16.12.08
Filmisoovitus: Tumedate liblikate kodu
Tummien perhosten koti, 2008
Kevade kohtub Seitsme Venna kohtub Makarenko kohtub kärbeste jumalaga.
Miks see Soome noorte pättide film on parem, kui "Klass" ja "Mina olin siin"?
1. Tegevus toimub maal, mitte vilkuvas närvilises anonüümses linnakeskkonnas, ainsaks sõidukiks linal on praam.
2. Hingematvad loodusplaanid on otsekui Kallen-Kallela rahvusromantistilistest maalidest, kus on eesti filmis Laikmaa-Kormasovi-Kööleri maalide fiiling?
3. Peategelane ei ole mitte inimene tänavalt, vaid paralleelselt valgustatakse ka tema varajast lapsepõlve, olulist kujunemisperioodi, vt. Lapsepõlve mõjud, jällegi soome autori raamat.
Filmi alguses viiakse peategelane omamoodi Turu Alcatrazile, väikesaarele, kus pättide koloonia (Õpetaja abikaasa ja tütarde, teenija, seitsme pätiga). Vedas, et film ei jäänud pelgalt peategelase võitluseks teiste poistega, vaid peale initsatsiooni võeti ta kampa. Paraku lõpetas riik kooli rahastamise. Kooli kindlakäeline juhataja otsustab tööd vabatahtlikuna jätkata, poisid toetavad teda, paljudel polegi kuhugi minna. Omamoodi suletud süsteemi, sundseisu, kommuuni, lisandub idee hakata kasvatama siidiusse, võimsa eesmärgi ootuses elatakse üle ränk talv. Kes lahkuda kavatseb, ei oska vabas maailmas ka elada. Erinevalt koolijuhi eesti anloogist, õpetaja Laurist, kelle intiimelu ei ole veel teaduslik-kirjanduslikult detailideni lahti võetud, on soome analoogi oma linal kõigile näha, ehk selle puudumine. Loodus aga tühja kohta ei salli. Film kulgeb rahulikult, tasub tähele panna vaga vett sügava põhjaga.
Muidugi ei kesta kärbeste jumala mängimine igavesti, lõpuks jääb saarele ainult üks, teised lahkuvad praamiga, kes selles minimaailmas ellu on jäänud.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar