Paide vaated - uuemaid ja vanemaid

Mõned kaardistused, hooaja trendid ning blogimise hooaja lõpu algus

Rainer (mitte Nõlvak) kirjutas mulle nii:

Ja siis veel selline asi. PLV-l tekkis soov vana kaevukoht raekoja ees ära märgistada ja sealt isegi asfalt lahti võtta, küll ainult selleks, et all olevat munakivisillutist demonstreerida. Mul on kaks kaarti, millel see kaev peal on. Kas saaksid need ja ühe tänapäevase üksteise otsa tõsta, nii et oleks täpsemalt näha, kus see kaev asetses? Siis ma saaksin ehk ka koordinaadid võtta ja kasvõi GPSiga kui vaja kohapeal täpse punkti määrata.

Mis siis ikka, aerofoto maaametist ja viskasin sinna peale kõigepealt rootsiaegse kaardi, millel kaev kena suure sinise ringina märgitud. Antud hüpoteesil kujunes minu jaoks põnevamaks praeguse kiriku põhjaosa, mis järgib toonast krunti:

Järgmisena viskasin aerofotole peale uuema kaardi, järgmise tulemusega:

Omamoodi tõe tsekiks sai nende kahe hüpoteesi ühendamine - nagu oligi arvata, paikneb rootsiaegne kaevukoht ilmselt suvalisemas kohas, kui uuemana kaardistatud, igal juhul need ei ühti:

Siis tuli mulle meelde veel, et on olemas Paide keskväljaku uuendamise skeem (seesama, kus ükski uuendus ei klapi millegiga, isegi vana kiriku koht on ära unustatud), ning viskasin kaevuga kaardi sinna peale. Mõningase ebatäpsusega võib seda hüpoteesi kõige õigemaks lugeda, antud metoodika ei ole aga piisavalt täpne, et otse kaev lahti kaevata, soovitaks mõnda vitsameest valgelt lehelt kaevu leidma, et siis kõike neid tulemusi võrrelda, ehk saaks mingi aparaadiga ka üle kontrollida. GPS siin ei aita, interpoleeringud tolle aja kaartidelt on piisavalt suvalised:



Viimasel ajal on populaarseks otsisõnaks siin ajaveebis saanud talu silt, talusilt, külasilt, külaviit, jne. kõiksugu derrivaadid, mis ühtib minu hüpoteesiga, et talu sildid on hooajakaup. Ilmselt on kõigil külaelu suurkujudel vaja vägev puunott oma väravasse püstitada jaanipäevaks, et sugulased-tuttavad imetleda ning ahhetada saaksid. No äärmisel juhul augustis vabariigi taassüttimispühaks. Jään tellimusi ootama.

Ning praegu õue, postitan ilusate ilmadega harvem, kõvale kettale jääb fotorepotaaz Ravila mõisast, kõiksugu muud rännakud ja nende kajastused saavad teoks lähi- või kaugemal ajal.

Üks õhkõrn oletus

Interpoleerida 17. sajandi gravüürid Paetee linnast, mis selleks ajaks oli maatasa tehtud tänapäevaste kaartidega, millel markeeritud linnamüür, mille olemasolust kindlaid fakte pole... Nagu päris teadus kohe, vähemalt metoodika on korralik - geomeetriline moodus toimib. Interpoleeringu aluseks võtsin linnamüüri hüpoteesidega Paetee kaardi ning gravüüri siit.

Üldiselt ei ole vaja seda kõike tõsiselt võtta, sest tolleaegne gravüür kraabiti mittegeomeetrilise perspektiivi järgi - mis oluline, see suurem, nagu juba öeldud, linna siis enam olemas ei olnud, nagu tuleb välja on värav linnusesse hoopis teise koha peal, kogu linnuseosa asub teises kohas, ehk ma ei saanud seda klappima. Kui see viimane "väike" viga välja arvata, võib öelda, et linnamüür võis kunagi välja analoogne kahe järgmise plaaniga, esimene mingi traditsionaalne, teine Raineri tarkus:


Teisel interpoleeringul sobivad ülejäänud väravatornid-teed välja, katariina kirik ühtib tornikesega. Gravüüri Üübersuuruses peakirik on veidi nihkes, kuid tänavavõrgustik võib unise peaga isegi usutav tunduda. Leia gravüürilt raekoda!

Paide raekoda

Tegelikult on see uskumatu, et Paides, mis asub praktiliselt keset mittemidagit (Paide ordulinnus on kunagi ehitatud muinasmaakonna Alempois piirile), asub suhteliselt terviklikult säilinud linnaväljak, raekoda. Kui paljud Eesti linnad üldse raekojaga tuusata saavad? Aga siin see on - kahekordseks ehitatud, kollaseks võõbatud. Järvamaa legendaarne fotograaf ja vanade fotode koguja Rene Viljat on rääkinud Paide raekojas loo Eduard Purfeldtist - kunagine linnapea, seltsielu tegelane ja kahekordse raekoja projekti autor, kes hüljati nõukogude võimu tulles. Mees hakkas kujundama ja müüma Paide teemalisi postkaarte, elatus sellest. Ning see ongi Paide edulugu - miski ei tule kergelt. Päev otsa nikerdad väikeseformaadilist keskväljakukaarti, kui midagi praktilist ei oska või oled võimudega vastuolus. Eduard oli, fotograafile ja kunstnikule omasel kombel, asjalik ja läbimõtlev. Ta istutas oma hoovi palju õunapuid ja pidas iluaeda. Vanaduses oli aega mõelda ja vaadata, näha kaduvat ja meenutada olnut. Tema matustel oli vaid hauakaevaja, suuri tegusid raekoja ja postkaartide näol ei mäletanud tol hetkel keegi. Praegu asub renoveeritud Paide raekojas Purfeldti saal, välja on pandud tema shabloonid ja suled, millega valmisid postkaaridid, mis kandsid vastavalt nimesid kas Paide, Weissenstein või viimane kirilitsas.