
15. detsembril juhtusin omamoodi ajaloolise sündmuse peale: kopaga tõmmati maha viimased Triigi mõisa tööhobuste talli sarikad. Viimast katuseosa olid Haapsalu restaureerimisfirma mehed üritanud sikutada ja jupitada juba kolmandat päeva, kuni viimaks kohaliku põllumehe, Jüri, jutule läksid, et mehaniseerida üritust. Viimase katuseosa kukkumine sai mul edukalt filmina mälukaardile võetud, ehk kunagi viitsin selle ka uppida, aga mõni sõna hoonest ja selle tulevikufunktsioonist: Tegu on tohutult pika, kinnimüüritud uste ja akentega hoonega - uks ehk suur värav on vaid põhjaseinas, veidi uskumatu tundub mulle restaureerimisprojekt, kus ainus sissepääs hoonesse peakski jääma mainitud värava näöl - vahelaona pole just paha aga eriti praktiline see lahendus ei paista, seega, et tulevikus hoone pimedast otsast välja saada, tuleks käia paarkolmkümmend meetrit. Mina väljuksin sel juhul madalast aknast, kahtlane on ka hädaevakuatsioon, ma loodan, et olen projektist valesti aru saanud või leitakse ikkagi võimalus teise sisse/väljapääsu näol.


1 kommentaar:
Tere Juhan!
Leidsin juhuslikult (oma üllatuseks)netiavarustest selle põhjaliku lehekülje mis kajastab Triigi mõisa lugu. Isklik huvi mõisa vastu ilmneb selles, et meie pere oli viimane Triigi mõisa omanik (Juhan Niguli järeltulijatena). Minu vanaisa Arnold Nigul (viimane elukoht Viimsis) suri täpselt aasta tagasi, kuid minu vanaema Vilma Nigul 87a. teab jutustada Triigi mõisast nii mõndagi. Ise käisin eelmisel suvel mõisa perega vaatamas ja meie südamesoov on, et see pärand säiluks ja taastataks. Tore, et tegeled asjaga ja jõudu edaspidiseks!
Tervitades
(maarja@)
Postita kommentaar