Tegelikult on see uskumatu, et Paides, mis asub praktiliselt keset mittemidagit (Paide ordulinnus on kunagi ehitatud muinasmaakonna Alempois piirile), asub suhteliselt terviklikult säilinud linnaväljak, raekoda. Kui paljud Eesti linnad üldse raekojaga tuusata saavad? Aga siin see on - kahekordseks ehitatud, kollaseks võõbatud. Järvamaa legendaarne fotograaf ja vanade fotode koguja Rene Viljat on rääkinud Paide raekojas loo Eduard Purfeldtist - kunagine linnapea, seltsielu tegelane ja kahekordse raekoja projekti autor, kes hüljati nõukogude võimu tulles. Mees hakkas kujundama ja müüma Paide teemalisi postkaarte, elatus sellest. Ning see ongi Paide edulugu - miski ei tule kergelt. Päev otsa nikerdad väikeseformaadilist keskväljakukaarti, kui midagi praktilist ei oska või oled võimudega vastuolus. Eduard oli, fotograafile ja kunstnikule omasel kombel, asjalik ja läbimõtlev. Ta istutas oma hoovi palju õunapuid ja pidas iluaeda. Vanaduses oli aega mõelda ja vaadata, näha kaduvat ja meenutada olnut. Tema matustel oli vaid hauakaevaja, suuri tegusid raekoja ja postkaartide näol ei mäletanud tol hetkel keegi. Praegu asub renoveeritud Paide raekojas Purfeldti saal, välja on pandud tema shabloonid ja suled, millega valmisid postkaaridid, mis kandsid vastavalt nimesid kas Paide, Weissenstein või viimane kirilitsas.
3 kommentaari:
Kas need puud reakoja ees ja kõrval olid tollal olemas või on see asja ilustamise nimel tehtud väike parandus? Puud olid ka raekoja ees aga ma ei mäleta, kas need raiuti maha raekoda kahekordseks ehitades või hiljem.
Huvi pärast küsin.
Üks puu on tänaseni raekoja ees. Kõrval, ehk kaubanduskeskusele eelnevate majade ees võib neid näha Wiess. fotoalbumist. Vist on mõned praeguseni. Need, mis raest läände, Pärnu mnt. poole küljele jäävad, on tähistatud pargina aluskaardil, vbl võeti tõesti maha, mida ei ole nähtavasti taibanud selle väärtusliku repro looja.
Vanade fotode järgi on majal siis, kui ta ühekordne on, ees 3 puud. Neist üks, idapoolseim, on siiani alles. Teised olid maja keskel ja umbes praeguse Pärnu tn poolse sissekäigu juures. Kõik puud on alles teise korruse ehitamise aegsetel fotodel, kuid hiljem enam mitte. Ilmselt oli pärast teise korruse valmimist (1925) selge, et need jäävad akendele ette.
Postita kommentaar