ja tänan veelkord ilusa kalendri ja kaardi eest
me: H U A !
praegu juba 1 Kõue ja Järvamaa kaart töös
Valdo: meeldiv kuulda
meeletu lumi on
ma 1. jaanuaril käisin ringi
tahtsin vaadata seda Rakvere tee lõiku, kus 17. saj. käibelt kadus
laudika lähedalegi ei pääsenud :(
laudikal tulid Lemmu (Ambla) ja Rakvere teed sujuvalt kokku
me: kuhugi ei saa
mul Triigil 1 Kõue vanem matmispaik välja tulnud, eks kevadel lähen tsekkima
Valdo: kus?
me: risti mägi, kuivajõelt ülesvoolu Triigi Habaja karjatee ääres
mingi vana teedekolmnurk verstakaardi peal
muidu võsa ja BS koht, kuhu ei sattu
tüüpidel oli trakor hauaplaatide vahele kinni jäänud
me: Oraveskist N
võimalik Kõue küla vanem asukoht ehk kuivajõgi tervikuna vanem asustus
Valdo: arvata on
me: Raval kõue matmispaik senini (liiga kaugel), aga on lähemal ka
pilt läheb kokku
Valdo: ikkagi Kose kihelkonna tuumikalad
ma kardan, selliseid peidetud asju tuleb veel ja veel välja
ja isegi palju väljapaistvamate objektide seast
mina nt ei usu, et meile teadaolevate muinaslinnuste kaart on see, mis muinasajal tõesti olemas oli
ma oletan, et kolmandik kuni pooled on veel leidmata
kalmistu jätab ju maastikule veelgi vähem märke sajanditeks
me: õige
Valdo: viimasel ajal küll paljusid asju kaitse alla võetud, nt külasüdameid aga... kahjuks valikuliselt :(
me: iga kokkulykatud kivihunnik on muistis
kunagine miski
Valdo:
Väo küla Pirita jõe Tallinna poolses küljes
kuhu Tartu ja Narva muistne ühismaantee välja tuli, enne kui ta Tondi kõrtsi suunas läks
suur osa küla kultuurkihist pudrati segi viimase 5-6 aasta jooksul
sh Sõõrumaa elektrijaam jms
hinnanguliselt veerand sellest alles
kui uskuda, et muistne küla oli samades piirides mis ca 1850
kurb on see, et see on teadaolevalt AINUS muinasaegne küla Tallinna keskaegse linnasarase piires
muinsuskaitse muidugi ei tea midagi... neile pole keegi rääkinud, et sealt vana tee läks jne... :(
ja kaitse all pole
me: Tooma järv oli seff koht ja selle ümbrus
pluss aialappide saras veel peal
Valdo: kus?
hetkel ei vii pilti kokku
me: sealsamas sõõrujaama ja vana fotokooli vahel
kui fotokoolis töötasin kunagi käisin lõunavaheajal Tooma järve juures jalutamas
prügimägi oli mitte enam järv
Valdo: nojah
ega siis enam Väo külast palju alles polnud?
nt sellest teest, mis sealt Tondi kõrtsi suunas läks?
sest on näha vaid jupike, mis algab Tallinna ringteelt
me: pold midagi
aasta 83 oli 3 mikrorajoon viimane
peale seda oli tondiraba, mingid jõed voolasid, kui karjääri edasi lõhiti
panga poole oli samuti aialapid saraga saras
Valdo: kui ma Sul esinemas käisin, siis joonistasin tee jõeületuskoha Nehatule
tegelikult... nüüd usun, et see vähemalt muinasajal oli Proosal
ja kui Nehatu veski asutati (hilisema mõisa kohal), siis jäi sinna paralleelne jõeületuskoht ja haru
Proosal on ju vanimad avastatud põllud (vähemalt kaitse all)
Proosa on mõni km Nehatult ülesvoolu
Valdo: mis Sa arvad, kas enamike kihelkonnakirikute kohal olid muinasajal kultuspaigad, hiied jms?
sest nagu nüüd selgunud, ei olnud ristiusu sissetoomine nii suur muutus siinses külaelus, kui varem näidatud
st... kas kihelkonnakirikud võisid olla muinaskihelkonna tsentrumid ka varem?
me: eks nad olid jah aga ma arvan, et ühiskonnakorraldus oli vähem tsentraliseeritud kui praegu ja vähemalt sama suurt rolli mängisid küla ja elukohajärgsed kultuspaigad
nii palju ei liigutud, aeti asju oma isiklikus hiies
kultuspaigad üldse ei olnud nagu praegu kirikud et käiakse posimas vaid praktilise väärtusega kohad
ehk maagia oli praktilise elu osa
või see, mis me maagiaks nimetame
taskualtarid olid ka- hõbeehted geomeetrilise mustriga
kui hang oli nii kõrge et ei saanud kivi peale minna asju ajama
Valdo: usun
samas... niipalju kui mina kuulnud olen, tuli ristiusu jumal teiste kõrvale, vähemalt külarahva jaoks
me: just
Valdo: ja alles pika aja jooksul teiste asemele
me: ehk jäid igasugu salakivid
...tänaseni
Valdo: veel 18.-19. sajandil ajasid mitmed pastorid "paganlikke kombeid" välja
me: ehk jummalad interpoleeriti
Valdo: jah
ja veel, mis tundub kummaline
paljud keskaegsed kabelivaremed
muutusid niisuguste riituste pidamise kohaks
ja seepärast neid 17.-19. sajandil nii usinalt lammutati
ma tean Eesti eri otstest vähemalt 5-6 juhust
Saha kabel vast ainus, mis alles jäi
kuna sealne surnuaed edasi kestis
me: põnev
Valdo: ja Viru-Nigula Maarja kabeli varemed
millest altaripool maha jõuti lõhkuda juba
ma usun, et keskajal oli igas suuremas teeristis või külas mingi kabel, altar vms
nagu praegu Latgales, Leedus, Poolas jm
Valdo: Väätsal nt
oli keskaegne kalmistu mõisa ja küla vahel
seal, kus uuselamurajoon lõpeb põhjas
see osa, mis on teest lääne pool, on kaitse all
aga vanasti läks ta jõeni
ida poole on 1960-70ndatel eramud peale ehitatud
ja oli konte välja tulnud
ja veel 1920-30ndatel olid vanemad inimesed mäletanud, et seal on kalmistu
me: just. kabelid või sotsiaal-tüüpi hooned igal teeristil, muu asustuse vahel - jällegi need kivihunnikud, mida veel palju alles on, kus kokkulükkamata
kus keegi hinge heitis ning kuhu kive viidi, potentsiaalne kabeli- või kultuskoht
Valdo: ja ma usun, et kui mungad hakkasid siin 13. sajandil misjonitööd tegema
siis nad ka kogunesid sellistesse kohtadesse
st seal said rahvaga kokku
Valdo: kui teedevõrku vaadata, siis kõik teed jooksevad tavaliselt kihelkonnakiriku suunas kokku
nii kohalikud kui sageli ka kaugteed
ma püüdsin eile Ambla kihelkonnas mõtestada alternatiivseid teede ristumiskohti vanade teede vaates
ei õnnestunud
ikka sinna kokku
see, et mingi tee kaob viimase kui lõiguni, pole usutav
nagu pole usutav, et tehakse niisa heast peast veidi kõrvale uus tee
lõhkudes põllud, heinamaad jms...
kui teede alg- ja lähtekohad muutuvad, jäävad tavaliselt alles lõigud vanematest teedest selle sisse
niiviisi ma ju Kose kihelkonna teid analüüsisin
ja mujal on lugu täpselt sama
v.a. mõned erandid
me: detailsem teedevõrgustik, rekonstrueerimine on järgmine: ühenda kõveraga kõik kivihunnikud-põllusaared!
kusjuures sama verstakaart - kusagil metsa sees äkki kolmeks hargnev tee!!! (kõue-triigi kalmekoht)
Valdo: kui on niivõrd rikas ja võimas valitseja, kes surub läbi oma tahtmise ja teeb kusagile uue nöörsirge tee
Eestis toimus seda mõisasüdamete juures
ja mõisapõldude vahel
kus tõenäoliselt põllupidamine ja maastikukujundus olid primaarsed
ja vana tee liigutamine selle kõrval tühiasi
verstakaart on selles mõttes väärtuslik materjal, st muistsete teede juures on seal vaid seesugused muudatused, ei muud
kas Sa Pariisis oled käinud?
Valdo: Seine'i lõunapoolne kallas
Notre Dame' üle jõe lõunas... linnaosa, mis oli Rooma ajal juba välja kujunenud
ja keskajal oli kitsaste kõverate tänavatega osa
Napoleoni ajal raiuti sinna sisse laiad sirged tänavad
selgelt on näha, mis on varasem ja mis uus
st kus on võimukas valitseja teinud uued ja sirged teed
Valdo: ja Eestis Riia-Pihkva maantee... 1850ndad
Valdo: Riia ja Pihkva vahel oli alates 13. sajandist kolm alternatiivset teed
mis täninigi enamvähem alles
aga... tsaaririigil oli võimu ja raha ja rajas nöörsirge
sest Pihkvast Peterburi teed ei läinud
ja sinna tuli uus tee teha
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar