Kohtasin Paides kunagise õpilase vanemat, kes rääkis, et veetis lapsepõlve Kirivallas, hiljem Seapilli talus, kui veel Paunküla veehoidla oli paisutamata - koosnes väiksematest järvedest, siin ja sealpool teedelahkme vallseljakut. Ta rääkis, et leidis Seapilli kandist korduvalt portaali teispoolsusesse, nägi ja koges paranormaalseid nähtuseid. Loogiline, sest millegi pärast võeti ette suur töö - Seapilli ja Tudre järvedest veehoidla rajamine, jättes kahtlased portaalid veehoidla põhja.
Ülemisel fotol 19. sajandi lõpu Paunküla mõisamaade kaart, kus Kiruvere ja Tudre vahelised mäed (praegune kiige või kergu kinnistu) on nimetatud Lätti mägedeks. Võibolla läte, võibolla olid Läti muinassõjamehed juba siis sääl kanda kinnitanud.
Palju on minu käest küsitud, kuidas veehoidla loodi. Alljärgnevalt koopiad Eesti Looduse Kõrvemaa erinumbrist. Veehoidla loodi kahes järgus - kuue- ja seitsekümnendatel ehk on hilisem, kui Ardu ajutine lasteaed, mis töötas kuni eelmise aastani.
