Triigi Mõis V - viimased õigusjärgsed omanikud Hagemeistrid, Laurits ja Nigul

Kui ma väidaks, et 1906. aastal Kotzebue perekonnalt Julius Hagemeistrile läinud Triigi mõis muutus marginaalseks Paunküla kõrvalmajapidamiseks, siis ma vassiks vähemalt poolega - tegelikult mul ei ole andmeid selle perioodi kohta. Küll aga ootab Tallinna Linnaarhiivis, Hagemeistrite fondis, virnatäis materjali, mida tuleviku uurijatel on võimalik pureda. Kotzebued lahkusid mõisast maha jättes hunniku kaarte nii Triigi mõisamaade, Kossaste, Nutu karjamõisa, muude valduste kohta, olemas on vakuraamat, kõiksugu muud põnevat. Nii mõnelgi plaanil või piirikaardil on allkiri Otto (Rjurik Nikolai) von Kotzebue, koos massivse pitsatsõrmuse kujutisega, samad rekvisiidid, mis kohalikel talude päriseksostulepingutel. Seda siis Paunküla materjalide kõrvalt.

Hoopis proosalisem on Triigi maade kaart aastast 1921 (RA), tükeldamise ja ümberkruntimise kava ehk good bye, Hagemeistrid! Triigi mõisahoone ja maad mõisasüdamest idas teenis endale Eesti vabadusristi II järgu kavaler, kolonel Karl-Johann Laurits.

Kuid Lauritsate edulugu Triigil jäi lühikeseks, 1938. aastast on säilinud Karl Lauritsa kiri Juhan Nigolile, kus ta on viimasele välja ajanud maapangast 4500 krooni, mõisa ostuks. Niisiis teine eestlasest Triigi mõisaomanik Juhan Nigul hakkas siin majandama ning Triigi talu pidama. Hoonest ida poole jäid külviväljad, päris taha, peaaegu Ravale heinamaad. Järgnevad meenutused on saadud omaniku minia, Vilma Niguli käest:

1940. aasta talv oli võtnud mõisa õunapuud, need tuli kõik uuesti istutada. Üldiselt oli maja liiga suur ja külm, suured ahjud tahtsid palju kütet. Kord sõitis mõisa ette autoga Julius Hagemeistri poeg. Jutu peale hoone ruumijaotusest, kus elas omanik, tegi Parunite järeltulija ilgeid grimasse, et mis omanik! Kotzebue aegses tiivas kummitas. Keerulised ajad olid. Parem mööbel pandi mingi aeg laepeale peitu, katus lasi läbi ning katuselappijaks sai üks kohalik kuulus pealekaebaja.

Hoone funktsioon muutus 1941. aastal, kui tabamuse sai Kõue ministeeriumikool. Nigulite polnud valikut - kool kolis mõisahoonesse. Leping, millest ei saanud keelduda on dateeritud 30. detsembrile 1941, alla kirjutanud Kõue vallavanem A. Kasera ja J. Nigul. Esialgne üür kestab 1943. aastani, aga sellest juba järgmises postituses.