26.02.09

Üks parimaid üritusi Paides üldse

Vastu igasugu ootusi sain täna õhtul Paidest väga võimsa ja meeldiva emotsiooni. See oli järjekorras kolmas ajalooüritus sel hooajal Paide raekojas, mida külastasin - sellega, et Paide linna peale tuleb kokku sama palju rahvast raekotta, kui Kõue Külade Seltsi kohta Kõue Rahva Majja, olen juba harjunud, eelnev, vanalinna konverents oli veidi punnitatud üritus, eelkõige linnaametnike vastumeelsena näiva esinemise tõttu, tänane üritus, ajalooõhtu, oli aga väga äge.
Õhtut alustas kõiksugu vanakraami ja tehnikateadlane, mõisaajaloo uurimise raskekahurväkke kuuluv Valdo Praust, teemaks Paide linna tekkimine teedevõrgustiku taustal. Ta oli special selleks ettekandeks uurinud väga täpselt ja tõetruult Paide ümbruse teid ning Tallinn-Paide teede-taliteede trasse. Tõnu Raid oma tagasihoidliku muinasmaanteid käsitleva teooriaga võiks õppust võtta järgmisest plaanist (Kuigi Rainer lubas esitluse tervikuna üles panna, tegin ikkagi mõned kaadrid projektsioonist, mis vilkus ja streikis):

Kirivalla-Alansi kanti käsitleti põhjalikult, Valdo teooria oli, et Kõue kandi külad soosaartel Virla, Aela, Pala, Kadja on tekkinud muinastalitee tõttu. Paide asutamisel on mänginud tähtsat rolli Maalemäe küla viimse Harjumaa kantsina, kas mitte muinasaegne malev ei patrullinud siin Järvamaa piiri? Juhuse kokkulangemisel külastasin eile Maalemäe peretütart, kes on Triigi mõisa viimase omaniku Juhan Niguli minia, palavad tervitused Viimsisse!

Ojataguse mõis sinise sooala taustal, inspiratsioon missugune:

Erinevad trassid käidi välja Pärnu jõudmiseks. Esialgne tee läks läbi Väätsa kuni Kädvani, sealt Kullimaa kaudu alla, kus praegugi karmid kruusateed.

Alempois=kolmnurk Vahastu-Väätsa-Paide.

Mehe hüpotees oli, et Paide linnus on tekkinud kontrollimaks kaubatee kulgemist, mitte kauplemiseks teederistmel. Üldiselt ma ei viitsi fakte palju pritsida, eks Rainer avaldab selle 13 lk reisikirjelduse, sealt saab kõik detailid teada, oluline on praegu hea ürituse emo. Mis tegi Valdo etteaste kaasakiskuvaks oli tema mitteajaloolase taust (diletandid ajaloo alal oleme ka meie Raineriga) ning just see kõrvalseisja pilk teadusele on tähtis - mänglevad hüpoteesid, mida kuivade faktide najal ei tekkiks. Pärast Prausti etteastet kukkus üks mees plõksima et kroonikas on ju Järvamaa keskuseks Kareda ja Paide pold ikka midagi. No ikka oli küll, kui teed kulgesid. Sellel mehel pani Valdo hetkeks suu kinni, kuna ütles, et pidas riimkroonikat ka põhiliseks allikaks, kuid kroonika ei kajasta ju tervikpilti pluss muud andmed ning julged hüpoteesid annavad täiuslikuma vaate. See vaidlus läks pärast privas edasi, eks anti sõbralikult lõuksi üksteisele.

Vaata Valdo 600 aasta vanust käimateekonda Weissensteini veebist.

Teine ettekanne oli Aldo Tammelt, kes on oma Hoffmannide suguvõsa uuringul jõudnud reformatsiooniaegsesse saksamaale välja. Väga põhjalikus, üksjagu pikas esitluses oli pilte, mis jäävad mällu pikemaks ajaks. Näiteks tema esiisa, kes ravis aastakümneid erakluse tee valinud vene Tsaari; vennad Kügelgenid; pool linna, mis kaardilauas maha mängiti; sõdur, kes võttis talust kaasa 130 papile kleebitud fotot, mis läbisid rinde, saksamaa, inglismaa ning Aldoni tagasi jõudsid; Lennart Meri, kes mäletas, kuidas poisikesena esimest korda põõsalt marju sõi Aldo esivanemate juures Viljandis jne, jne. Põnevamad lood, kui Forrest Gumpil. Aldo, kelle paljud esiisad on olnud pastorid, räägib pikalt, kuid kohati väga väga põnevalt ning minu üllatuseks loeb ka seda ajaveebi. Tervisi Vaole!

Sellise paipoisi immitsa taha peidab ennast viis aastat Paide ajaloo vagu ajanud Rainer Eidemiller, tänane üritus võis olla tema tähetunniks, vähemalt ettekandjatele, allakirjutajale ning Nahkanui mehele, kes peale Aldo uhke suguvõsa ettekannet arvas ennast päris maameeste ridadest pärit olevat, kuid mina arvan, et tema järeldus peitub uurimise metoodikas.

Ma privasin üritusest ka Järva Teatajat, kes küll pani reklaami lehte, kuid mingil arusamatul põhjusel ei tulnud üritust kajastama - väga suur bläkk, magasite maha hetke, kus öeldi ära Paide linna tekkepõhjus ning koht, rääkimata kõigest muust põnevast, tõesti mage lugu, Triigi käsitööline kajastab nüüd suure naabermaakonnakeskuse tippsündmust. Ai-ai, valus värk!

PARNADUS!!! Järgmise päeva keskpäevaks ikkagi oli nupuke JTs, eks vaadake ise, kui põhjalik.

Mis oleks võinud olla veel parem - peale küpsiseid ja kohvi oleks pidanud afterparty kauem kestma, ma jõudsin vaid põgusalt soovitada Leho Rubisele Esnasse kinnominekut ning kuulma tema stoilist konstanteeringut Paide rahva üliväikese osaluse kohta kultuurisündmustel. Valdo kutsusin Triigile ja Ojasoole külla, Aldo kutsus mind Vaole kaema, ja juba olidki kõik kadunud öhe, ühes väikeses Alempoise linnas, Järvamaa-Harjumaa piiril.

10 kommentaari:

Monika ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Juhan ütles ...

kunagi kindlasti, las seedib see mõte ja ettekande teemad...

Valdo Praust ütles ...

Tänan Kõuele kutsumast :)

Seda ütlen muidugi kohe, et kui tulen, siis Paide ettekannet ma kordama ei hakka. Mingil juhul mitte. Narr on esitada Lõuna-Harjumaal nägemus Alempoisi (ehk Alepõhja, milline nimekuju mulle enam meeldib) teedevõrgust.

Ehk siis vaataksin asja siiski Kose kihelkonna ja kui võimalik, siis selle lõunaosa (Kõue, Harmi jt) põhiselt. Mul on ka selle piirkonna kohta tagataskus palju huvitavaid hüpoteese, mida ma pole senini välja käinud, kuid mida olen viimase 15 aasta jooksul tähele pannud. Paides rääkisin eile vaid kahest seda kanti läbivast teest - taliteest (...-Maalemäe-Aela-Kadja-Vaopere-Siuge-Kirivalla-Kolu)
ja suvisest gvankriteest (...-Võõbu-Mustla-Nõmme-jne). Kõik muud teed ja ühendused, mis nendega ristuvad või mis kulgevad kohalikena nende vahelt (märksõnad Kose, Harmi, Habaja Kuimetsa jt), jäid täiesti vaatluse alt välja.

Nii olen ma senini üsna veendnunud, et Paide-Tallinna talitee peaharul oli ka alternatiivtrasse, mis kulgesid just sealtkaudu. Pluss veel teised suvised ja taliteed, mille kaudu liiguti teistpidi.

Ega ma enne rääkida ei taha sellest, kui olen leidnud aega ja selle kõik läbi mõelnud. Ja kaartidele joonistanud. Seega - mitte enne kahte kuud, sest põhitööd suruvad takka ja ka mõisaraamatutega peab tegelema (Pärnumaa raamatu käsikiri on valmis, aga Viljandimaa vajab kirjutamist).

Siis (st alates aprilli keskpaigast) aga kindlasti!

Anonüümne ütles ...

Mul tekkisid täpselt samad tunded kui Monikal, et oleks tahtnud ise ka kangesti seal kohal olla.Sa Juhan tee järgmine kord reklaami ka, kui mingi nii põnev ajalooteemaline üritus kuskil toimumas.

Igatahes on rõõm lugeda, et mõisa ning taliteede teadlane on vähemasti siin blogikommentaaris oma lubaduse kevadeks meid külastada andnud ;)

tulevane tänulik kuulaja soosaare pealt,
Arno

Hongmees ütles ...

Juhanile - väga hea ja asjalik ülevaade. Keelekasutus suurepärane.

Anonüümne ütles ...

Kas peale suviste ja taliteede on uuritud ka võimalike veeteid ?
Nii näiteks saab teoreetiliselt Lellest haabjaga sõita mööda Velise jõge Matsallu välja.
Käru jõgi, mis algab Aelast,
edasi Suurekivi,Vahastu,Käru, Kullimaa,kuni Pärnusse välja.
Paluküla alt viib Kuusiku jõgi näiteks Raikülla.jne.
Veeteed on ideaalsed sõita hilis-sügisel/vara-kevadel kui jões on vett palju ja muud teed läbimatud.
Wader

Juhan ütles ...

Veeteede teema võiks olla Valdole lisa ettekande teemaks Kõuel. Mind huvitab müstiline Väike Kõu (Klein Kau), mis võis olla hof Kau või isegi Kõu küla algne asupaik, Kuivajõe ääres, kindlasti kauplemiskoht. Veeteed on maismateedest veel vanemad, nende võrgustib annab veel arhaikama rännuvõrgustiku.

Valdo Praust ütles ...

Veeteedega on selline lugu et... väiksemgi kärestik nullib nende kasutamise. Vähemalt efektiivse kasutamise. Pärnu jõel nt ma ei usu, et ülespoole Navesti jõe Pärnu jõkke suubumiskohta oleks midagi arvestatavat toimunud.

Lugemist näiteks aadressilt http://web.zone.ee/rannamatk/parnu_tekst.html

Arvestasin seal toodud materjalidega ka 1409.a. Alempoisi teedevõrhgu kirjeldamisel (vt http://www.weissenstein.ee/articles.php?id=70 , tänud Rainerile ülespaneku eest)

Anonüümne ütles ...

See keskmaalt-rannikule veetee on jah nagu üheotsa-pilet, sinna saad aga tagasi vaata ise kuidas.
Aga suur vahe on millal ja millega jõel sõita.
Parim aeg eestimaa väikestel jõgedel liiklemiseks on nähtavasti vara-kevad, kui soodest-rabadest immitseb jõgedesse meeletu kogus lumesulavett, mis nullib kärestikud. Teine hää aeg on sügisene vihmaperjood kuni novembri lõpuni, e. soomaa viies aastaaeg.
Juulis on veetase jõgedes väga madal ja kummipaat suht kohmakas instrument.
Samas kui on tahtmist raba peale kaigastee teha, saab ka kärestikust kanali läbi kaevata.
wader.

Juhan ütles ...

Mul on pigem mulje jäänud (kohalike vanade koduloolaste arusaamast), et pigem olid jõed sügavamad ja laiemad, laevatatavamad. Eks paate pidi vahel tõesti maad mööda või mööda kive vedama, aga see oli kunagi ikka efektiivsem, kui mööda põhjatut sood rännata... Mööda Piritat tuldi ikka Ardu alla välja ja Matsimäe lahing olla olnud jõelahing kogedel!

Arnole: Ei teadnud ette, et nii hea üritus on, näe Monika eelinfot teadis, aga ei tulnd ikkagi.