Väätsa mõis

Järvamaa ei suuda (sotsiaalse kapitali või koostöö puuduse tõttu?) ennast välja reklaamida kui ideaalset elukohta lastega peredele - palju puutumata loodust, hea teedevõrk, väga palju valikuid mõisakoolide näol alates erakool Vodjast, äsjarenoveeritud Koigi, mõnda aega tagasi uuendatud Roosna-Alliku ja Laupa, hulgaliselt varem remonditud peahooneid. Tõsine sinivereliste kasvulava!

Nüüdsest on värskendatud ka Väätsa mõisa peahoonet, etappide viisi - katus, saal, ülejäänud hoone. Kuna õpilaste arv nagu ikka ääremaal kiratseb, mahub koolitöö silikaathoonesse puugina peahoone otsas, mõisa ruumidele jääb paljuski valla esindusfunktsioon.



Hoone tundub olevat suht õpilaskindlalt renoveeritud, õppealajuhataja meelest aga oleks võinud veel kergemini hooldatav olla. Võib kindel olla, et nii uhke pole peahoone veel kunagi olnud - kõik ruumid on uhked saalid-saalikesed 100% parketiga põrandal. See on omaette mõttekoht, mõni ruum oleks võinud asisem-rustikaalsem laia antiiklaudpõrandaga olla aga see on vaid allakirjutaja arvamus.



Maalinguid on päästetud mitmes ruumis, edukalt, esteetiliselt. Lühtrid ei pea ka igaühele meeldima.





Detailid olemas. Samas tekitab küsimusi päästetud ja päästmata pindade suur visuaalne erinevus. Kõik, mis on peetud ebavajalikuks välja jätta, on purgivärviga üle võõbatud. Sanitaarse poole pealt mõsitetav aga ära on peidetud väga palju järgmise remondini tundmatut. Võrdluses Põhjaka mõisa pehoonega näeb, kui palju kihistusi ja lugusid võib kanda säästlikult ja põnevalt renoveeritud sein. Aga siin on ka küsimus eesmärkides, ehitusmeetodites ja eelarves - säästlikumalt renoveerides saab põnevamaid tulemusi kui läbi bürokraatliku ehitushierarhia, mis ikka ja jälle matab oma alla palju põnevamaid alternatiivseid lahendusi. Inimeste rumalusel ei ole piire - siinsamas Väätsal paigutati 1997 augutäideteks plastaknad.



Sinises toas on veidi kõhvitsetud välja bordüüri, ülejäänu on kloonitud, markeeritud ahju koht. Aga nõudlik mõisahuviline tahaks näha terve seina laiuses, mis seal tegelikult on.

Ahjude mittetaastamine on samuti viga. Võiks isegi üldistada Väätsa, Koigi, Laupa ja Vodja näitel, kus on paigaldatud keskküttekatel, ent mõisahoonete soojapidavusarvutused ei pea vett. Nendes hoonetes võib talviti olla jahe ja kõle.



Üks põnev ruum, palju ümberehitusi.



Väätsa sarnaneb Koigiga selle poolest, et mõlema hoone kõrval asub tondiloss - Koigis hiigelsuur valitsejamaja, millele peatselt toetust taodeldakse, Väätsal aga tõenäolise endise puidust peahoone kelder. Väga põnev oleks sellel kunagi vanabalti planeeringuga puithoonet uuesti näha (tõenäoliselt selle hoone uks on olemas).



Teine korrus on samuti Koigiga sarnane - toolvärk, hele küprok.



Südantsoojendav on näha ümberehitamata puittreppi nõukogude stiilis läikiva õlivärvi viimistlusega, kõige selle uhkuse vastukaaluks.

Väätsa mõisa peahoone renoveerimisele võib panna hindeks 4.5/5 juhul, kui järgmise etapiga mõned ahjud taastatakse. 0.5 punkti läheb maha purgivärvi lõhna pärast.