15.12.09

Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fond I - Alansi mõis Pappelhof

Alustan lugudeseeriat põnevast arhiivifondist, mis kohalikele koduloouurijatele hindamatuks varasalveks - TLAs asuv Hagemeistrite fondis leiduv on saadud Kõue valla TSN täitevkomiteelt 1952. aastal, ilmselt sattus see valla omandisse Paunkülast keerulisi teid pidi peale mõisa võõrandamist, kusjuures fond sisaldab ka Triigi mõisa materjale, mis liikusid omakorda Paunkülla 1906, mil Otto Rjurik Kotzebue müüs oma valduse Paunküla Julius Hagemeistrile. Materjale on fondis alates 18. sajandist, isegi varasemaid omandiõigust puudutavaid dokumente. Fondi kaardimaterjal on väga laiaulatuslik, osad kaartidel kujutad valdused omavad nimetatud mõisatega vaid mõttelist sidet või on Paunkülas sada aastat tagasi olnud lihtsalt kaardilembeline arhivaar.

Kõue valla täitevkomitee on teinud tänuväärt töö, loovutades sellisel hulgal ajaloolisi materjale korralikule arhiivile - tuletame meelde, et kuuekümnendatel võeti sama valla otsusega maha korralik Korteni maja - ilmselt Harjumaa vanim puitehitis ning 20/21 sajandi vahetusel kadus sama vallavalitsuse mustade arheoloogide käte vahel Triigi mõisa 1859. aasta hiigelkaart.

Aga alustame ühest naabermõisa alla kuulunud küla (Alansi) kaardist.

1858. aasta Alansi kaarti on koha peal (läbi mitme postituse) korduvalt analüüsitud, isegi allakirjutaja on külasüdame visanud tänapäevase aerofoto peale. Põhjuse tagasipöördumiseks antud kaardi juurde aga andis üks hilisem sama piirkonna kaardi fragment, mis Pappelhofi (Võtikmetsa) saunamajas eksponeeritud.



Tookord, kolm kuud tagasi, tegin kaardist ülesvõtte aga unustasin vaadata koostamise aastat. Pappelhof, Võtikmetsa äärele ehitatud suur majapidamine on kujutatud võimsa hoonetekompleksina, osaliselt tänapäevani säilinud vundamentidena. (Ma loodan, et antud artikli avaldamise ajaks on kaardi originaal kusagil kindlamas kohas ning eksponeeritakse koopiat). Aga hüppame praegu tagasi 1858. aastasse ning vaatame, mis seisus oli Pappelhof siis:



Ühtset loogikat, mille järgi majapidamistele järjekorranumbreid pandi, ei ole võimalik taasluua, ometi on enamustel juhtudel ikkagi kindel järjestikuline põhjus - number üks on mõõdistamise hetke favoriit, kindelpunkt. Seega võib väita, et kapriisne mõisnik Manteuffel valis Alansi keskuseks Võtik- metsa, mäe ja põllu vahelise tühja krundi, mille ristis Paplimõisaks (N.1) ning kavatses sinna rajada ka mõisa aia (hof mit garten).

Üks üldisem kaart:



Kirjutasin välja mõned kohanimed, olgu siis mediteerimiseks nende tähenduse, päritolu kohta või siis põnevateks kindelpunktideks GPS-teenuse jaoks. Et teada rohkem nimetatud ning nimetamata paikade kohta, tuleks taas ja veelkord ristküsitleda küla vanemaid inimesi.


1. Pappelhof

hof mit garten

wöttik metz, pöld ja meggi

NE

rocka rand
roude meggi
podi meggi

W

lemmo
karja meggi
waelia meggi

NW

Pikkat pollut
Pikse meggi, pärimuse järgi ohverduskoht, ka nime järgi pikne=kõu=uku=peajumal

2. Bitterhof

Todeskatko aed ja hein

3. Tannenhof

Pater meggi
Manni meggi

Kurrewaino heinama

4. Magnushof, Alansi keskel

5. Hasenrode

Nurme aed
Nurmealune mägi

Pöra meggi

jne., järgmised numbrid juba küla keskusena Kuivajõe koolmekoha juures kobaras

kaardil N Suur oiade wahhe meggi
wöllast arro meggi ja paio
maia metza meggi

3 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Kas see on juhus, et pikse mäe kohal on kaart auku kulunud ?
Väega kaunis muinaskaart.

Monika ütles ...

Minu sügav kummardus, kõige huvitavam on ikka oma koduuksele kõige lähedamad teemad :)

Huvitav teemapüstitus. Huvitav mõte mõisnik Manteuffeliga seoses. Pappelhofist/Võtikmetsast mittekaugel asub ju ka Lööra kõrvalmõis, mis oli Manteuffelite jaoks armastatud residents. Näiteks sündis Lööras mõisnik Karl Magnus ZvManteuffeli teine laps poeg Gregor (1819). Seal suri Karl Magnuse lesk Dorothea (1865) ning nende üheksanda lapsena sündinud tütar Natalie (1881). Ka Karl Magnuse kolmandana sündinud poja Otto (see kunstnik) teise ja kolmanda lapsena sündinud kaksikud Otto ja Helene sündisid Lööras 1878. (Andmed genealoogia käsiraamatust)

Monika ütles ...

Ja waelia meggi on väljamägi ka täna, Muinsuskaitseameti andmetel põletusmatuse kalmekoht. Ühel pool väljamäge on piksemägi, teisel pool, üle tee jõe suunas, kus on märgitud allika koht (Quelle), on täna kinnistu nimega Hiie.