Suvi Paunkülas (Triigis, Kõuel, Lindjärvel, Kalmul, Kiruveres, Raaval, Rahkjärvel)

Suvi Paunkülas lõppes eilse kodukandipäevaga - esitleti ajalooraamatut, mängiti kammermuusikat ja laulis Kuivajõe Meeskoor, uudiskünnise ületas vaid ehk Austvegr seltsi  eestvedaja Katti ettekanne teemadel "Mis on muinas?" ja nägemus Paunküla veehoidla tulevikust, mis oleks muinasveesõidukite päralt. Paunküla on kandina oma identiteedi otsingutel, allakirjutajal õnnestus juulikuist kallasrada vältida kõigi grillide, prügikottide ja punasekspõlenud vedelevate keredega. Kiruvere Muinaslaager on töötanud viis suve, peamiselt urbaniseerunud muinashuvilised on saanud oma kesksuvise doosi Lätti mägesid ja veidi veehoidlat, külastajakeskne see üritus pole ammugi enam ja aastaringne muinasasustus on jäänud muinashuviliste palgatöö-pärisorjuse tõttu vaid unistuseks. 

Paunküla veehoidla Kesk-eesti merena pärandlootsikute reidiks peidab endas mitu õnnestunud ideed - muinas kui paratamatu euroliidu ülivaese ääreala korilus-ellujäämise elulaadina on murdmas ennast peavoolu. See segada imekauni veehoidlaga äärest-ääreni, majanduslikult muinaslaevade atraktiivsus, mis suudaks ka laevade operaatoreid ideaalis ära elatada. Esimene paadike peaks veehoidlale jõudma juba järgmisel suvel.

 

Paunküla kandi nagu ülejäänud Kõue-Triigi puhul on tegu juba iseenesest muistse kohaga. Silmsi-Rava teelõik alates muinasajast Valdo Prausti nädal aega tagasi esitletud slaidil on tänapäevani läbitav - sügiseti käib siin adra ja ratta võistlus - küntakse üles aga sõidetakse samas jälle sisse, nii juba üle 800 aasta.

 

Paunküla kant pole sotsiaalselt muidugi enam see kui 1975. aastal kui kool suleti - siin käidi nii Mustlast kui Võõbust, viimastest kohtadest edasi Paide poole polnud tee hästi läbitav, Ardus aga töötas vaid algkool. Nendel viinavabriku riismetel kerkib Paunküla seltsi kiigeplats ja varjualune, analoogne on ehitatud Korteni maja mantelkorstna peale konserveerimaks muistist.

Paunküla suvi lõppes eilse kodukandipävaga algas aga maikuus "Teeme head" üritusega, millel juba teine eluaasta. Oluline sündmus kohalikele koolidele - tegevusi pinnaltpäästmisest, elustamisest, demineerijatest, sukeldujatest, politseist, tsiklimeestest jne., jne. 

Väga põnev ja vajalik üritus - toob sotsiaalse mõõtme Paunküla puhkekeskuses pakutavasse. Tuleval aastal sooviks vaid vaiksemat tümakat tegevuste taustaks, muidu 5+, eriti meeldis õpilastele "söökla nagu vangilaagris".

Näeme Paunkülas suvel 2012!

portaal Paunküla veehoidla

Maaameti (üks asjalikumaid ameteid, võib täiesti asju ajada) kaardiserverisse on jõudnud uued nõukaaegsed kaardikihid. Päris hästi jälgitav on Paunküla veehoidla rajamise lugu, läbi kahe vene aja.



Tsaariaeg - mustvalge ja krõbisev pilt, sügavtrükk. Kiruvere, Tudre ja Kaks seapilli järve, soine ala Ardu poole. Pirita jõgi - peen aga kiirevooluline. Teed - kitsad ja viletsad läbi metsade, Silmsi põldude.



Nõukogude aeg. Suur üldistus, sihid läbi Paunkülataguste metsade, rohkem põlde juurde raadatud.



Sarai siin ja seal. Pirita jõgi on suunatud läbi Tudre järve - suurte vallide abiga.



Kuuekümnendad. Veehoidla võtab kuju. Punküla-Risti, Jõgiküla. Puudub teetamm edelakaldal.



Nõukogude aja lõpp, Ardu kasvab. Veehoidla, nagu me seda tunneme.

Augustiõhtutel võib näha veehoidla kaugemates nurkades - seal, kus talukohad on pooleldi vee all, avanemas portaale. Üksõhtu nägin isegi sukeldujaid, kes olid jätnud jeebi Pirita jõe kanali taha ja läbi jõe varustusega sammunud, veehoidlale, müstilisi veealuseid portaale otsima...

Paunküla puhkekeskus

Alles juulikuu lõpu kesknädala hommikul on Paunküla puhkekeskuses nii vähe inimesi, et söendab uusi atraktsioone vaatama minna. Maaelu toetuste eest hangitud küllaltki korralik mängu- ronimis jne. kompleks.



Muidugi oleks võinud see käsitöö ja puidust olla, paraku oleks selles mõõdus kohalik puukunst ka nii palju saemehi töösse rakendanud, et ümberkaudu oleks muu saematerjali ja küttepuu hind tõusnud.



Paunküla puhkekeskuses lisaks välijõusaal kuue pingiga neile, kel kere põllupeal ja metsas köötsimisest valus pole.



Paunküla kant (tegelikult Kiruvere küla) on viimase aastaga võimsalt arenenud - lisaks mäguväljakule on avatud avalik privaatne rand, asutatud MTÜ, mis koondab kohalikke ettevõtjaid ja muidu huvilisi, et säästa ja hoida kohalikku loodusressurssi.



Paunküla kalatusbaasis (Kiruvere külas) on paadisild saanud ka värkendust.

Kiruvere pärand ja "meie" huvid

Fotol arhailise palkhoone vundamendiosa - sarikad otsa, midagi katteks ja saab elada aasta läbi nagu muiste!

Eile õnnestus Paunküla veehoidlal näha mootorpaati - kohe oli platsis ka veehoidlavaht, kes tegi organitesse kõne - selgus, et alus oli eriloaga veele lastud. Viimane talv oli Kõue keskvallas aegajalt jetti näha - küll palju vähem, kui TLN lähivaldades või Otepääl, aga tegu on tõusva trendiga, vajab regulatsiooni nagu suvine Paunküla veehoidla ja selle ümbrus. Järgnev memo on kevadest, seltsing, kelle missiooniks veehoidla säilitamine, kasvõi looduskaitseala rajamise näol - vajalik ja paratamatu tegevus.


Meie seltsingu eesmärgid:


Paunküla veehoidla ja selle lähiümbruse (edaspidi ka “piirkond”) loodusressurss on ja jääb meie ühiseks varaks, mida kasutatakse looduse suhtes heaperemehelikult, kooskõlas hea tava ning kokkulepitud regulatsiooni alusel.

(eesmärk on nagu visioon kuhu tahame jõuda näit.5-10 aasta pärast. Kui eesmärk on täidetud, siis loodud seltsing võib rahulikult laiali minna)

Eesmärgini jõudmiseks on vaja:

1. Seltsingu initsiatiivil kutsuda kokku ümarlaud või nõukoda, kus pannakse paika üldised põhimõtted piirkonna kasutamise ja arengu osas.
2. Punkt 1 tulemusel:
* Koostatakse piirkonna arengukava
* Luuakse SA või MTÜ
* Loodud organisatsioon koostöös vallaga otsustab looduskaitsealaga seonduva
3. Loodud on regulatsioon (vt.ka eesmärk) piirkonna kaitsmiseks ja kasutamiseks (olgu selleks siis avaliku veekogu kasutamise eeskiri või looduskaitseala eeskiri)
4. Loodud on regulatsioon (vajadusel ka organisatsioon – SA või MTÜ), mille kaudu eesmärke rakendatakse. Välja on töötatud organisatsiooni enda toimimise ja piirkonna haldamise rahastusskeem.



Rakenduskava:

1. Ümarlaud kutsuda kokku aprillis 2010.a
2. Juhul kui aktiivseks pooleks jääb vaid loodud seltsing, siis piirkonna arengukava koostamine lükata sügisesse 2010 (meie peaksime taotlema kava koostamiseks vahendeid koos vallaga KIK-st või KOP-st).
3. Juhul kui otsustatakse looduskaitseala luua, siis peab vald taotlema LK eeskirjade ja kaitsekorralduskava koostamiseks vahendeid KIK-st
4. Juhul kui otsustatakse avaliku veekogu kasutamise eeskirjaga regulatsiooni tagada, siis peaks meie initsiatiivil koostama maavanemale vastava taotluse, mille esitab vald.



Olulisemad piirangud meie arvates peaksid olema:

1. Veehoidlal on kehtestatud aastaringne mootorsõidukitega liikumise keeld (va.päästetöödeks ja eriotstarbel vallast vms.taotletud loa alusel). Mootorsõidukina ei käsitleta elektrimootorit …X…. võimsusega. Veehoidlal liikumine võiks olla lubatud päikesetõusust loojanguni.
2. Avalike ürituste korraldamisel tuleb kinni pidada muuhulga öörahu reeglitest (öörahu tuleb defineerida kellaajaliselt ja müra tugevusega vms.)





Eesmärk: Paunküla veehoidla ja selle lähi-ümbruse keskkonnasäästev ja puhkemajanduslikult otstarbekas (ressursi-jätkusuutlik) kasutamine võimalikult maksimaalselt olemasolevat keskkonda säilitades.

Visioon: Paunküla veehoidla ja selle lähiümbrus on piirkonna kvaliteetseim „vaikse- (mis ei välista aktiivse-) puhkuse“ koht. (nn.kaubmärk on „vaikus“, ehk müra kui saaste vastand)

Olemasoleva olukorra kirjeldus: Paunküla veehoidla ja selle ümbruse loodus on kaunis ja vaatamisväärne. Paljudel erinevatel inimestel on selle piirkonna „tarbimisega“ väljakujunenud rohkem või vähem kattuvad või lausa erinevad huvid: Inimesed, kes on sinna endale ammu kodu rajanud või kes alles tahavad seda teha arvestades piirkonna hetke-väärtusi. Kalapüük on ahvatlev... Populaarsust on kogumas loodusturism ning sportlikud vaba-aja veetmise võimalused. Eelnimetatud huvisid saab täna rakendada nii eraviisiliselt, heategevuslikult kui ka äriliselt, samal ajal kui vastava regulatsiooni puudumine ennustab varem või hiljem erinevate huvigruppide konflikti.

Probleemi sõnastus: Loodusväärtuste kasutamist (tarbimist) tuleb ohjata (reguleerida) ja kaitset korraldata selliselt, et oleks tagatud nende säilimine kõigi huvigruppide jaoks.

Ettepanekud:

VARIANT A. Muuta piirkond kohaliku tähtsusega looduskaitsealaks.

Selleks on vaja teha:

1. Viia üldplaneeringusse sisse planeeritava looduskaitseala ligikaudne piirkond.
2. Koostada kaitse-eeskiri.
3. Koostada kaitsekorralduskava.
4. Kinnitada looduskaitseala.



VARIANT B. Saavutada kõiki huvigruppe rahuldav kokkulepe, mis reguleeriks piirkonna loodusressursside tarbimist.

Selleks on vaja teha:

1. Kutsuda kokku piirkonnas tegutsevate huvigruppide (ja elanikud) ümarlaud
2. Koostada nn.ühiskondliku kokkuleppena piirkonnas tegutsemise eeskiri (arengukava vms.)
3. Kaaluda piirkonna haldamiseks vastava sihtasutuse loomist ning veehoidla aluse maa munitsipaali taotlemist.



VARIANT C. Peale Paunküla veehoidla kinnitamist teha maavanemale ettepanek veekogu kasutamise reguleerimiseks vastava korralduse tegemiseks.


Toodud variandid ei välista üksteist ning on osaliselt või täielikult ka samaaegselt rakendatavad.

Oma arvamusi ja mõtteid saate meiega jagada, kui kontakteerute meieseltsing@gmail.com

Evelin Rennel

Margus Rennel

Toomas Mägi

Katti Muru

Meelis Saar

Cerly Saar

Helgi Pluss

Paunküla veehoidla

Kohtasin Paides kunagise õpilase vanemat, kes rääkis, et veetis lapsepõlve Kirivallas, hiljem Seapilli talus, kui veel Paunküla veehoidla oli paisutamata - koosnes väiksematest järvedest, siin ja sealpool teedelahkme vallseljakut. Ta rääkis, et leidis Seapilli kandist korduvalt portaali teispoolsusesse, nägi ja koges paranormaalseid nähtuseid. Loogiline, sest millegi pärast võeti ette suur töö - Seapilli ja Tudre järvedest veehoidla rajamine, jättes kahtlased portaalid veehoidla põhja.

Ülemisel fotol 19. sajandi lõpu Paunküla mõisamaade kaart, kus Kiruvere ja Tudre vahelised mäed (praegune kiige või kergu kinnistu) on nimetatud Lätti mägedeks. Võibolla läte, võibolla olid Läti muinassõjamehed juba siis sääl kanda kinnitanud.

Palju on minu käest küsitud, kuidas veehoidla loodi. Alljärgnevalt koopiad Eesti Looduse Kõrvemaa erinumbrist. Veehoidla loodi kahes järgus - kuue- ja seitsekümnendatel ehk on hilisem, kui Ardu ajutine lasteaed, mis töötas kuni eelmise aastani.

Kiruvere Muinaslaager - nejas aasta

Neljas aasta möllu Kiruveres, tänavu hoopis rohkem külastajaid kui mullu, pühapäeval vähem kui laupäeval. Uued võistlusmängud, pühapäeval meeskondlik teatejooks, varitsemine ja toores taplus.



Sain aru, kust on tulnud küla nimi "Kiruvere" - kui lõunanaabrid tappa said, lendas veri ja oli kuulda venekeelset kirumist.



Aga palju 1000. aasta tagust rahulikku eluolu oli ka näha-vaadata.



Erinevad hõimud olid esindatud.



Palju käsitööd müügil.



Keraamikat alles tossavatest ahjudest.



Ehteid ja sepiseid.



Viikingiaegseid ja hilisemaid replikaid.



Toimus pan-baltikumi naturaalmajandus - see neiu rõõmustab kena kirstu üle, mis õnnestus kohalikult puutöömeistrilt välja kubelda.



Element, mis allakirjutajat kõik need aastad kõige rohkem häirind on, seisneb "muinasrüüs", ehk kõik osalejad evivad linaseid kotte, mida autentsete riiete pähe esitletakse. Kindlasti ei olnud muinasriietus nii fantaasiavaene. Isand pildil lööb stiililt pika puuga halli muinasmassi - korralik dress teeb iga kell kotiriidele silmad ette, seda enam, et dressi saab kanda ka laagriväliselt originaalse riietusena, samas kui kõik kotiriide näitlejad saavad esmaspäevaks suvalised tänapäeva ürbid selga.



Aga osadel linast ja rauast riietel pole vigagi.



Võitlust vaatamas-ootamas, mitte väga publikule avatud kohas.



Paadisillal oli rohkem kasutust - paat ja ruhi.



Viikingilaev oli selle aasta uus ja populaarne atraktsioon.



Läks veehoidlale nii.



Seilab tagasi 2011!

Kiruvere looderanna avamine

Harju maavanemal oli põhjust sel kuul juba teist korda Kõue valda tulla - seekord Kiigumäe-Kergumäe puhkekoha ehk Kiruvere looderanna avamisele. Rand asub diskreetsel kohal kalastusbaasi lähedal, sinna tuleb minna 200 viimast meetrit jalgsi.



Korralik rand päästetehnikaga.



Toomas ja Katti - tuleviku puhkuste disainijad.



Rand ise - üks kaunimaid vaateid veehoidlale.



Paunküla külaselts oli käinud välja pudeli koduveini, toolid Kiruvere viikingitoolid.



Kiik.



Krooni Klubi, kes ei soovinud eelmisel aastal Kõue turismikaardile jäädvustatud saada, on väljas sõduripäevade reklaamiplakatitega, Järva-Kõue piirisopis asuv Kauna talu tuleb huvilistel nüüd ise üles leida.

Kiruvere 2010

Aasta esimene rännak, mitte ainult Aleksandri ettepanekul.



Veehoidla Kiruveres - ca. 20 cm jääd, sama palju kalamehi, pakast poole vähem. Ei näkka, minnakse tühjade pangedega minema.



Siin on seisnud kojad



Millal siin jälle rohtu kasvab?



Millal jälle sepatööd teha saab?



Millal kõrts avatakse?

Jahimeestel oli täna parem õnn kui kalameestel, vallamaja ees Raval tõsteti kastikasse kolm siga, mis oli atvga välja lohistatud, lähevad Paunastesse järeltöötlusele.