Tobi oli minu pinginaaber esimeses klassis. Ponks, prillidega poiss, oskas kõige kohta midagi arvarta, tähtsalt maaima asju lahti seletada, olime vist 1. klassis parima õppeedukusega kutid ja niisama sõbrad ka. Hiljem huvitas meid muusika, just tema oli see, kes mulle punkmuusika olemusest jutustas: nagu heavy aga rohkem trumme ja rütmi, lihtsam ja brutaalsem. Ma ei oskagi öelda, kust just tema allakäiguspiraal hakkas või milliseid elu sõlmpunkte läbis, edasi oleks nagu tükk tühja maad, või siis, et tema isa andis talle rihma, kui ta juhtumisi mõne paha hinde oli saanud, või siis selline mälestus mul. Kuni algas keskkool - lihtsama maailmapildiga poisid kobisid kas putkadesse sutsuplokke tirima või kuhugi tehnikumi, meie jäime. Siin võis olla tegu klassi paha poisi vaakumiga - näitlejaandega Tobi asus sellele populaarsele kohale. Kunagi jõime kõikide klassikaaslastega mehukattit royaliga, ainult Tobi jõi rohkem. Kooli garderoobis mekkisime ikka õlut, ainult Tobi võttis pudeli põhjani. Edasised sündmused määrasid Tobi saatuse: Ta jäi kiirteel auto alla, kui oli kodupoole teel linnast, kus tähistas sõpradega aasta möödumist oma viiendalt korruselt alla kukkumisest. Mafioss, kes tahtis oma lömmis mersu eest kompensatsiooni, leebus, kui oli Tobil haiglas külas käinud. Tobi kasutas juba oma kolmandat elu, kusjuures periooditi olid astid talle ampulli paigaldanud. Tobi teooria ampulli petmiseks oli lihtne: algul võtad teelusikatäie viina, selle oksendad välja. Järgmine päev võtad juba kaks, niikaua, kuni enam oksele ei aja. Kusjuures selleks ajaks oli kaine Tobi muutunud juba super nuhtluseks - vinguvaks, negatiivseks, pahuraks, destruktiivseks. Kunagi lasin ennast Tobil hommikul kell kaheksa üle Holster järve sõidutada, tal oli vaja kahte pudelit kanget parmu õlut, et elu sisse saada. Kusjuures narkootikume ta vihkas (v.a. alkohol muidugi). Ta lõi Tallinna peal läbi kui kange elumees, temaga oli kõigil lõbus olla, kui muidugi veidike jooki käristada. Oleks Tobi vaid tol vihmasel sügisööl pudeli asemel libedast maja katusest kinni hoidnud...
Tegelikult oli Tobil sünnipäev 14. oktoobril, eile võtsin paar lahjat õlut, et teda meenutada, oleks Ta omal ajal vaid sellise valikuga piirdunud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar