning müüdud vanametalliks

kuula hea lugeja valmistan sind ette tõsiseks majanduskriisiks
mu nõuande järele talita hakka keetma sa ise seepi

kui oled firmajuht siis veel pooled inimesed koonda
kui riigitöötaja siis poolest palgast vabatahtlikult loobu

kui asud sa eesti pangas siis 50 protsenti koheselt krooni devalveeri
kui muidu poliitik siis otsi jupike nööri või elama hakka

vaid nii saame ekselis read ja veerud jooni
teel uuele majanduskasvule anda tooni


Üks tagasihoidlik viisijupike, järgmise laulupeo repertuaarist!


Sinu Jacobson

Suvine hall

Kes see mõõdab seal jäätunud mõisa keldris

Need on hallid arheoloogid



Kes käib künnivagusid mööda samuti varakevadel pilk maas

See on hall arheoloog



Kes see passib seal mahajäetud majas aknast välja

Need on vist hallid arheoloogid



Kelle auto peatub ja kes küsib teed allika juurde

See on võibolla hall arheoloog



Kes see õngemees on kes patrullib roostikus ning tere ei ütle

See on ehk hall arheoloog



Kes see ilmub õuele veits verise peaga kell 11 ja küsib teed töökoja juurde

See on äkki hall arheoloog

Kullast ja kristallist V2

plagiaadist ja koopiast
palaganist ja pee errist
ristist ja mõõgast

ideoloogiast ja ajupesust
mälestustest ja mäluaugust
rahvuslusest ja roojast
penoplastist ja ledidest

üks seisab võõrsil
langetatud kullast pea
kõik ajad videotel valla
mäletab ei anna alla

teine kõrgub kodumaal
pompoossne uhke kristallist pea
ütleme et vabaduse võidu rist
tegelt raudbetoonist kõrge kast

võim tahab rahvast ühendada
programmeerida et ütleksid mis vaja
tähendusi luua vägivaldseid
äratada ammuseid tundeid

aga välja tuleb nagu alati
või isegi veits viletsamini
paatos võlts on läbinähtav
kullast sõdur tasakaal rist





Head kao aja algust!

Hurraa
Hurraa
Hurraa

Kristiina Ehin

vestab juttu 2005 septembris Järvamaal

Tipp pankur

= Tipp punkar

Täna kisub

jälle tormiks
õnneks kartul
on maas

Täna

Triigi mõisas olin tükk aega
Ojasu mõisas olin tükk aega
Kosel olin tükk aega
Nägin Rainer Jancist
Ehinit kuulama ei jõudnud

Lugemissoovitus: Triin Soomets -Varjatud Ained

Värske värk, esitlus alles kolmapäeval musta laega saalis:

aga praegu hakkab helge periood

Jälle on need päevad

mil raagus okstest saab mets
võsa on veel eriti pidulik
pajud kõik urbes
või oli see juba paar päeva tagasi
kui ma hakkasin seda märkama
vaadet jätkub veel mõneks päevaks
siis on kõik lehtes
enam ei näe läbi

kolletamispäev on 14. oktoobril
siis on kõik jälle raagus
seega lehtes
on meie kliimas loodus
viis ja pool kuud
kaduperiood on pikem
taevas on madalam
ilm on inertsem
aga praegu hakkab helge periood
viis ja pool kuud

vaid tagantjärgi tundub
nagu poleks suve olnudki
nagu praegu mõelda
et just oli talv
enne seda sügis
pärast sulas lumi
ja seda oli tol talvel palju

aga praegu on need päevad
millest varsti enam läbi ei näe

Ühe ajaveebi tõus ja langus

Kes tahab nahast välja pugeda, et oma ajeveebi külastust taevasse tõsta, enda juttu massidesse viia, oma rahvast kuulsaks teha enda loodud meemi pärast? Mina olin sellel teel, aga väsisin kolme päevaga. Graafikult nähtav ajaveebi külastus meenutab esialgu loksuvat tiiki, kus toimub külgsuunas liikumine - mõni külastaja sattub sinna, mõnipäev juhtub isegi 20. Edasi läheb asi põnevaks - mulli algusfaas tõuseb postituse "Jakobsoni Horoskoop 2009 aastaks" tõttu seninägematutele tasemetele, ajastus sattus samale hetkele vana-aasta lõpuga, ehk aktuaalne oli ka prohvet Mangi ja diletantide prognoosid. Jakobson lõikas siin koort oma ennustusega googli esikümnes, kohati isegi esikohal. Rahvas luges ja oli vait, ahmis õhku. Ajaveeb sai omale päisesse "Horoskoop 2009", mille hiljem, tarbijakaitseameti nõudmisel lugeja eksitamisest, ära muutsin. Postitusi hakkas tekkima ka blog.tree edetabelisse, läksin sellest nii härga täis, et kirjutasin kokku viis lugu, mis figureerisid järjest esikohal, kaks postitust edetabelis korraga. Aga siis väsisin, möödusid pikad pühad ja koitis külm, karge argipäev, ootasid metsakuivad kuused, mida oli vaja langetada ja metsadest välja edada, ahjud, milles olevad halud kadusid vuhinate saatel korstnasse, lollid poliitikute lõustad uskumatute avaldustega telekas, mis riigimaksu maksimise mõistlikkuse kahtluse alla seadsid. Ning algas depressioon - kukkumine kõrgelt, krambid, agoonia, katkusin iga päev juukseid ja närisin küüsi - kus on lugeja, kus on pegasus, miks ma ei postita, miks ma ei oska kirjutada enam tippude vääriliselt, aga lugeja oli mind hülanud, stabiilselt, aga kindlalt, mitte karutururalli hüpetes vaid kindlalt alla jooksvad loetavuse graafikud, adjöö rambivalgus, nägemist hollywood ja kuulsused, mikrofonid ja kaamerad, nii kiire on blogija lõpp mustas augus tundmatuses, pagenduses, üksinduses, halva munga piinarikkad igavikulised hetked mittekuskil, juba kõiksusega kooskõlas mitte kellelegi teadaolevas ebareaalsuses, maal, ilma meelevallas, viletsa internetiühenduse otsas, ideedepuuduses, katkise klaviatuuri taga, veelkord hülatuna, virvendava 14" tahmase kineskoobi viimaste vilkuvate kaadrite valguses, tuhmuva küünlaleegi virvendusel, videvikutunni, kuuvalguseta tuhmide tähtede all, helkleva põhjataeva rüpes, öisete hõigete ja verejanuliste kiskjate piiramisväljas, igavikulises tühjuses jne.

Seilasime, teame

T: head uut aastat

me: samad sõnad!

mis toimub seal?

T: mis mõttes toimub

me: seda et mis mõttes

kõik toimubki mõttes

teinekord jääd midagi uskuma ka

siis on päriselt

T: jah

vaatasin su blogi vahepeal ja seal yhte luuletust

me: talvist luuletust va

T: ainult yhte teangi

me: rohkem ei ole tulnd vaim peale noh, ausalt

kirjutaks, kui tuleks

T: jajah, keegi peab need ju kirja panema

me: ei mitte nii, unenägusid ei viitsi kirja panna, luulet viitsiks, seal on nagu süsteem ja kord sees

T: jah, metsik kord, see on yks peamisi asju, miks seda teha, korrastamisvajadus

me: nojah mõte on sees ikka, siis on hea muidu on mõtetu

T: see oli küll hea

me: sa ei ole viitsind veel onlain kirjutama hakata?

T: ma ei taha, ma tahan salapärane olla:)

me: BS, kui tahtmisest rääkida, siis saad ennast veel salapärasemaks rääkida

ju ei ole vajadust

T: nojah, ju ma ei taha ka nii palju ja sel moel sõnu kasutada

me: a ega sa ei manipuleeri äkki, et tahad elavatele inimestele esinedes või mingi füüs. meedia abil oma salapära "müüa"?

T: ma müün oma tekste, aga ehk iseenda mingite omaduste abil, ei eita

me: nojah, kui vaikimine kuld siis ei tasu sõnu devalveerida

T: muide

käisin Indias ja seal öeldakse seda vanasõna teisiti! nimelt

talking diamond, silence gold

ja neil tekkis küsimus, mis see hõbe siis on

me: hõbe on see et rändad sõnade kaudu, pole vaja indiasse sõita

kle kas luuletusi kirjutades tekkib hirm, et alateadlikult kopeerid mingit teksti?

T: valmis tekst tundub vahel tuttav

me: dejavu?

T: vist

Talitee

kui sa lähed sellele taliteele
siis võid leida ennast hauast

kui sa lähed sellele valgele taliteele
siis võid leida ennast lumisest hauast

kui sa lähed sellele valgele külmale taliteele
siis võid leida ennast lumisest külmast hauast

kui sa lähed sellele valgele külmale märjale taliteele
siis võid leida ennast lumisest külmast niiskest hauast

kui sa lähed sellele pimedale külmale märjale taliteele
siis võid leida ennast pimedast lumisest külmast niiskest hauast

kui sa lähed sellele libedale pimedale külmale märjale taliteele
siis võid leida ennast jäisest pimedast külmast niiskest hauast

kui sa lähed sellele kinnituisanud libedale pimedale külmale märjale taliteele
siis võid leida ennast lund täis jäisest pimedast külmast niiskest hauast

kui sa lähed sellele kinnituisanud libedale pimedale külmale märjale taliteele rabade vahel
siis võid leida ennast lund täis jäisest pimedast külmast niiskest hauast rabade vahel

kui sa lähed sellele kinnituisanud libedale pimedale külmale märjale taliteele rabade vahel öösel
siis võid leida ennast vaiksest lund täis jäisest pimedast külmast niiskest hauast rabade vahel

kui sa jääd
siis võid jääda endaks

kui sa jääd endaks
siis võid jääda endaks kuid kahelda endas

kui sa jääd endaks kuid kahtled endas
siis võid jääda endaks kuid saada iseendaks

Veel Täiskuu Luulefestivalist, faktiveast

Kuna ma ei ole saanud kriitikat oma luulekriitikale ja ühele rängale faktiveale, siis õiendan asja ise ära:

Eelmises postituses väitsin, et Iiri poeet, kas Patric Cotter või Dave Murphy, on kellegi Oja Petsi moodi. Siin ma olen ehtinud ennast võõrate sulgedega, ehk teen tuima näo, nagu oleks suur telekavaataja ja kohalike meelelahutajate asjatundja. Paraku vaatasin telksu aastaid tagasi, Iiri poeet on tõesti ühe Eesti meelelahutaja moodi, isegi mainitud Oja Pets esines aastaid tagasi temaga koos. Kes ütleb kommentaariumis ära, kelle moodi Patric Cotter või Dave Murphy on, saab talusildile no, ütleme 33% hinnaalandust! (nõudluse toel tõusid just talusiltide hinnad 40%, nii et see on väga hea diil!)

Kui mu vanaema paar aastat enne surma käis kahepäevasel tuuril oma sünnikohas Valgamaal, ohkas ta pärast seda, et nüüd on mitu aastat, mida meenutada. Ma arvan, et minu soigumised Haimre luulefestivalist lõppevad selle postiga, ehk on mainida veel vaid üks poeet, kes mulle meelde jäänud: Mathura

Oma eelviimases postituses mainisin Siiri Sisaski kohta, et tema esitus meenutas kohati Superstaari eelvooru, seda sama saab öelda ka Mathura esituse kohta, aga mida ma selle all mõtlen: Superstaari eelvoorus joigus igaüks mingit pop-lugu, ehk esitus oli a capella (ken lee...), kuid zürii ja publiku peaks hakkas see tuntud lugu, selle taust, ise ketrama. Eelmainitud poeedid esitasid oma tekste lauldes - markeerides õhku sõnu, pidades pause, kuid need pausid ei olnud tühjad - peas hakkas mängima muusika, mis täitis tekstivahelised lüngad ehk kokku moodustus midagi hoopis suuremat kui luuletus. Siiri Sisaki ühe loo refräänis oli üks ürghõige, mis kaikus üle maade ja metsade, läbi linnade ja laevade, rebis katki südamed ja pani silmad nutma, kuidas see oli võimalik? Ta lihtsalt markeeris seda hõiget, tava lauluhääl ei oleks seda hõigata suutnud, kuid oskuslikul markeerimisel muutus hõige elusaks, võimsamaks, kui mistahes orkester või võimendus. Mathura puhul ma ei oska öelda, kas ta oli kõrvuni luules sees või oli ta luule ise. Võimsaim kodumaine esitus, elamus.

Täiskuu Luulefestivali 2. päev, veel mõned muljed

Kuna tegemist oli rahvusvahelise festivaliga, astusid üles ka mõned väliskülalised. Ma endale festivali kataloogi ei hankinud, nüüd ei suuda tagantjärele vahet teha kahel Iiri poeedil. Ülal pildil, paremal olev Oja Petsi kloon on kas Patric Cotter või Dave Murphy. Igal juhul oleks selline luule sobinud ka Oja Petsil ette kanda - üks teos oli verbaalne eksperiment linnulaulust ähkimiseni - põnev tulemus garanteeritud.


Kauxi Ylle:

riigikene riigikene

ära sokutit oma sadama

riigikene riigikene

erästit elektrijaama

riigikene riigikene

raisasit ära kõik hiiemäe

riigikene riigikene

latse kuuri all elava

riigikene riigikene

viinad om magusas tettü

riigikene riigikene

kuis sinnu tagasi laulda

riigikene riigikene



Uskumatult ilusad haikud Sayumi Kamakuralt, Maria Petersoni tõlkes:


Üksindus tuikab
mu meelekohtades
suudle neid palun

Üksindus tuikab
mu meelekohtades
suudle neid palun



Ma hoolin sinust
kuidas saab üks taevatäht
hoolida teisest

Ma hoolin sinust
kuidas saab üks taevatäht
hoolida teisest



See kuldne ketas
kelle nimi on jumal
või ehk päike

See kuldne ketas
kelle nimi on jumal
või ehk päike




Kusjuures, täiesti uskumatult, jättis väliskülalistest mulle sügavaima mulje Rootsi väravavaht/poeet Pär Hansson, kes nägi väljagi, nagu väravavaht ja luges Rootsi keeles!
Niivõrd sugestiivselt, võimsalt, sellise vaikse poweriga, väga ilusas voolavas keeles...



Tõlkeluule puhul loeti enne eestindus ette, põhiliselt Andres Ehin, kes on ilmselt kodumaa parim ettekandja, oma võimsa, monotoonse, meheliku, kohati fataalse tooniga.





Ja Sinijärv teeb showd...

Täiskuu Luulefestivali 2. päev

Ma olen ennegi siin ajaveebis kirjutanud oma liikumistest Järva- ja Raplamaa liinil, seekord avanes võimalus sõita rahvusvahelisele luulefestivalile, mis asus küll distantsi mõttes kaugemal, kui Tallinn, Paide või Rapla, kuid tegelikult maal ehk ligidal - fooride asemel vilksatasid tee ääres rebased ja kitsed. Ma ei oska öelda muud põhjust, miks ma üldse oleksin sellisesse kohta, nagu Haimre sattunud. Aga asja juurde, mis sai alguse minu kunagise naabri Järvamaalt, Kristiina Ehini ideest korraldada oma kodukandis rahvusvaheline luulefestival! Toetas tema perekond,Rapla bossid, seda teemat käiati hommiku TVst Rapla nädalaleheni ja tulemus oli võimas!

Jõudsin ma Haimresse umbes tund peale päikeseloojangut, ehk osa showst oli juba läbi saanud, lavale kutsuti Siiri Sisask, seal esinutest mulle kõige ligemal elav Zen poetess, kes on ka Habajal ja Ardus üles astunud. Esitas ta paar oma uut laulu, natuke superstaari eelvooru meenutav esitus oli ehe ja jõuline - just nii, nagu parasjagu kõri ja võimendus lubasid.

Kauksi Ülle, maaema inkarnatsioon, kandis ette mõned regiretoorikas lood - ühes, tänapäeva elu kajastavas, maniti ka rasvaimu, tselluliiti ja plastilist opi. Süntees missugune!

Karl Martin Sinijärv, kirjanike liidu president, oli hilise õhtu kohta isegi vähe kasvumärjukest proovinud, pika jutu peale, kuidas neil Rooste Jürxiga õnnetus terve luuletuur ära teha ühtegi luulestust lugemata, ta ikkagi luges oma mäkist mõned viimased tekstid, pole ju mõtet esitada luuletust aastast 89.

Contra tegi väikse virgutusvõimlemise, vehkles ja karjus midagi Eesti suusatajate võitudest, publik taidles kaasa.

Jaak Johanson laulis mõned oma laulud, ilma alguse ja lõputa, silmad kinni, kaunilt kitarril saates.

Jaapani haikupoetessi tõlkis Maria Peterson

Festivali lõpetas müstiline Kristiina ise, kuna aeg oli lõhki, piirdus ta vaid ühe looga, kirjeldusest musta esiema otsimisest, teised tekstid jäid tal veel hinge kriipima, varsti ilmub ka uus kogu.

Ehinite perekonna tõlgetest olen ma lugenud "Kuningneitsit", "Ürgmeest" ja "Tantsib koos huntidega" - need on ilmselt parimad eestikeelsed Gestalt-psühholoogiat käsitavad teosed, tava psühholoogidele võivad need hirmu peale ajada, gestalt on omamoodi psühholoogia "Tõehetk", võimas, tõhus ja salvav, ehk tervendav.

Mis on antud teema juures minu jaoks kõige olulisem peale luule enese ehk kontsentreeritud elujanu ja inspiratsiooni? Iga küla võiks olla Haimre, maa- valla- ja külavanemad võiksid võtta kõige hullema idee, mida kuulnud on, seda toetada ja lükata, kaasata teisi tegijaid ning pressi, võtta välismaalasi kampa ja kanda kasvõi kõige väiksem küla maailmakaardile, Haimres seda tehti, võimsalt, kuid mängeldes.

Ongi nii ja teisiti

Triin Soometsalt tuli tagasisidet eelmise postituse asjus ning ta saatis mulle lugeda musta variandi peatselt ilmuvast luulekogust.

Ja pildi, mis on tehtud 1. juunil Rumeenias Doonau jõel laeval, (vasakult): Peter Sragher (Rumeenia), Triin Soomets (Eesti), Ester Strauss (Austria), Mariana Eftimie Kabbout (Rumeenia), Björn ja Odveig Klyve (Norra), Alan Jefferies (Austraalia). Kõik luuletajad - festival. Häid jõule Sullegi. - (Triinu kirjast.)

Kirjutan siinkohal väikese eelvaate Triin Soometsa tulevasele luulekogule - siinkohal tasub võtta teadmiseks, et ainult Triin teab, ja sedagi alles kunagi tulevikus, kui palju materjali praegusest variandist tulevasse raamatusse jääb. Ma arvan, et kuskil 1-99%, nii et peale selle, et see on minu esimene luureraamatu preview ei pruugi see kehtida peatselt ilmuva luulekogu kohta.

Avaluuletus "my estonian" niitis mu jalust maha, transsi viiv tähtede permutatsioon sõnades, mis lõppevad "ti"-ga oli shamanistlikult varieeruvmonotoonne, tõeline "üllatus", nagu võiks öelda Soometsa eelneva loominguga kursis olevad spetsialistid. Üllatav üldsusele oli ka seni minu lemmik Soometsa luulekogu "toormaterjal", kus eeposelaadsed tavaelu toorest reaalsust rahulikult kirjeldavad pastoraalid, mille kohta keegi kriitik oli nõutult kostnud: "aga see ei ole ju Soometsalik." Aga nii on, nagu on ja teisiti. Lõuga saab see, kes tavalist-turvalist elu või luulekogu ootab. Algus on paljutõotav, peale sellist avapauku ei ole vormilist uuendust samas kogus võimalik üle trumbata. Kes otsib turvalist Soometsa, saab oma doosi kätte allalaskuvates ja pahupidipööratavates kujundites. Vähenenud on gore element: vägistamist, verd, veenide lõhkumist, jne. ei ole, aga veidike ikka on. Liiklus ja linnakujundid on esindatud. Üks läbiv teema element on "võõras", tähendades ümbersündi endalegi uskumatult teistsuguseks, vastukaaluks kohtab samastumist, ka kogu universumiga. Mõned luuletused, mulle tundub, on avaldatud enne kusagil leheveergudel. Enamik tekste, nagu Triin kirjutas, on ilmunud ajakirjades Looming ja Vikerkaar. Saatan ja surm on kohal, nagu heale luulele kohane. Ühe luuletuse taustaks hakkas mu peas mängima Loitsu lugu "Haavad uulitsal"

surm tuleb hommikul
puudutab su magavat keha

Mingi rajum bänd võiks siit luulekogust laulusõnu saada küll, Sõpruse Puiesteele las jääb Kristiina Ehini malbem looming (Öö tuleb, Kevad Astrahanis). Soometsa sõnadele on seni tehtud minu teada üks lugu "Kuhu jäi su revolver kuumees", mis on paras pisitütardele unelauluks laulda, ehk esindab luuletaja peavooluliini. Triinu hilisema kommentaari järgi on Tiit Born teinud tema sõnadele palju laule, neist 4 plaadil "Tähetüdruk" ja ülejäänud peagi ilmuval plaadil, lisaks on veel Belgia helilooja kasutanud tema tekste.
Üks vormiline, ilmselt käsikirja pärast, mitmes kohas esinev luuletuse lõpp, on sõna jne. See võiks minu poolest jääda, markeerides lugeja kohustust ise sobivat lõppu otsida. Võrreldes eelmise luulekoguga "Väljas", mis oli minu jaoks liiga deep, positsioneerin käesoleva 9. raamatu esimest/teist kohta jagama "Toormaterjaliga". Kolmandal kohal on "Leping nr.2".
Mainin igaks juhuks, et minu käest pole mõtet seda käsikirja nillima hakata, ma ei salvestanudki seda oma kõvale kecile, nõudke Triinult juba valmis köidetud, kujundatud, raamistatud ja allkirjastatud toodet, sobiv värvilahenus kaantele oleks roheline, kuigi käsikirja värviks mainis autor "musta", mis jällegi sobiks Loitsu "Musta albumiga".