Kaks päeva Jänedal ehk JAP konverentsi kuluaaridest, täiendatud

Üldiselt olen ma kohanud mitut firmaomanikku, kes on jätnud ca. milli kuskilt eurorahadest taotlemata, sest sellega kaasneb oi-oi kui palju igasugust jama, peavalu, vastutust ja paberimäärimist, et anna otsad. Teiselt poolt olen kohanud ka mitme firma esindajat (näiteks Ambient Sound Investments, Swedbank, Heateo SA), kes on ise valmis koheselt rulli köhima, kui mingi vettpidava sotsiaalse ettevõtluse idee ja selle teostusega lagedale käid. Kuhu siis jääb kesktee, kesk-eestis metsavööndit ja tartu maanteed mööda siin ja sealpool Annat-Võõbut? Üheks võimaluseks on Järva Arengu Partnerid, kes on oma mitu aastat hoolikalt voolitud strateegiaga loomas intelligentset raha - investeeringut koos konsultatsiooni, elustiili, keskkonnahoiu, säästlikkusega. Kuigi minu arusaamist mööda moodustab Leader-programmi raha väga vaikese osa eurotoetustest, on see kindla peale minek, ehk rahal on antud kontekstis väiksem osa, kui selle õigel tarbimisel ja tarbimisharjumuste muutmisel üldisemalt. Kõigepealt ma kirjeldan JAPi piirkondade valdade lipuprojekte, ehk, millised üritused saavad valdade poolt kohe lisapunkte:

Kõue vald:

Kiruvere muinaslaager- juba kaks aastat sissetöötatud projekt muinasaja taaselustamisest, tehakse teadust, showd, käsitööd. Väga kõva sõna, öko-teemapark, eluline, vägev. Muinaslaagri vedaja Katti Muru oli Jänedal kenasti platsis, Kõue poolt veel vallavanem ja postituse allakirjutaja.

Albu vald:

Kergliiklustee, sobib valla sportliku immitsaga, ei oska rohkem kommenteerida.

Koeru vald:

Vainjärve ümbrus, üks ilusamaid ujumiskohti tehakse veel paremaks, Koeru vallast oli Jänedal väga võimas aktiiv kohal.

Koigi vald:

Prandi allikad, hea, et tähelepanu saab loodusprojekt.

Roosna-Alliku vald:

Seppade küla Kaaruka, võimas, oluline, sepis on kindel investeering.

Kareda vald:

Kilplala küla, minu nõuande järgi võiks kilplastele juurde ehitada teisi muinasjutumaailmu: naksitrallide, sipsikute, jms. maailmad.

Peetrist (Kareda valla keskus) rääkides ei saa me ümber ergav seitse mõtle suurelt projektist, mis algas sojavabriku töö lõpetamisega, ehk isand Tamjärv võttis sealt omaosaluse välja, jätkus kiriku kõrvale silinder SPA ehitamise hullusega ja nüüd, nagu kodulehel näha, jätkub põhikooliõpilasetasemel ideedebuketiga alates kosmoseenergia keskusest kuni kõiksugu teemaparkideni välja, ehk üritatakse kiriku ja raba vahele aretada kõik maailma asjad. Mina aretaksin ajastupargid juba sinna, kus midagi on, ehk kilplalasse, selles suhtes on Kareda vald õigel teel, suhtudes vallavalitsuse liikme eravestluse põhjal 250 000 000 investeeringusse nii: tehke ise kõigepealt esimene faas, vana kolhoosihoone hotelliks korda, kui see on õnnestunud, aitab ka vald. Mina kaaluksin E7 aktsiate märkimist peale nende poolt teostatud projekti, millele on kahjuks pühendatud muu virrvarri sees vaid paar lauset:

Ataste külas ennistatakse vana rehetare. Rehetoas avatakse trahter, kus pakutakse kohalikku vanade retseptide järgi valmistatud toitu ja jooke (suitsuliha-kala, hernesuppi, oaputru, odrakruubiputru, küpsetatud naereid, mõdu, kalja jms).

Vaade Ataste Seminari majast, millest mul kahjuks pilti pole aga see näeb välja tondiloss, lisaks peaks iga kosmoseenergiakeskuse külastaja nägema teel Peetrisse mitut viletsas seisus, kuid võimsat aita.

Vaata lisaks Äripäeva uudist

Paide vald:

Paide vallal on plaan teha mini-eesti Mäo ristmiku juurde, antud vallast ei olnud esindajat Jäneda teise päeva kuluaarides, seega on minu jaoks antud projekt kahtluse all, üldsegi, kas majanduslanguse ajal ehitmine, ehk kukkuva noa püüdmine, teadmata finantskriisi õiget ulatust on risk või mitte, lisaks, ma ei saa aru, kas inimesed on pimedad või milles asi, kui Paide vallas mädaneb Mäo mõis, veidi eemal Põhjaka, kelle esindajaid oleks heameelega Jänedal näinud, veidi edasi, küll teise valla territooriumil Vodja mõisa töölistemaja ja viinavabrik, mis karjuvad hea käe järgi, ehk inimesed on niivõrd pilves, et tahavad oma silinderspaasid, koolituskeskusi, mega klaas-metall-klants miljoniprokte, unustades ära vanad mädanevad ajaloolised majad, mille poole ei tahetagi vaadata, kui uhkelt, nina püsti tõllas, unistustes oma klaaslossi sõidetakse. Ma näeks ka JAPi pilveprojekti, koolituskeskust 100 x enam näiteks Mäo mõisas, millel praegu katus juba kenasti peal või Põhjaka mõisa teisel korrusel, kui kuskil uuel klants arendusasunduskrundil. Ai ma lähen praegu kirjeldustega hoogu, aga oodake, kõige põnevam on veel ees. Piltidel mädanevad Paide ja Roosna-Alliku valla ajaloolised hooned:



Konverentsi tähtsaim osa oli Leader piirkondade strateegiate hindamine, ehk paari aasta pikkust tööd, milles igal piirkonnal (eestis kuskil paarkümmend), lasti valmistada kohalikku olu silmas pidades kohalike jõududega starteegia, mida asusid kritiseerima mehed geomeediast. Kui te arvate, et näiteks käesolevas ajaveebis on kedagi või midagi teravalt kritiseeritud, siis mõelge ümber. Sellist hästiargumenteeritud, teatraalselt esitatud, põhjalikult ettevalmistatud kriitikat ei ole mina oma elus ühelgi magistrikraadikaitsmisel näinud. Ma arvan, et iga teine inimene oleks oma paariaasta pikkuse töö potist allalaskmise puhul lahinal nutnud, mida aga ei teinud JAPi tegevjuht. Strateegia vead, mis mulle meelde jäid:

1. Kuna paljud mõisted olid tühjad, muutus sisutühjaks ka palju juttu
2. Kus on noored, mis penskarite süsteem see on?
3. Hägune tursmi mõiste ja mõõdetavus

minu poolt veel:

1. ettevõtteid on vähe kaasatud
2. mina tõin üritusele jap piirkonna kaardi, millel esmakordselt organisatsiooni paiknemist näha võis, geoplaneeringut ei olnud keegi veel teinud.

veel tuli kriitikat:
1. metsaprojekte pole

Üldiselt paistis kuluaarides kaks konkureerivat mõttemaailma:

1. Tuleb orienteeruda turismile, saada siia rikas turist välismaalt (ei tea kust ja mis rahaga)
2. Tuleb hakata tootma vajalikke, loodussõbralike asju, sööki, jooki.

Näitena toodi siin Tsehhi väike viinavabrik, mis vahetas talumeestelt toodud õunad, pirnid, kreegid, jne. kääritatud kraami vastu, kõik olid õnnelikud, majapidamised õitsesid.

Küsimusele, kas viinavabrik on eetiline nähtus, vastas Jüri: viina tootmine on igal juhul eetiline, vahe on tarbimiskultuuris.