No võtkem näiteks Paide...

Väike puust linn! Kuigi Paide oli kunagi, minu Järvamaal elamise aegu, ikkagi pealinnaks ja suureks keskuseks, kus oma iganädalasi askeldusi ajasin, juhtus mul ühel korral, kuskil päris sajandi alguses, väga meeldejääv trehvamine sinna linna. Tulin kuskilt põhjarannikult, mingilt ürituselt ning olin teel ei mäletagi kuhu, lõuna poole, ütleme. Mäo kandis sain telefonikõne, kutsuti Põltsamaale saja mustlasviiuli kontserdile. No miks mitte, peaaegu kiviga visata, piletid tehakse välja ja mustlasviiul on kidlasti asi, mida vähemalt ühe korra peaks elus nägema. Otsustasin sõita Paidesse ja ülejäänud seltskonna ära oodata. Jõudes keskväljakule, oli see täiesti tühi - ei ühtki sõidukit, sõitvat või seisvat, hingelistest rääkimata. Isegi helisi nagu poleks olnud. Ja nii kogu selle aja, kui keskväljakul ringi uudistasin. Tol ajal oli taekojale maalitud silmad, egiptuse stiilis, nagu meelde on jäänud, nii et päris üksi ma ikkagi ei olnud, silmad jälgisid mind. Takkajärgi olen mõelnud, miks neid stiilseid silmi raekojal enam pole ning et kõik Paide inimesed ei pidanud üldsegi Põltsamaal mustlasviiulite kontserdil olema, teinekord lihtsalt Paide on täiesti inimtühi. Paide eeliseks ja puuduseks on seesama - kõikjale linnadesse Eesti piires on kuskil sada kilomeetrit - võimalusi ja ahvatlusi kui palju. Teiseks suureks eeliseks teiste väikelinnade ees on ajalooline keskväljak, selle säilumine ja kasutamine tänapäevani. Keskväljak on poolmüstiline ruum - võib olla täiesti inimtühi või sagimist täis, aastasadade rütmiga sammu pidades. Paide on linnana kummaline - kui mujal linnades on arendus kokku kuivanud, ehitatakse ja planeeritakse Paides vägevalt, vastuvoolu ujumine võib teinekord kasuks tulla. Paidel on plaanis anda keskväljakule uus nägu, minu nähtud projekt on küll veidi vastuoluline - piiratakse liiklust, aga tekitatakse suuremad murulahmakad ja teise kohta, ovaalsed pealegi. Nähtud projektil on juugendlik joon, nagu 1920-ndatel kahekorruseliseks ehitatud ja värskelt renoveeritud raekojalgi - sealne neojuugendlik projekt on küll kohati stiililiselt vägivaldne ja pingutatud - mind huvitas hoopis rohkem stiilne sammas, mis renoveerimise käigus kuskilt seina alt välja tulnud, kui kõik see särav uudsus, mis raekojas valitseb. Aga olgu, raekoda on võimas, keskväljak võib saada lahedaks kohaks. Visandasin ühe vaate, ajast, kui raekoda oli vaid ühekordne, paistab, et ka sel hetkel pole keegi platsile sattunud ning plats on tervik - sillus 100%.