Mis on Triigi mõisas esimesest (tinglikult 1379 aasta) ehitusjärgust või hilisematest keskaega jäävatest ümberehitustest? Skeemi aluseks võtsin peale enda tähelepanekute Villu Kadaka ekspertiisi peahoone keskaegse päritolu kohta ja Valdo Prausti vaatlusandmed, mis vaid kinnitavad viimast.
Keldrikorrusel on säilinud kinnitopitud õhukanaliga hüpokaustahju jäänused. Ruum, kus need asuvad on raidportaaliga ja kindalsti keskaegse võlviga. Loodepoolone keldriruum on uuema võlviga kuid võib olla esialgsel kujul laiunud kuni praeguse hoone loodeseinani. Vanimad esimese korruse seinad (paksust ca. 1.5m) on skeemil viirutatud roheliseks. Loodeseina algupärasust kinnitab praeguse serveeerimisruumi seinanishist alguse saanud kooliajal kinnilaotud seinasisene trepp, mis viis teisele korrusele. Keldrist esimesele korrusele viis pragune trepp, keskaegse võlviga ruumis asunud keerdtrepp ja suurema keldriosa kirdenurgas poolväljakaevamata tõenäoliselt seinasisene trepp, mis võib ära määrata keskaegse hoone kirdeseina. Villu Kadakas on märganud ja jäädvustanud krohvi all paljandunud eri ajastu müüride õmblust, mis on läbi lõiganud vanema järgu akna- ukse- või miski muu sillusega ava. Asus see sekundaarse portaali edelasammaste vahel, seespoolt läheb uuem müüriosa kirdepool poole õhemaks.
Vana köögi all asuvat keldrit lahti ei kaevatud, seega jäävad mõned saladused järgnevatele põlvedele, küll aga ei tulnud peale savise pinnase midagi välja nurga all asuva hoone kagupoolsest, akendeta väikse ruumi põranda alt.
Villu Kadaka hüpoteesi järgi oli keskaegne hoone piiratud vallikraavidega, millest on järele jäänud praegused tiigid, lõunatiib võis olla ehitatud maja põhikehandist mäeseljandikule lõigatud täiendava vallikraavi eenduva flankeeriva ehitisena, mis võis kunagi olla isegi kagupoole pikem. See hüpotees on põnev, kuna võimaliku eenduse kohal asus veel paar aastat tagasi põhiplaanilt nelinurkne avatud kaev, millel sügavust võis aimata oma poolteist meetrit (Männisalu aegne kanalisatsioon). Kaev või kelder, miks nelinurkne?
Kus asus keskajal ja/või baroki perioodil mantelkorsten? Lahendus võib olla kergem, kui esialgu arvata. Aga sellest kunagi teinekord.
1 kommentaar:
Arvan, et seal asus algselt taraga piiratud nelinurkse põhiplaaniga vasall(torn)linnus. Tornlinnusele viitab otseselt 1,5m paksune sein, selle vundamendile on kõik hilisemad juurdeehitused tehtud.
Vaata ka http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Keila_linnuse_plaan.jpg
Kuidas seda tõendada, või mis üldse selle arvamusega peale hakat ei tea ..
Postita kommentaar