LXXXVII - maamõõtja Eichenfeld

 Antud postituses üritame väheste säilinud infokildude põhjal taasluua Otto Rjurik Kotzebue partneri kartograaf Eichenfeldi retki - tema enda sõnadel sõitis ta läbi 600 külakogukonda, võrreldes seda rännakut karjamaa kivikangruga.

EHA kaardiserveri järgi on Eichenfeld koostanud:

1849 Raikküla

1850 Rapla, Kehtna

1854 Harju-Jaani

1855 Das Streu Stück Kirriwall (Kose-Uuemõisa valduste all) - see on säilinud andmete põhjal tema esimene Kose Kihelkonna mõõdistus. Kirivalla kuulus Habaja mõisa alla.

1855 Keila Meremõisa

1857 Järvakandi, Lellapere

1858 Keila-Joa, Käesalu, Meremõisa, Lääne-Nigula, Ridala

1858 Allans zum gute Neu Harm (TLA). Alansi küla on kuulunud Uue-Harmi mõisale, mille maadest on see üks väheseid säilinud kaarte. Säilinud seepärast, et mingil põhjusel on see sattunud Triigi mõisa kartide pakki, mille Otto Rjurik jättis 1906. aastal Julius Hagemeistrile, kelle fondis see tänaseni Tallinna Linnaarhiivis säilinud on. Kas see Alansi kaart võis olla stiilinäide Otto Rjurikule, kellele ta tegi tööd kolm aastat järjest 1873. - 1875?

Veel huvitavam küsimus on, kas Eichenfeld võis olla terve Uue-Harmi mõisamaa mõõdistaja? Veel enam, kas ta võis töötada ka terve Ojasoo ja Habaja mõisamaa kaartide kallal?

1865 Ojasoo Nr. 12 Perris Grund Kasiko on tema loodud, järelikult ka ülejäänud kruntimised.


Periood, mil ta neid joonestada võis, on 1850-1872. Nendest aastatest on säilinud tema kaartidest vanem ja hilisem teise maamõõtja mõõdistus. Need on:

1850 Special-Charte von dem zum Gute Neu-Harm gehörigen Streustücke Malema, belegen im Harrienschen Kreise, Joerdenschen Kirchspiele. Maamõõtja Schmidt.

1876 algavad järgmised Harmi kaardid, 1873 on mees juba Triigil tööl.

Perioodi, mil ta Ojasoo, Harmi ja Habaja jaoks töötas saame tema säilinud tööde järgi kitsendada 1858 (kindlasti) - 1865 (kindlasti) - 1872.


Vahepeal jõudis Eichenfeldt käia Läänemaal:

1870 Läänemaa Martna


Ja siis hakkas Triigi periood:

1873 Triigi, aluskaart 1858 Bauern Streuheuschläge zu Kau (EHA)

1873 Rava (TLA)

1873 Pala ja Kukepala (TLA)

1874 Virla (EAA)

1875 Krugs, Hoflagen Land Kossast und Nutto vom Gute Kau (TLA)

1875 Hofsland Pusso soo, Lauka rabba, Tammemets, Tamm-metsa soo und Wirla mets nebst den Gesindestellen Mäe & Tam-metsa vom Gute Kau (EAA)

Ja lõpetuseks mõisa südamaa:

1875 hofsland vom Gute Kau

Külade kaartidest on kahe arhiivi peale puudu vaid Kõu, mille pidi ta kruntima esimesena - talude numeratsioon hakkab sealt. Mõisa südamaa jäi viimaseks, kui viletsamad ja kaugemad kandid olid välja mõõdetud ja laiali jagatud.


Eichenfeld käis edasi:

1877 Järva-Viru Маршрутная карта от Г. Вейссенштейна до Г. Везенберга.

1880 Rapla Kuusiku

edasised andmed puuduvad

LXXXVI - Ja nagu läbi sõita 600 külakogukonda—võrdluseks karjamaa kangur

Lääne-kreisi maamõõtja Eichenfeldist on säilinud 1873.-1875. aasta maarevisjonide kaare ja eksplikatsioone. Mõisasüdame, Pala- ja Rava küla omad asuvad Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondis, Virla küla ja lahusmaa Pususoo ja Laukeraba Ajalooarhiivis. Kokku on Eichenfeldi kaarte EAAs 24.

Tõlgitud eksplikatsiooide kokkuvõtteid ja seletusi on seni ilmunud Pala ja Rava küla kohta, Aksel Orasi tõlgetel ja tähelepanekutel on meresõitja Kotzebue poeg Rjurik ja maamõõtja Tammeväli kodeerinud esmapilgul tuimadesse kirjeldustesse tähelepanekuid traditsioonilise kombestiku ja pärandi kohta.

Olgu järgnev tõlkelõik tõenduseks maamõõtja Eichenfeldi loomingulisest lähenenmisest:

Nr. 27. Suitso või Pobboli pere koos 3. vastuolulise üksusega.

27.o. Õueala koos hoonestusega hõlmab 240 ruutsülda ja üks maaomandis juurviljaaed 80 ruutsülda.

a. Perele kolm tasandatud ja läände avatud muldset aiaplatsi 11 tolli paksuse huumusrikka mullastikuga saviliiv aluspõhjal.

---------  jätan pika osa kirjeduse vahele ----------

e.3. „Mõttetu maatükk perele Söeru otsa mäel” (Weiken seruotza meggi)—soomullaga, koos kolme väikese kääpa ja põõsastikuga.

e.4. Pere loodesuunaline samblasoo karjamaa seitsme suurepärase saviliiva künkaga—ümbritsetud põõsastikega—uskumuslike palvete esitamiseks.

m. Ja sama kõigutamatu on meelekindlus kui üksikuile sookuuskedele mõjuv tuulekiigutus „Suitso rabba” samblasoos.

i. Ja nagu kivikangur ühe 120. ruutsüllase kaljuriffiga. Ja nagu läbi sõita 600 külakogukonda—võrdluseks karjamaa kangur.

Kas Rõõsal võis asuda muinaslinnus?

Vestlus Valdo Praustiga


Valdo: tere
oled kuuldel?
mida Sa tead Rõõsa mäel olevast peopidamiskohast?
maastik on kangesti muinaslinnuse moodi

me: ???
mine sa tea

Valdo: oled käinud?
st kas tead, millest jutt on?

me: aiman vist teavat kohe järve äärest yles

Valdo: jah
ja mitte matkarajale, vaid paremale
matkarajale (järvedele) minev tee läheb päris külje alt läbi
muidu ma poleks osanud otsidagi

me: no see oleks pommuudis kyll

Valdo: muide... see vana paunküla mägimaantee
mis sealt mustlaslaagri platsilt metsakonna taga
läheb pärandkultuuri kaardi järgi kõrtsimäe taluni
selle Rõõsa poolne ots tuli laugjalt praegusele teele
Seljamäe karjääri tagant
läbi sealse mäe
sissekaeved on mõlemal pool selgelt näha
ilmselgelt väga ammu hüljatud (ca 1700-1750 oletan)
usun, et see haru toimis enne Rõõsa põllulapi praegusele kujule viimist

me: väga põnev, vaja ise uurima minna

Valdo: ootame kuni lehed maha tulevad
tulen ka
ma ei näinud kõike
VÄGA risus ja võsas on
reljeefikaardi põhjal hakkasin oletama, et mõned pinnavormid pole looduslikud
ma ei oleks udu-umbes osanud otaida

me: reljeefikas on jah yx parim asi, mis viimasel ajal juhtund

Valdo: on


Kaart Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondi kaardipakist.

Hof Kau LXIV - dorf Rawa

„Revisorische Beschreibung der Bauerländereinen des Gutes Kau im Jahre 1859”

"Beschreibung Lostreiber Ansiedelungen und Länder bei Rawa 1873."

„Revisorische Beschreibung und Berechnung von dem Dorfe Rawa in Kau 1873”.

"Beilagezum Taxations-Protokoll des Gutes Kau Hafsland 1875."

"Revisorische Beschreibung und Berechnung des Hofslandes von dem Gute Kau 1876."


Need mainitud säilikud Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondist on saanud tõlked ja kokkuvõtted, dokumenteerimaks Triigi mõisa all olevat Rava küla 19. sajandil. Välja on mõõdetud talukohad number 11-23 (Triigi mõisa talude numeratsioon algas Kõuelt, siis Rava, Pala ja lõpuks Virla) ning vormistatud nuuma-kontrahtid. Põnevamad seigad ja sekeldused on seotud saunakohtadega. Neid on üksvahe ehitusbuumi aegu loodud Ravale paarkümmend tükki (algul rooma numbritega tähistatud, hiljem primmidega). Saunikute-lostreiberite heinamaad ja lahusmaatükid nagu talukohtadegi omad asuvad laiali üle Rava, mingil põhjusel aga nimetati õige tiheli maatükk Raval Katsina külaks, kuigi seal oli ka põliseid talukohti. Väikesed kohad kolmandat seisust omavate saunikutega ei olnud elujõulised, neid mõõdeti ja krunditi korduvalt ümber.

Igal Triigi külal oli oma saunaküla - Raval Katsina, Kõuel Paunaste, Palal Kukepala, Virlal Uuevärava. Rava loo järgi annab üht-teist üldistada aga eks igal külal on oma maadekruntimise lugu.



Rava külaraamatu teaduslik osa on kokkuvõte allikamaterjalist TLA Hagemeistrite fondist:

Aksel Orasi

T a u s t a
v a a t e i d
j a
p i l d i k e s i
R a a v a
k ü l a s t

adramaarevisjonist ja maade kruntimise
sehkendustest.

Harjumaa
Kose
2011

Lisaks leidub Rava raamatus Erich Klaani jutustus vanaisa Tõnu Klaani tulekust Järvamaalt Taga-Võõbu külast Ravale Kõrvehindrekule, tema poja Jaagupi lugu peremehena. Kuigi Kõrvehindreku oli Rava mõistes vaene koht, neli last peres, polnud isegi kahekäigulist heinaniidukit ja Jaagup Klaan töötas vaid loetud aastad vallavolinikuna on tema poeg Erich Klaan praegu Rava auväärseim kodanik - toetas sünniküla põhjaliku ajalooraamatuga, kus on nii teaduslikku materjali, meenutusi, genealoogilist materjali ja palju fotosid, täpsemalt 92 fotot, 31 tabelit, 14 kaarti, kokku 160 lehekülge.

Rava külaraamatu esitlus toimub 26. augustil kell 18.00 Kose Kihelkonnapäevadel pastoraadihoones, huvilistel on võimalik selle ja varem ilmunud Kõu külade trükistega tutvuda Harmi mõisapäevadel, 9.-10. juulil.

Hof Kau LVI

Kui tavaliselt on mõisasüdamed üleharitud ja lagestatud, peale mõisapargi puudub koht kus rännata ja loodusega üks olla, leidub Triigil kõrvalisi kohti nii ida- kui läänepool mõisasüdant. Mõisamajanduse ekspansioon läände toimus aktiivselt 19. sajandil. Kõrvalmõisa Oraveski tellisevabriku ja lubjapõletusahju juurde rajati mõisatööliste elamuid, planeeriti tööstust. Oraveski kant Kuivajõel on juba Mellini kaardil märgitud kui Klein Kau ehk Väike Kõu. See võib olla eel-Kõu küla asupaik kui ka veelgi vanem asustus. Muinasuurija Arne Kivistik on leidnud seniteadmata muinasasula Kuivajõel Oraveskist kilomeeter allavoolu (vestluses allakirjutajale eelmisel suvel Uue-Harmi mõisas).



Nende kahe oletatava muinasasula vahel on hilisem kolme mõisa piiripunkt - Kau, Habbat ja Neu-Harm. 1873. aasta hof Kau TLA Hagemeistrite fondi kaardil on näha tee (Hoflages-Weg), mis pidi ühendama Triigi mõisa tööstusrajooni Habaja mõisaga, samm Tallinnale lähemal. Tee kulgeb üle Risti mäe, mis võib pärimuse kohaselt olla matmispaik. Kui seni on peetud muinas-Kõue kalmistuks Rava külas olevat surnumäge, siis eelmainitud kahe muinasasula vaheline Risti mägi sobiks kalmistuks ka Kõue külale, just läheduse mõttes. Samas võib olla Risti mäe nimetus tulnud teederistist mäel, ka ristikivide rohkusest (kolme mõisa piirikivid kolme ristiga, lisaks väljamõõdetud Triigi vesiveski koht Hof Müller).



Mainitud mõisapiire kirjeldav kaart TLA fondis, Z. Manteuffeli allirjastatud.



Triigi mõisa majandustee ühtib kõrgepingeliinide sihiga, on nende hooldusteeks. See mast asub kunagise Röasilla vahelao hoone kividel.



Ületame kuivenduskraavi, juba torkab silma esimene suurem kivirahn.



Täiesti võimalik, et sellises koguses suuremaid kive oli siinkandis igal pool, aktiivsemalt haritavates kohtades on need väiksemateks tükeldatud või hiljem jossidega kokku lükatud.



Võimalik, et osad neist tähistasid majandustee kulgu üle välja.



See kivi on müsteerium. Haua- kultus- või piirirahn?



Tee viib üle mäe, mil nimi Risti mägi.



Triigi mõisa vesiveski koht.



Kuivajõgi Oraveski põldude poole.



Veel üks kivikülv, see juba tagasi tsivilisatioonis, hof Kau mõisasüdames.

Hof Kau LIII

In hof Kau there is a park pavillion in a place of Schmiede (as in 1873 map).



There will be a well pavillion as seen in this Mimi Kotzebue drawing from 1837.

What other buildings could there be in the future? National Heritage Board allows to build up only ruins of the existing buildings. There are many of them historically documented, but not in the level of architectural details.



Alcohol brewing has been the main economical operations of baltic manors in 18.-19. century. The history of hof Kau brewery is documented in three stages.

First place of primitive brewery kitchen is located between the main building and pavillion. Its foundation of two chimneys is seen well and in 1873 map it is located as Küche.

Second brewery (upper picture from National Heritage Board) is bigger and more solid, in 1873 map described as Brandtweinküche.



The third brewery is in blueprint, located in Tallinn town archive, Hagemeister fund. Never built.



Complete drawings from the beginning of the 20. century.



Julius von Hagemeister, head of the Reval credit cash register wanted to make big time vodka in hof Kau, only regime of the Estland changed...

Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fond - kõrtse ja allkirju

Kiisa-



ja Ardu kõrts kaardifragmentidel 19. sajandi viimasest veerandist. Tänapäevani säilinud mõned ümberkaudu märgitud hooned.Oranzina märgitud hoone üle tee on ilmselt Ardu vanim koolmaja.



Piirikaardid, kui mitme osapoole lepingud. Mõni kupits asus nelja mõisa vahel, oi seda dokumenteerimist siis.





Hiieveski talu.

Triigi mõisa hoonestus aastatel 1820 ja 1875

Kuuekümnendate keskpaiku oli praeguse tööhobuste talli kõrval, tiigi poole, teine samasugune hoone, mõlemad olid tol ajal kasutusel laudana. Antud hooned on samas mahus märgitud 1875. aasta TLA kaardil (all). 1820. kaardil (ülal) asusid samal kohal kolm hoonet, tiigipoolne laut-tall? tõenäoliselt pooles pikkuses, praeguse tööhobuste talli kohal asus kaks väiksemat hoonet, risti praegusega. Tolleaegsed nuumhärjad asusid ilmselt kastell-tüüpi laudas, mis paiknes praegusel platsil, tall-tõllakuuri taga. Tall-tõllakuuri teisel pool asus tundmatu funktsiooniga väkisem hoone. Praegused kartulikeldrid, Aare Möldri järgi ka kunagised mõisa soolahoidlad, 1820. aasta kaardil puuduvad. Häärber on 1820 olemas, peahoone on sammastega aga ilma (Kotzebue-aegse) tiibhooneta.

Raavaküla revisjon

Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondist, põgus tõlge.

Revidendi (koostatud) kirjeldus ja arvestus Kau (= Kõue)
Rawa talude kohta 1873

Üldine ülevaade Rawa küla maadest Kau (=Kõue) piirkonnas 1873.a.

Litera Lehe-
Majandusüksuse Õuemaa,
Juurviljaaed Heina- Karja- Mets ja
Nr
külje nr
nimi
hoonetealune ja põllumaa maa maa
põõsastik
maa, puuvilja
ja humalaaed

-------------------------------------------------------------------

Tessatin / ruutsüld

.. /..

../..

../..

../..

------------------------------------------------------------------------------------------------------------

(tabel järgneb)

Rawa küla

Waino talu

Otti talu

Pärtliado talu

Kubiahanso talu

Märdiado talu

Petri talu

Wannakubia talu

Kõrvehindreko talu

Märdi talu

Allika talu

Talude ühine karjatee

Kokku

Hajatalud

Sotemäe

Andimäe

Livavälja

Kukkepalla

Kokku

Vabadike/popside paiknemine

(vt järgmisel leheküljel)

(Tabeli järg)

------------------------------------------------------------------------------------------------------------

Rohtunud,

võsastunud, soo

soine maa

Sambla- Mitte-

tulundus- vene

maa

Kokku

(teravilja)

mõõt-

ühikutes naeltes

Rukki

väärtus

Aastarendi Kapitali

suurus

Hõbemüntides

Rbl. ?

väärtus

Rbl. ?

---------------------------------------------------

Tessatin/ruutsüld

------------------------------------------------------------------------------------------------------------

../..

../..

(Külatalud)

(Hajatalud)

Vabadike/popside paiknemine

Pätsimäe Jaani Saun

Pätsimäe Petri Saun

Krusiaugo Saun

Saueaugo

Andimäe

Müriseppa „

Kalde „

Lammastmäe „

Vakantne

Rõngemäe „

Petri „

Soone „

Alt „

Kõrve „

Rätseppa

„

„

„

Kokku

Üldse kokku

Lk. 4 jj.

Rawa piirkonna talumaade kirjeldus

Hindeväärtus Pinnase- Hein
Õuemaa koos Juurviljaaed Heinamaa Karjamaa
Vene tessatini klass
puudades hoonetealusega, ja põllumaa
Põhjal
puuvilja, mesila
ja humalaaed
------------------------------------------------------------------
Tessatin / ruutsüld
../..
../ ..
../ ..
(tabel järgneb)

(tabeli järg)
Harimata Kasutu Kokku Rukki
Märkused
Mets
maa
maa
/teravilja/
väärtus
naeltes

--------------------------------------
../ .. ../ ..
../..
../..
---------------------------------------------------------------------------------------------------

Lk 4-7

Vaino talumaade kirjeldus

/3-välja süsteemi põhjal

põllu-, heina-,karjamaa/

Lk 8-11

Otti talumaade kirjeldus

Ja nii edasi





Mõnda kunagistest ja tänapäevastest mõõtühikutest

1 tessatin = 1,09 hektari

1 ruutsüld = 4,55 ruutmeetrit

1 nael = 409,5 grammi

1 puud = 40 naela = 16,38 kilogrammi

Lugupeetud asjaosalised

Minu kui ajaloolase ja kaua aega kodu-uurimisega tegelenud inimese pilgu läbi on see,
arhiivist leitud ja üldsusele tutvustamiseks mõeldud ca 140 aasta vanune dokument,üks
väärt asi, mis koos meenutuste ja tänapäevaste võrreldavate andmetega vääriks
avaldamist. Vaevalt et tervikuna aga üldisemad, olulisemad, kokkuvõtvad andmed
kindlasti.

Kahjuks ei suuda mina ega minu saksa filoloogist abikaasa Anne selle sajandi-
vanuse dokumendi ilusat, kalligraafilist gooti kirja lugeda ega tõlkida.

Tabelite trükikiri on tõlgitud ja koos arvandmetega peaks olema tekst kasutatav
edasise uurimistöö käigus.

Lugupidamisega

Rein-Aksel Oras

13.september 2010

Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fond I - Alansi mõis Pappelhof

Alustan lugudeseeriat põnevast arhiivifondist, mis kohalikele koduloouurijatele hindamatuks varasalveks - TLAs asuv Hagemeistrite fondis leiduv on saadud Kõue valla TSN täitevkomiteelt 1952. aastal, ilmselt sattus see valla omandisse Paunkülast keerulisi teid pidi peale mõisa võõrandamist, kusjuures fond sisaldab ka Triigi mõisa materjale, mis liikusid omakorda Paunkülla 1906, mil Otto Rjurik Kotzebue müüs oma valduse Paunküla Julius Hagemeistrile. Materjale on fondis alates 18. sajandist, isegi varasemaid omandiõigust puudutavaid dokumente. Fondi kaardimaterjal on väga laiaulatuslik, osad kaartidel kujutad valdused omavad nimetatud mõisatega vaid mõttelist sidet või on Paunkülas sada aastat tagasi olnud lihtsalt kaardilembeline arhivaar.

Kõue valla täitevkomitee on teinud tänuväärt töö, loovutades sellisel hulgal ajaloolisi materjale korralikule arhiivile - tuletame meelde, et kuuekümnendatel võeti sama valla otsusega maha korralik Korteni maja - ilmselt Harjumaa vanim puitehitis ning 20/21 sajandi vahetusel kadus sama vallavalitsuse mustade arheoloogide käte vahel Triigi mõisa 1859. aasta hiigelkaart.

Aga alustame ühest naabermõisa alla kuulunud küla (Alansi) kaardist.

1858. aasta Alansi kaarti on koha peal (läbi mitme postituse) korduvalt analüüsitud, isegi allakirjutaja on külasüdame visanud tänapäevase aerofoto peale. Põhjuse tagasipöördumiseks antud kaardi juurde aga andis üks hilisem sama piirkonna kaardi fragment, mis Pappelhofi (Võtikmetsa) saunamajas eksponeeritud.



Tookord, kolm kuud tagasi, tegin kaardist ülesvõtte aga unustasin vaadata koostamise aastat. Pappelhof, Võtikmetsa äärele ehitatud suur majapidamine on kujutatud võimsa hoonetekompleksina, osaliselt tänapäevani säilinud vundamentidena. (Ma loodan, et antud artikli avaldamise ajaks on kaardi originaal kusagil kindlamas kohas ning eksponeeritakse koopiat). Aga hüppame praegu tagasi 1858. aastasse ning vaatame, mis seisus oli Pappelhof siis:



Ühtset loogikat, mille järgi majapidamistele järjekorranumbreid pandi, ei ole võimalik taasluua, ometi on enamustel juhtudel ikkagi kindel järjestikuline põhjus - number üks on mõõdistamise hetke favoriit, kindelpunkt. Seega võib väita, et kapriisne mõisnik Manteuffel valis Alansi keskuseks Võtik- metsa, mäe ja põllu vahelise tühja krundi, mille ristis Paplimõisaks (N.1) ning kavatses sinna rajada ka mõisa aia (hof mit garten).

Üks üldisem kaart:



Kirjutasin välja mõned kohanimed, olgu siis mediteerimiseks nende tähenduse, päritolu kohta või siis põnevateks kindelpunktideks GPS-teenuse jaoks. Et teada rohkem nimetatud ning nimetamata paikade kohta, tuleks taas ja veelkord ristküsitleda küla vanemaid inimesi.


1. Pappelhof

hof mit garten

wöttik metz, pöld ja meggi

NE

rocka rand
roude meggi
podi meggi

W

lemmo
karja meggi
waelia meggi

NW

Pikkat pollut
Pikse meggi, pärimuse järgi ohverduskoht, ka nime järgi pikne=kõu=uku=peajumal

2. Bitterhof

Todeskatko aed ja hein

3. Tannenhof

Pater meggi
Manni meggi

Kurrewaino heinama

4. Magnushof, Alansi keskel

5. Hasenrode

Nurme aed
Nurmealune mägi

Pöra meggi

jne., järgmised numbrid juba küla keskusena Kuivajõe koolmekoha juures kobaras

kaardil N Suur oiade wahhe meggi
wöllast arro meggi ja paio
maia metza meggi

Õhtud Triigi mõisas

Praeguseks on maha võetud kuivakad puud, mis tähistasid teed barokiaja sissepääsu juures, ülal olev foto on ilmselt esimene fotograafia ajaloos, kus on näha mõisa loodepoolne sissepääs ilma puudeta. TLA kaardi pealt on näha (lilla markeering), et tegelikult algas antud sisse/väljapääsust otsesiht NNW suunal läbi mõisapargi otse Sääsküla peale, ehk sammaste all istudes võis näha kilomeetri kauguselt Rävalist tulijaid. Muidugi ka teistpidi - Sääskülast tulles või pargiradadel jalutades oli näha läbi sirge sihi barokiaegne sissepääs:

Peahoone perimeeter on võsast puhastatud, loodan, et praegu õitsvad elujõulised õunapuud kaugemal jäävad aednike kärpida ja alles:


Lapsepõlvest mäletan veel tohutusuurt õunaaeda peahoonest kagus, mis raadati hiljem põlluks, veel kümme aastat tagasi oli buldossiga kokkulükatud õunapuutüved näha. Väga hea valge klaari valik oli, nutsid ka endised Triigi kooli õpilased, kelle istutatud see aed oli.

Jägmine mõisahaldaja väljakutse paistab olevat tall-tõllakuuri katus, mille lagunemine on kelbast pihta hakanud, loodetavasti saadakse õigel ajal jaole, ehk veel see suvi. Antud hoonel on peal valu katusekivi, mis muudab terve krempli rakseks ja väga väärtuslikuks:

Leide kõvakettalt

Tallinna Linnaarhiivis Hagemeistrite fondis on kõiksugu põnevat-huvitavat. Praeguse Paunküla maastikukaitseala järvede ümbruse kaarte, Paunküla mõisa vanemate omanike nimekiri, Triigi mõisa linnasetehase blueprint. Kas puuduv lüli Triigi viinavabrikute ajaloos?