18.02.09

Triigi mõisa interjöör - esialgne sondeering


Panen selles postituses kokku esmakordselt ühe päris keerulise pusle ehk teen Triigi mõisa interjööri uurimises esimese väikese sammukese - just olemasoleva värvilahenduse osas. Töö on koostatud pildipanga alusel, mis on mul aja jooksul kogunenud, palju on veel valgeid laike ehk pimedaid ruume, tulevikus pildistamist ja jäädvustamist kindlasti jätkub, kindlasti täiendan seda postitust edaspidi, on naiivne loota, et üks väike pildike per paarisaja aastane ruum võiks edasi anda seal leiduvaid pindu ja kihistusi. Selle töö ülim eesmärk aga on näidata Triigi mõisa sisekujunduse naturalistlikku suuna võimalust - kui kõik pinnad jääks, nagu on, muidugi need, mis pinna nime kanda suudavad, mitte mingid telliskuhjatised, mis uksepiitade najal seisavad. Kuid nüüd asja juurde. Läheme sisse peauksest, skeemil all.

Esimene saal, kohe peale topeltuksi, mis moodustavad eeskoja, on ukse ümber säilinud puittahvlitega, pruunikates toonides kihistusega. Ruum ise on alt beezikas-pruunikas, ülalt valgeks lubjatud. kahes seinas asuvad ahjude tagaküljed. Sellest ruumist viib üks sissepääs edasi, tagumisse saali, võimalus on minna veel mõlemale poole, paremale, piljardiruumi ning vasakule, läbi ühe ruumi edasi Kotzebue aegsesse tiibhoonesse. Mõlemad ruumid, nii paremal kui vasakul, on läbikäidavad edasi, läbi kahe ruumi, kus mõlemalpool teises asub trepp, jõudes kolmandatesse, kustkaudu mõlemast saab tagumisse saali minna.

Valime parempoolse ruumi, nn. piljardisaali. Sellel ruumil on väga hästi säilinud tahveldus, tumeroheline alt, pealt heledam. Siin ruumis on roheline värv konkreetne dominant, kõrgem osa ruumist on lubjatud.

Siit ruumist saab minna edasi, väiksesse kotta, kustkaudu saab tagasi eessaali või barokiaja sissekäigu eeskotta. Need kaks ruumi on sellises korras, et hetkel mul krohvisondaaze sealt võtta ei ole, kohati läbisadanud katuse tõttu päris toores sein.

Lähme läbi kodade tahatuppa, mis viib omakorda tagasaali. See ruum on suhteliselt hästi säilinud puittahvlitega, alt pruunikad, pealt helesinised.Selles ruumis asub kõige paremini säilinud suur pottahi.


Lähme tagasaali. Siin on kohati võigast kollast õlivärvi aga ärme laseme ennast sellest häirida. Ruumis on suur ahi, paljude krohvikihistuste sees on helesinist, mitut tooni pruuni ja beezi, helesinist. Võimalik seinamaaling eessaaliga ühtivas seinas, pigem aga mitte.


Aga läheme tagasi eessaali ning seekord valime sissetulnuna vasaku ruumi. Siin on tahveldus päris hästi säilinud, hiline, aga võimas nüanss on lilla tooni kasutamine rohelistel tahvlitel.


Siit ruumist saab edasi liikuda Kotzebue aegsesse tiiba, kus on hiliseima hooneosana värvilised toad, tahvelduseta. Esimeses ruumis on dominandiks sinised, tagumisel sümpaatsed pastelsed rohelised, kollased, sinised. Kaks väiksemat ruumi on pruunides krohvikordades. Selle tiiva ruume kasutas aktiivselt Triigi algkool, hiliseima lisana on mõnel ruumil näha seinas tapeediräbalaid. Aga lähme tagasi lilla-rohelisse salongi ning liigume sealt edasi järgmisse ruumi, kus kõrged pruunid tahvlid. Sealt saab edasi sisehoovi trepikotta, kus läheb juba päris kirjuks, dominantset tooni ei oska ma praegu välja tuua. Siit saab minna tornlinnusesse, aga ka edasi rahulikku tuppa, kust pääseb omakorda tagasaali. Siin ruumis on pastelsed kollased-beezid, hilisemad roosad toonid, geomeetriline seinamaaling paistab põhjaseinast, kuhu madal päike otse peale paistab. Rahulik tuba.


Lähme läbi tagahoovi koja tornlinnuse alumisse ossa, kunagisse kööki. Siin on väga kirju ja põnev krohvikihistus, tegu on vanima hooneosaga. Dominantideks on üksikud kirkad toonid. Siit saab edasi ruumi, mil pole akent, kuid kus asub leivaahi. Siin ruumis on rombikujuline seinamaaling ning siit saab edasi minna vaid õue.

Teise korruse ruumid võtan vaatluse alla kunagi tulevikus.

Kommentaare ei ole: