Lugemissoovitus: Orrisaare bloog

Siin see on, Esna, ehk Orrisaare ajaveeb, koht, millest ma ei osanud isegi unistada, kuigi teadsin, et see tuleb, ning ma ei karda, et mõni keskpäev postitus tulemata jääks. Kui enamus ajaveebe on tühisest tänapäevast, mõtetutest toimetustest ja rabelemiseset, täävitavad hetke arusaamadest ja vastuoludest, siis Orrisaare bloog on veelgi tühisem - kirjeldab mingit mõtetut aastat 1911, pole revolutsiooni, pole pöördelisi hetki, pole tegevustki, päevast-päeva tõuseb vaid korstendest taevasse suits ja segatakse sütt ahjude all, liiguvad uksed ja udukogud verandal, kaiguvad eesti-saksa-prantsuse-vene käibefraasid. Seesama poolhull proua oma kinnisideedega, härra, kes alati linnas asju ajamas on, aednik, alati küürutamas põõsaste peal ja kütja, küürus haohunniku all. Nii, nagu nad meile mällu on sööbinud ja mitte midagi enamat. Uksed käivad kinni ja lahti ning inimesed eristavad nendega üksteist. Võibolla on mõtetum 1911. aasta Nouvelles de Lausanne’i lugemisest lugeda Tode, Nigovit või Õnnepalu. Mina soovitan lugeda hoopis Orrisaart.

Suurema osaduse saamiseks soovitan välja printida, lõigata ning kokku kleepida järgneva pinnalaotuse - kes kunagi Orrisaarde sattub, saab aru, miks.