LXXXIX - XCI

 

Üheksakümmend üks nädalat on kulunud ajast, mil Triigi mõisa on renoveeritud, need põnevad üle pooleteistkümne aastat on muutnud kolmekümnekuueaastast vaikusetsüklit mõisasüdames, mõningate eranditega üheksakümnendatel, kui kompleksi elustada ja päästa püüti. Ehitus kulgeb kolmandasse kalendriaastasse, mis on sellistele ehitusmahtudele isegi kiire tsükkel.

Milline on ehituse seis 2012. aasta eel Triigi peahoones? Kõigepealt lähteülesande juurde. Kui projektis kiideti heaks ühe hoonetiiva lammutamine, selle ülesehitamine mitmekorruseliseks ignoreeides esimese korruse tubade jaotust, köögi lisamine edelaküljele, teise ja osaliselt kolmanda korruse väljaehitamine lisades päästeametilt nõutud betoonvahelaed ja trepid, treppide laiendamine, et üldse oleks võimalik teisele saada, jne., jne., kas sel juhul tuleks rahul olla puhtteoreetiliselt paberil genereeritud projekti järgiva siseviimistlusega? Või pidada paremaks variandiks käigu pealt lahenduste parendamist, üldist tervikut silmas pidades perfektsiooni taotlevat mängulist ümbertegemist? Uutele detailide ja ka vanale mitmekordse värvikihi kandmine muudab need uhiuuest ajalooliseks. Mitu kihti aga tagab lõpuks rahuldava lõpptulemuse kirevas tervikus? Praeguseks hallikas-lilla saal, eeskoja pea sama tooni aga tumedamad tahvlid asendades helesini-puna-rohelisi, parunessi toa uus helesinine ning trepid, olles nüüd ühetoonilised kui nõukogude ajal (ülemine foto) toetavad üldist suunda kirevuse vähendamisele. Praeguseks sama tooniga tahveldus võiks jäädagi ilma liistude teistvärvi markeerimiseta. Kontrasti on juba küll isegi peale sametise tumesinise moonitapeedi ja ulatusliku kireva kahhelduse - välisuste tahvelduse värvilahendust ja praegust fasaadivärvi sai näha esmakordselt Uue-Harm kultuurmõisas mõisapäevadel 2011:



Mida oodata aastalt 2012? Antud lugudeseeria lõpetab iganädalase ilmumise, avaldudes vajadusel - see aga ei tähenda kindlasti hof Kau pärandi uurimise lõpetamist, otse vastupidi. Ehk on isegi oodata trükist, keskendudes peale 180 aasta ulatuslikuma ümberehituse kindlasti ka nendele kahele teemale:



Meresõitja poja Otto Rjurik Nikolai Kotzebue aegsed maareformid, mis kujundasid välja tänase Kõue-Triigi kandi talude-külade (Kõu, Raava, Pala, Virla) piirjooned. Veel on elus inimesi, kelle vanaisad sõlmisid mõisaga (O.R.N.K. isikus) niiöelda nuuma-kontrahti. Rikkalik uurimismaterjal asub Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondis.



Koolijuhtaja Georg Bergeti pärand - mees, kes juhtis Triigi kooli keerulistel aegadel - 1944-1956.


Head vana aasta lõppu ja kohtumiseni tõenäoliselt kunagi sügisepoole Triigi mõisas!

LXXXVI - Ja nagu läbi sõita 600 külakogukonda—võrdluseks karjamaa kangur

Lääne-kreisi maamõõtja Eichenfeldist on säilinud 1873.-1875. aasta maarevisjonide kaare ja eksplikatsioone. Mõisasüdame, Pala- ja Rava küla omad asuvad Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondis, Virla küla ja lahusmaa Pususoo ja Laukeraba Ajalooarhiivis. Kokku on Eichenfeldi kaarte EAAs 24.

Tõlgitud eksplikatsiooide kokkuvõtteid ja seletusi on seni ilmunud Pala ja Rava küla kohta, Aksel Orasi tõlgetel ja tähelepanekutel on meresõitja Kotzebue poeg Rjurik ja maamõõtja Tammeväli kodeerinud esmapilgul tuimadesse kirjeldustesse tähelepanekuid traditsioonilise kombestiku ja pärandi kohta.

Olgu järgnev tõlkelõik tõenduseks maamõõtja Eichenfeldi loomingulisest lähenenmisest:

Nr. 27. Suitso või Pobboli pere koos 3. vastuolulise üksusega.

27.o. Õueala koos hoonestusega hõlmab 240 ruutsülda ja üks maaomandis juurviljaaed 80 ruutsülda.

a. Perele kolm tasandatud ja läände avatud muldset aiaplatsi 11 tolli paksuse huumusrikka mullastikuga saviliiv aluspõhjal.

---------  jätan pika osa kirjeduse vahele ----------

e.3. „Mõttetu maatükk perele Söeru otsa mäel” (Weiken seruotza meggi)—soomullaga, koos kolme väikese kääpa ja põõsastikuga.

e.4. Pere loodesuunaline samblasoo karjamaa seitsme suurepärase saviliiva künkaga—ümbritsetud põõsastikega—uskumuslike palvete esitamiseks.

m. Ja sama kõigutamatu on meelekindlus kui üksikuile sookuuskedele mõjuv tuulekiigutus „Suitso rabba” samblasoos.

i. Ja nagu kivikangur ühe 120. ruutsüllase kaljuriffiga. Ja nagu läbi sõita 600 külakogukonda—võrdluseks karjamaa kangur.

Kas Rõõsal võis asuda muinaslinnus?

Vestlus Valdo Praustiga


Valdo: tere
oled kuuldel?
mida Sa tead Rõõsa mäel olevast peopidamiskohast?
maastik on kangesti muinaslinnuse moodi

me: ???
mine sa tea

Valdo: oled käinud?
st kas tead, millest jutt on?

me: aiman vist teavat kohe järve äärest yles

Valdo: jah
ja mitte matkarajale, vaid paremale
matkarajale (järvedele) minev tee läheb päris külje alt läbi
muidu ma poleks osanud otsidagi

me: no see oleks pommuudis kyll

Valdo: muide... see vana paunküla mägimaantee
mis sealt mustlaslaagri platsilt metsakonna taga
läheb pärandkultuuri kaardi järgi kõrtsimäe taluni
selle Rõõsa poolne ots tuli laugjalt praegusele teele
Seljamäe karjääri tagant
läbi sealse mäe
sissekaeved on mõlemal pool selgelt näha
ilmselgelt väga ammu hüljatud (ca 1700-1750 oletan)
usun, et see haru toimis enne Rõõsa põllulapi praegusele kujule viimist

me: väga põnev, vaja ise uurima minna

Valdo: ootame kuni lehed maha tulevad
tulen ka
ma ei näinud kõike
VÄGA risus ja võsas on
reljeefikaardi põhjal hakkasin oletama, et mõned pinnavormid pole looduslikud
ma ei oleks udu-umbes osanud otaida

me: reljeefikas on jah yx parim asi, mis viimasel ajal juhtund

Valdo: on


Kaart Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondi kaardipakist.

Hof Kau LXIV - dorf Rawa

„Revisorische Beschreibung der Bauerländereinen des Gutes Kau im Jahre 1859”

"Beschreibung Lostreiber Ansiedelungen und Länder bei Rawa 1873."

„Revisorische Beschreibung und Berechnung von dem Dorfe Rawa in Kau 1873”.

"Beilagezum Taxations-Protokoll des Gutes Kau Hafsland 1875."

"Revisorische Beschreibung und Berechnung des Hofslandes von dem Gute Kau 1876."


Need mainitud säilikud Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fondist on saanud tõlked ja kokkuvõtted, dokumenteerimaks Triigi mõisa all olevat Rava küla 19. sajandil. Välja on mõõdetud talukohad number 11-23 (Triigi mõisa talude numeratsioon algas Kõuelt, siis Rava, Pala ja lõpuks Virla) ning vormistatud nuuma-kontrahtid. Põnevamad seigad ja sekeldused on seotud saunakohtadega. Neid on üksvahe ehitusbuumi aegu loodud Ravale paarkümmend tükki (algul rooma numbritega tähistatud, hiljem primmidega). Saunikute-lostreiberite heinamaad ja lahusmaatükid nagu talukohtadegi omad asuvad laiali üle Rava, mingil põhjusel aga nimetati õige tiheli maatükk Raval Katsina külaks, kuigi seal oli ka põliseid talukohti. Väikesed kohad kolmandat seisust omavate saunikutega ei olnud elujõulised, neid mõõdeti ja krunditi korduvalt ümber.

Igal Triigi külal oli oma saunaküla - Raval Katsina, Kõuel Paunaste, Palal Kukepala, Virlal Uuevärava. Rava loo järgi annab üht-teist üldistada aga eks igal külal on oma maadekruntimise lugu.



Rava külaraamatu teaduslik osa on kokkuvõte allikamaterjalist TLA Hagemeistrite fondist:

Aksel Orasi

T a u s t a
v a a t e i d
j a
p i l d i k e s i
R a a v a
k ü l a s t

adramaarevisjonist ja maade kruntimise
sehkendustest.

Harjumaa
Kose
2011

Lisaks leidub Rava raamatus Erich Klaani jutustus vanaisa Tõnu Klaani tulekust Järvamaalt Taga-Võõbu külast Ravale Kõrvehindrekule, tema poja Jaagupi lugu peremehena. Kuigi Kõrvehindreku oli Rava mõistes vaene koht, neli last peres, polnud isegi kahekäigulist heinaniidukit ja Jaagup Klaan töötas vaid loetud aastad vallavolinikuna on tema poeg Erich Klaan praegu Rava auväärseim kodanik - toetas sünniküla põhjaliku ajalooraamatuga, kus on nii teaduslikku materjali, meenutusi, genealoogilist materjali ja palju fotosid, täpsemalt 92 fotot, 31 tabelit, 14 kaarti, kokku 160 lehekülge.

Rava külaraamatu esitlus toimub 26. augustil kell 18.00 Kose Kihelkonnapäevadel pastoraadihoones, huvilistel on võimalik selle ja varem ilmunud Kõu külade trükistega tutvuda Harmi mõisapäevadel, 9.-10. juulil.

Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fond I - Alansi mõis Pappelhof

Alustan lugudeseeriat põnevast arhiivifondist, mis kohalikele koduloouurijatele hindamatuks varasalveks - TLAs asuv Hagemeistrite fondis leiduv on saadud Kõue valla TSN täitevkomiteelt 1952. aastal, ilmselt sattus see valla omandisse Paunkülast keerulisi teid pidi peale mõisa võõrandamist, kusjuures fond sisaldab ka Triigi mõisa materjale, mis liikusid omakorda Paunkülla 1906, mil Otto Rjurik Kotzebue müüs oma valduse Paunküla Julius Hagemeistrile. Materjale on fondis alates 18. sajandist, isegi varasemaid omandiõigust puudutavaid dokumente. Fondi kaardimaterjal on väga laiaulatuslik, osad kaartidel kujutad valdused omavad nimetatud mõisatega vaid mõttelist sidet või on Paunkülas sada aastat tagasi olnud lihtsalt kaardilembeline arhivaar.

Kõue valla täitevkomitee on teinud tänuväärt töö, loovutades sellisel hulgal ajaloolisi materjale korralikule arhiivile - tuletame meelde, et kuuekümnendatel võeti sama valla otsusega maha korralik Korteni maja - ilmselt Harjumaa vanim puitehitis ning 20/21 sajandi vahetusel kadus sama vallavalitsuse mustade arheoloogide käte vahel Triigi mõisa 1859. aasta hiigelkaart.

Aga alustame ühest naabermõisa alla kuulunud küla (Alansi) kaardist.

1858. aasta Alansi kaarti on koha peal (läbi mitme postituse) korduvalt analüüsitud, isegi allakirjutaja on külasüdame visanud tänapäevase aerofoto peale. Põhjuse tagasipöördumiseks antud kaardi juurde aga andis üks hilisem sama piirkonna kaardi fragment, mis Pappelhofi (Võtikmetsa) saunamajas eksponeeritud.



Tookord, kolm kuud tagasi, tegin kaardist ülesvõtte aga unustasin vaadata koostamise aastat. Pappelhof, Võtikmetsa äärele ehitatud suur majapidamine on kujutatud võimsa hoonetekompleksina, osaliselt tänapäevani säilinud vundamentidena. (Ma loodan, et antud artikli avaldamise ajaks on kaardi originaal kusagil kindlamas kohas ning eksponeeritakse koopiat). Aga hüppame praegu tagasi 1858. aastasse ning vaatame, mis seisus oli Pappelhof siis:



Ühtset loogikat, mille järgi majapidamistele järjekorranumbreid pandi, ei ole võimalik taasluua, ometi on enamustel juhtudel ikkagi kindel järjestikuline põhjus - number üks on mõõdistamise hetke favoriit, kindelpunkt. Seega võib väita, et kapriisne mõisnik Manteuffel valis Alansi keskuseks Võtik- metsa, mäe ja põllu vahelise tühja krundi, mille ristis Paplimõisaks (N.1) ning kavatses sinna rajada ka mõisa aia (hof mit garten).

Üks üldisem kaart:



Kirjutasin välja mõned kohanimed, olgu siis mediteerimiseks nende tähenduse, päritolu kohta või siis põnevateks kindelpunktideks GPS-teenuse jaoks. Et teada rohkem nimetatud ning nimetamata paikade kohta, tuleks taas ja veelkord ristküsitleda küla vanemaid inimesi.


1. Pappelhof

hof mit garten

wöttik metz, pöld ja meggi

NE

rocka rand
roude meggi
podi meggi

W

lemmo
karja meggi
waelia meggi

NW

Pikkat pollut
Pikse meggi, pärimuse järgi ohverduskoht, ka nime järgi pikne=kõu=uku=peajumal

2. Bitterhof

Todeskatko aed ja hein

3. Tannenhof

Pater meggi
Manni meggi

Kurrewaino heinama

4. Magnushof, Alansi keskel

5. Hasenrode

Nurme aed
Nurmealune mägi

Pöra meggi

jne., järgmised numbrid juba küla keskusena Kuivajõe koolmekoha juures kobaras

kaardil N Suur oiade wahhe meggi
wöllast arro meggi ja paio
maia metza meggi