08.12.09

Ainult 1 küsimus: mis ajaloolisi kaarte sisaldab GPS?

Teglelikult ei ole ma ligi kaks aastat metsas GPSi kasutanud - olen orienteerunud tänu oma biokumpuutrile, teinekord lisana kaasas prinditud kaardid ja kompass. Kahe aasta jooksul on tehnika kõvasti edasi arenenud, isegi väike mäkk käib tänapäeval pluusitasku. Oziexplorer oli kunagi kõva sõna - sai ise kaarte modida ja edida, eelistasin mütata ajalooliste kaartide järgi, neid lisaks Ozi uuemale demoversioonile veel mitu tükki mälus:

EW aegne - üldmüttamiseks hea, paarkümmend kilomeetrit koduraadiusest eemal kenasti peal, ka Rõõsa kaitseala, isegi üks Tagametsa:



Tõeline ajalookaaride gurmee-kuningas - 1820. hof Kau palkteede ja muinaskohtadega, järgneval kaadril NW-SE kulgemas tee Palalt Nõmmele, edasi pelgupaikadesse rabas, kursor 200 aasta vanuse palktee jupikese peal, kus Rävali jõulukuuse akstsioon toimus (mudas):



Verstakaardi tükk NE Loosalu järvest kuni SW Järvakandi mõisa maadeni - abiks Raplamaale sattudes:



Ning lõppu üks üldkaart, muinas-Eesti haldusjaotusega, kas tulevased suurvallad?



GPS on saanud laiatarbekaubaks nagu hambahari või taskulamp, turismiteenus - kas siis jalgsi, jalgrattal või maasturil, orientiiriks suunav GPS on sama tavaline nagu burgerrestoranis käimine, kui paljud teenusepakkujuad aga kasutavad ajaloolisi kaarte põhjana?

1 kommentaar:

MART ütles ...

Sõitsime kord Raplamaalt Põlvasse.
Peale Viljandit oli valida selleks mitu teed. Soovitasin oma kogemustest lähtuvalt valida suhteliselt autovaba ja hea asfaltkatega vahelduva maastikuga tee. Autojuht eelistas GPS-i soovitatud lühemat ja kiiremat teed, kuna GPS arvestas sõiduaja sisse asulad ja kiiruspiirangud.
Paraku ei arvestanud GPS aga seda, et autojuhid ei täida 100% neid piiranguid, ehk sõidavad kiirmini kui lubatud. GPS ei suuda arvesta ka maastikuga. On ju suur vahe kas sõita kuskil võsavahel või vahelduvas maastikus, kus kord on põldu, küla, kirikutorne.