Põnev ajalooüritus!

Järgmisel neljapäeval (28. mai) kell 19 esineb Valdo Praust Väätsa kodanikumajas ettekandega keskaegsest teevõrgust. ca. 70% pidi see kattuma Paide ettekandega, aga on ka uusi asju, sh on mees valmis teinud 11. sajandi Eesti teedevõrgu kaardi (Aitüma Rainerile infolekke eest).

Vaikiva kokkuleppe alusel Valdoga on meest oodata Kõue Rahva Majja 2009 sügisel, kus ta manab kuulajate ette teedevõrgumustri, mille keskmeks Hof Kau ja Ojas By-NeuHarm.

Teeme Ära 2009 - kuda seda tehakse?

Minu msnipüüdja on leidnud signaali, mis kajastab vestlust - arutlust kohalikest teeme teeme teemadest ning nende arengu hetkeseisust. Lugege, mõelge, kommenteerige:
loodusväärtused: Kuidas kaitsta looduslikke pühapaiku, et need säiliksid tulevastele põlevedele? valitsemiskultuur: Info liikumine ning mõju külaelule võimaliku haldusterritoriaalse reformi kontekstis. Kui Eestisse jääks nt. 40 haldusüksust, siis mulle esmapilgul pigem tundub, et see mõjutaks mõlemat pigem positiivses suunas: 1) oleks rohkem ressurssi osutada kvaliteetset avaliku teenust. Praegune efektiivsus (ressursi-tulemuse suhe) on väga mage 2) Rahvas hoiaks oma küla siseselt pigem rohkem kokku ning ei koonduks üksikindiviididena pisikeste vallakeskuste ümber. Maaelu, kuidas elavdada, kuidas saavad külaseltsid panna tõuke piirkonna arengule. KRM (Kõue Rahva Maja) ju ehe näide. Märksõnad sinna juurde: suurvaldade plaan oht külaelule, ääremaad jäävad tühjaks, aktiivne külaelu kui maaelu arengu võti, aktiivsed ja positiivsed inimesed loovad uut positiivset energiat, tõmbavad piirkonda elama samasuguse mõttelaadiga inimesi; traditsioonide säilitamine, traditsioonide elluäratamine; arendab kokkuvõttes turismi, aitab kaasa uute töökohtade loomisele, piirkonna tuntusele. Liigne bürokraatia kui takistus, seadused ei luba talgute korras külarahva jaoks ühiseid asju ehitada; ei luba teha rongkäiku, kus nt traktori järelkärudes on inimesed sees koos lõõtsamehega, päris karmid nõuded külalaada pidamisele. Pakume teema, mis puudutab meie järelkasvu: kuidas lapsed alates sünnist kuni täiskasvanuks saamiseni kasvatada sellisteks, et neist asja saaks, et nad oleks mitmekülgselt arenud ja asjalikud inimesed. Siin ka lapsevanema probleem - ei tunta huvi oma laste arendamise vastu, kuigi pakutakse igasuguseid võimalusi jne. Väikeses kohas ka palju võimalusi... Keskenduda just probleemide ennetamise käsitlemisele, siis on KRM õige koht. Nii palju üritusi, nii palju eri sihtgruppe kaasatud, see ongi see, mille tõttu nt Kiviloo külavanem väidab, et neil ei ole noori, kes reede õhtuti poe taga viina jooks, ja nii iga reede. Loomulikult võib sellesama asja - aktiivse külaelu üldpreventiivse toime - ära nimetada ka mingi muu külaelu üldise teema juures, v-o selle üldise maaelu teema juures. Sest loomulikult ei tahaks ka seda, et inimesed hea lahenduse nägemise asemel hakkaksid meelde tuletama kõige võikamaid lugusid. Turvalisus, aga seostaks selle ka maaeluga. Arutleks lahenduste üle olukorras, kus politseiteenus on kohapeal sisuliselt olematu. Kuidas ennetada - laste kaasamine väiksest peale, külaüritused, kus kõik põlvkonnad on esindatud, et pubekaeas ei kaoks huvi ega tekiks vastandumist, Kiviloo külaseltsi näide. Kuidas tegeleda tagajärgedega, naabrivalve, pättide vastasleeri ühtsus, misiganes. Kuidas hajaasustusega kohtadesse uusi tasuvaid töökohti tekitada. Kaasamine kohalikes omavalitsustes. Kaasamise kohta tegi riigiametnike foorumil jube kihvti ettekande eesti NGO-de liidu juht Urmo Kübar, slaidid siin.

Ning nüüd tähelepanu kõik te suured teadmainimesed, koolitajad, rändjutlustajad, edulugude elavad kehastused, aktivistid ja silmamoondajad, kes te vähemalt ühe korra olete teisi inimesi powerpoint presentatsioonidega piinanud: Tsekkige seda presentatsiooni - siin on kasutatud kuldreeglit - vaid oluline messidz kaadris, vähese illustratsiooniga ning järgige seda esitluslaadi, see on verstapost powerpoint terroris (slaidid Urmo Kübara ülalasuvast esitlusest):

Sama ettekande kokkuvõte jutuna siin. Tema kõneles riigiametnike foorumil ja riigi tasandil, alates õigusloomest lõpetades mingi konkreetse menetluse kui teenusega, no nt sotsiaalhoolekande teenus vallas. Vaadake neid slaide ja materjale, ehk joonistuvad miskid paralleelid KOV-dega, kust tõusetub teemasid. Servast seondub sellega ka haldusterritoriaalse reformi teema, et kui otsuste tegemine läheb inimestest kaugemale, kuidas siis tagada kaasatus kui valitsemiskultuuri oluline põhiväärtus, kuidas jõuab külavanema või külaseltsi hääl valda, mille keskus asub nt Jüri alevikus? Kui te muideks need Urmo materjalid läbi vaatate, siis näete, et info jagamine on ka üks kaasamise vorm. Nii et vallasisene informeerimine seonduks ka selle kaasamisega, saaks ehk selle teema laiemaks ja sisukamaks. Ja ehk tuleb kellelgi veel mõtteid ja märksõnu selle teema kohta juurde :)

Ning lõpetuseks minupoolt head neljapäeva, kus selgub, kas Kõuelt minnakse Sakusse ainult teistele plaksutama või plaksutatakse ka meile. Kes ei ole kutset aasta tegija üritusele saanud, vaadake sündmust oma tugitoolist:

Nimelt kantakse sündmust esmakordselt üle LIVE-otsepildis aadressil www.kullaauk.ee. Ülekanne algab kell 16.00 ja kestab kella 18.00ni. Vaata ise ja ütle sõbrale ka!

Tagasisidest

Olen saanud tagasisedet nii seni avaldamata kui postitusterägastikus asetsevate kommentaaride, kui meili teel, laiv kommentaarid ei lähe arvesse, kuna neid ei viitsi ju kirja panna. Avldan siinkohal kolm:


Tere ja jõudu Juhan

Jõudsin lõpuks Juhani-blogi ja külaleheküljed läbi uurida Väga kasulik ja minu silmaringi põhjalikult avardav materjal Kõue-Triigi ja ümbruskonna külade mineviku ja tänapäeva kohta
Mulle meeldib kohalugude käsitlemisel filosoofiliselt rahulik ja tasakaalukas kirjapanek, kus vett pole ollagi, on vaid tummised faktid ning nende isikupärane tõlgendus. Jõudu ja head sulejooksu Sulle!
Muidugi olen internetis Kõue Kuulutaja üsna järjekindel lugeja ning olen sealavaldatud nn jahindusalased mõtteavaldused läbilugenud. Soovin jõudu Kuulutaja kokkuseadjatele ja tema autoritele!
Jõudu ja tervist sulle!


Rein-Aksel Oras

---------------------------------------------------------


Tere Juhan!

Leidsin juhuslikult (oma üllatuseks) netiavarustest selle põhjaliku lehekülje mis kajastab Triigi mõisa lugu. Isklik huvi mõisa vastu ilmneb selles, et meie pere oli viimane Triigi mõisa omanik (Juhan Niguli järeltulijatena). Minu vanaisa Arnold Nigul (viimane elukoht Viimsis) suri täpselt aasta tagasi, kuid minu vanaema Vilma Nigul 87a. teab jutustada Triigi mõisast nii mõndagi. Ise käisin eelmisel suvel mõisa perega vaatamas ja meie südamesoov on, et see pärand säiluks ja taastataks. Tore, et tegeled asjaga ja jõudu edaspidiseks!

Tervitades

Maarja


---------------------------------------------------


I am very honored to see that the house of several generations of my family is being renovated. It is with great interest that I hope to follow the evolution of them !

Alexandre Vautier-Kotzebue (vautier.kotzebue-ÄTT-gmail.com)

Généalogie de la famille KOTZEBUE et familles alliées

Üks parimaid üritusi Paides üldse

Vastu igasugu ootusi sain täna õhtul Paidest väga võimsa ja meeldiva emotsiooni. See oli järjekorras kolmas ajalooüritus sel hooajal Paide raekojas, mida külastasin - sellega, et Paide linna peale tuleb kokku sama palju rahvast raekotta, kui Kõue Külade Seltsi kohta Kõue Rahva Majja, olen juba harjunud, eelnev, vanalinna konverents oli veidi punnitatud üritus, eelkõige linnaametnike vastumeelsena näiva esinemise tõttu, tänane üritus, ajalooõhtu, oli aga väga äge.
Õhtut alustas kõiksugu vanakraami ja tehnikateadlane, mõisaajaloo uurimise raskekahurväkke kuuluv Valdo Praust, teemaks Paide linna tekkimine teedevõrgustiku taustal. Ta oli special selleks ettekandeks uurinud väga täpselt ja tõetruult Paide ümbruse teid ning Tallinn-Paide teede-taliteede trasse. Tõnu Raid oma tagasihoidliku muinasmaanteid käsitleva teooriaga võiks õppust võtta järgmisest plaanist (Kuigi Rainer lubas esitluse tervikuna üles panna, tegin ikkagi mõned kaadrid projektsioonist, mis vilkus ja streikis):

Kirivalla-Alansi kanti käsitleti põhjalikult, Valdo teooria oli, et Kõue kandi külad soosaartel Virla, Aela, Pala, Kadja on tekkinud muinastalitee tõttu. Paide asutamisel on mänginud tähtsat rolli Maalemäe küla viimse Harjumaa kantsina, kas mitte muinasaegne malev ei patrullinud siin Järvamaa piiri? Juhuse kokkulangemisel külastasin eile Maalemäe peretütart, kes on Triigi mõisa viimase omaniku Juhan Niguli minia, palavad tervitused Viimsisse!

Ojataguse mõis sinise sooala taustal, inspiratsioon missugune:

Erinevad trassid käidi välja Pärnu jõudmiseks. Esialgne tee läks läbi Väätsa kuni Kädvani, sealt Kullimaa kaudu alla, kus praegugi karmid kruusateed.

Alempois=kolmnurk Vahastu-Väätsa-Paide.

Mehe hüpotees oli, et Paide linnus on tekkinud kontrollimaks kaubatee kulgemist, mitte kauplemiseks teederistmel. Üldiselt ma ei viitsi fakte palju pritsida, eks Rainer avaldab selle 13 lk reisikirjelduse, sealt saab kõik detailid teada, oluline on praegu hea ürituse emo. Mis tegi Valdo etteaste kaasakiskuvaks oli tema mitteajaloolase taust (diletandid ajaloo alal oleme ka meie Raineriga) ning just see kõrvalseisja pilk teadusele on tähtis - mänglevad hüpoteesid, mida kuivade faktide najal ei tekkiks. Pärast Prausti etteastet kukkus üks mees plõksima et kroonikas on ju Järvamaa keskuseks Kareda ja Paide pold ikka midagi. No ikka oli küll, kui teed kulgesid. Sellel mehel pani Valdo hetkeks suu kinni, kuna ütles, et pidas riimkroonikat ka põhiliseks allikaks, kuid kroonika ei kajasta ju tervikpilti pluss muud andmed ning julged hüpoteesid annavad täiuslikuma vaate. See vaidlus läks pärast privas edasi, eks anti sõbralikult lõuksi üksteisele.

Vaata Valdo 600 aasta vanust käimateekonda Weissensteini veebist.

Teine ettekanne oli Aldo Tammelt, kes on oma Hoffmannide suguvõsa uuringul jõudnud reformatsiooniaegsesse saksamaale välja. Väga põhjalikus, üksjagu pikas esitluses oli pilte, mis jäävad mällu pikemaks ajaks. Näiteks tema esiisa, kes ravis aastakümneid erakluse tee valinud vene Tsaari; vennad Kügelgenid; pool linna, mis kaardilauas maha mängiti; sõdur, kes võttis talust kaasa 130 papile kleebitud fotot, mis läbisid rinde, saksamaa, inglismaa ning Aldoni tagasi jõudsid; Lennart Meri, kes mäletas, kuidas poisikesena esimest korda põõsalt marju sõi Aldo esivanemate juures Viljandis jne, jne. Põnevamad lood, kui Forrest Gumpil. Aldo, kelle paljud esiisad on olnud pastorid, räägib pikalt, kuid kohati väga väga põnevalt ning minu üllatuseks loeb ka seda ajaveebi. Tervisi Vaole!

Sellise paipoisi immitsa taha peidab ennast viis aastat Paide ajaloo vagu ajanud Rainer Eidemiller, tänane üritus võis olla tema tähetunniks, vähemalt ettekandjatele, allakirjutajale ning Nahkanui mehele, kes peale Aldo uhke suguvõsa ettekannet arvas ennast päris maameeste ridadest pärit olevat, kuid mina arvan, et tema järeldus peitub uurimise metoodikas.

Ma privasin üritusest ka Järva Teatajat, kes küll pani reklaami lehte, kuid mingil arusamatul põhjusel ei tulnud üritust kajastama - väga suur bläkk, magasite maha hetke, kus öeldi ära Paide linna tekkepõhjus ning koht, rääkimata kõigest muust põnevast, tõesti mage lugu, Triigi käsitööline kajastab nüüd suure naabermaakonnakeskuse tippsündmust. Ai-ai, valus värk!

PARNADUS!!! Järgmise päeva keskpäevaks ikkagi oli nupuke JTs, eks vaadake ise, kui põhjalik.

Mis oleks võinud olla veel parem - peale küpsiseid ja kohvi oleks pidanud afterparty kauem kestma, ma jõudsin vaid põgusalt soovitada Leho Rubisele Esnasse kinnominekut ning kuulma tema stoilist konstanteeringut Paide rahva üliväikese osaluse kohta kultuurisündmustel. Valdo kutsusin Triigile ja Ojasoole külla, Aldo kutsus mind Vaole kaema, ja juba olidki kõik kadunud öhe, ühes väikeses Alempoise linnas, Järvamaa-Harjumaa piiril.

Üks hea üritus

Ma olen kirjeldanud päris mitut üritust, mis on toimunud laias laastus järgnevalt: kutsutakse rahvas kokku, ettekandjad peavad oma sõnavõtud, huvitumata tagasisidest, rahvas aetakse laiali. Täna õnnestus mul osaleda Heateo sihtasutuse poolt korraldatud Sotsiaalse ettevõtluse fookusgrupi koosolekul, kuhu sattusin juhuslikult, olles täitnud ühe vormeli, mille lingi leidsin kellegi Skype iseloomustuseribalt. Kui kõiksugu külakogukonnaliidrite kokkusaamistel on pidevalt promotud projektide kirjutamist, mitmekülgset abi selle läbiviimisel, erinevaid finantseerimisvõimalusi ja seda kõike läbiviivaid organisatsioone, astuti tänasel koosviibimisel samm edasi ning küsiti fookusgrupi käest, keda oli 7 inimest: Mis takistab Sind sotsiaalseks ettevõtjaks hakkamast? Niivõrd lihtne - räägi inimesega, mitte astu talle oma teemaga pähe!
Sotsiaalse ettevõtluse all peetakse silmas ühiskondlikku probleemi lahendavat üritust, mis tasub ennast pikapeale ka finantsilises plaanis ära.

Minu vastused esitatud küsimusele:

ei ole piisavalt aega ja mõistust
bürokraatilised protseduurid lämmatavad, nende vastu suunatud koolitused teevad asja vaid keerulisemaks

Mis soodustab sotsiaalset ettevõtlust:

ühiskond liigub vastutustundliku kodanikuühiskonna poole
võimalik suur häda ajab härja kaevu

Üldiselt ma postuleerisin seal, et kui oleks 10 000 000 krooni, 10 vabariigi helgemat pead, kõrghoone viimane korrus jne. ei tuleks sealt uut Nokiat, Ikeat, Maci ega Skype, mingi müstiline element on puudu, ka selliste fookusgrupi üritustega saab vaid maad kultiveerida, et tekkiks võimalus tuulest kantud seemnel mulda sattuda. Süntees aga osalejate vahel toimus, seal oli inimesi, kes uskusid loomade, lastekodulaste, taasksutatud asjade eluõigusse ning kellel paistis olevat ideid ja jõudu, et maailma muuta. Miks nad ainult ei hakka sotsiaalseks ettevõtjaks? (kõige suurem küsimus). Pakuti välja ideid, kuidas virtuaalis edaspidi mõtteid, ideid, lahendusi vahetada, sõeluda, müüa, teostada. Mulle tundub, et Eesti sotsiaalselt teadlik kogukond on ületamas kriitilist massi, ehk vabalt võib varsti paljude inimeste ideaal olla töötamine ühiskonna hüvanguks ja mitte ainult ideaal vaid ka reaalne tegevus. Heateo SA käivitatud projektidest on seni õnnestunuim Terve Eesti Sihtasutus, kellelt evitakse HIV/AIDS teavitustööd, sellest on huvitatud paljud suurfirmad, kuna inimkaotused nimetatud haiguste puhul on meie maal üüratult suured. Mina sain veidi rääkida kogukonna kaasamisest külaliikumises, kaasamine ongi kõige kriitilisem element maailma muutmisel. Minu pinginaabriks sattus Sven, kunagine naaber Järvamaalt, kellega kunagi Vodja Kooli käivitasime, tema pühaks ürituseks praegu on Hobused ja Põhumajad. Võibolla kõige naljakam minu jaoks oli sel õhtul kahe vabatahtliku protokollija/moderaatori töökoht, mis kõlas nende suust umbes nagu sue-be vms. Ma mõtlesin, et mis peen töö koht see selline pehme sõna on. No see oli muidugi swedpank. Käidi välja idee luua ideepank. Õhtujuht oli Heateo Sihtasutuse juht Artur Taevere, kellel on üks väga põnev virtuaalkooli projekt käsil. Pärast, läbi linna minnes, täävitasin talle tänapäevase õppe põhitõdesid, millest saab ka selle ajaveebi lugeja teada homme, juhul, kui viitsin need siia kirjutada.