Lappasin läbi turismipiibli Estonian Handbooki 2010
Kõue vald oli esindatud ühe objektiga, mis kuulub Unustatud Mõisate mõisamängu, mõisakoolide ühendusse.
Unustatud Mõisad müüb ennast paketina - teatud kuupäevadel suvel saab mingeid boonuspunkte see, kes viitsib rohkem mõisaid läbi kammida.
Ka Järvamaa oli käsiraamatus sees - üllatuslikult nelja kunni teega. Samuti paketi eeldused olemas, turustus vist veel poolik. Pakett hõlmab teekonda läbi maakondade - veretee, tapatee, lahingutee. Võiks perspektiivis müüa.
Minu kautuses on JAP piirkonna turismiettevõtete uuendatud andembaas - teenusepakkujaid kui muda - seinast seina huvigruppidele. Meeldiva üllatusena on Ardu Külalistemaja asemel Ardu Turism, kes pakub ka Paunküla Puhkekeskuse teenust allhankena, oma nime all. Võiks olla tõsine tulevikutegija ning nimi on hea - Ardu jääb trassi peale, ei ole mingi ebamäärane Paunküla puhkekeskus, mis asub tegelikult Kiruvere külas.
Kesk-Eesti mõjutsoonid Järvamaa koguteose I osast - Kose ja Paide vahel tühi maa ka 80 aasta möödudes. Kas ka tulevikus? Mingi aeg tagasi avaldas Postimees analoogse tõmbekeskuste joonise - Kõue jäi analoogselt Suur-Tallinna ja kesk-eesti agraarmaa vahele, tühjaks kohaks.
Põhjalikum ajalookaart samast teosest.
Üks üleeilne vallitorn- nelja kuninga vangi- ja surmatorn.
8 kommentaari:
Järvamaa kaart on põhjalik (loe talutav) ainult asustatud kohtade arvu poolest.Kolmandik dateeringutest ei kannata üldse kriitikat.Haltuura,lollus või häbeneme oma vanemat ajalugu?
R.
Minu arvates see esimene pilt palja kõhuga tüdrukust on kole.
R-ile - aga käi siis mingi vanem Järvamaa ääremaade hüpotees välja, hea meelega loeks!
Vahepeal sai kinnitust minu kahtlus,et ajaarvamine algab tihti koos "esmateatega mõisast".Kõiksepealt mõis püsti ja küll tekkis seepärast külagi.
Sellise suhtumisega ei saa isegi turismipaketti müüa.
Järvamaa ääremaad?Ma ei ole kahjuks eraldi sellele keskendunud.
Kui mingeid üldisemas plaanis küsimusi Järvamaa vanemast ajaloost tekib,siis osaleksin meelsasti arutelus.
R.
Kõnealune kaart vist märgib mõisate algusaegu, osaliselt valede dateeringutega. Ilusat visuaali oleks oodanud ka vanemast asustusest - umbes Järvamaa koguteose nullinda osa jagu infot võiks ju kokku saada. Paraku algab ka tüüpiline külakroonika sõnadega "esmamainimine 1241 (paari variatsiooniga aastaarvus)" - ehk on siinkohal laiemat selgitustööd vaja teha?
Tüüpsuhtumine laiatarbeturisminduses on kindlasti "kivihunnikud ei müü ja punkt". Sama suhtumist kuulsin ka Kõue (poolenisti turismi)kaarti koostades, kui pärandkultuuri talukohtade märkimise vajalikkust pidin pidevalt tõestama.
Mina aga arvan, et mahajäetud kohti ja vanemat asustust mälestusena, süsteemina (orienteerumine, jaht?) annaks müüa. Kui kellelgi on ideid kuidas, siis palun käige välja!
Ilmselt tuleks lugeda Kivirähki "Mees kes teadis ussisõnu" ning aretada miskeid sellelaadseid heietusi elust muinasajal. Ma kujutan ette küll, kuidas inimesed kuulaks, silmad punnis peas :)
Keegi kunagi rääkis, et Islandil pidi talviseks rahvaspordiks olema sooja ahju pääl lebodes uute saagade ehk muinasjuttude väljamõtlemine ja ülesse kirjutamine.
Nii elavat sääl pea igas käänulises kurvis ja suva kivahunnikus oma haldjas või vähemalt maalune.
Nukae, mõte juba lähebki liikuma :)
Mis puudutab aga Sinu, JS, viimast kommentaari siin, siis laiem selgitustöö on tõesti vist vajalik, või siis mahlakad saagad, mis selle töö ise ära teevad. Meenub hiljuti kuuldud fraas ühelt väliseesti proualt, kes mitmes-setmes ülikoolis õppinud, Europealinnades tähtsatel kohtadel töötanud jmt, alates nõukaaja lõpust enamasti siiski Eestis elanud inimeselt, kes teatas siira põlastusega hääles, kuidas tema alati naerab südamest, kui kuuleb uudist mingist järjekordsest arheoloogilisest leiust, pidades seda seega tohutuks BSks. Lihtsalt üks näide, aga suht kõnekas.
Postita kommentaar