Triigi mõisa keskaegne kuju

Mis on Triigi mõisas esimesest (tinglikult 1379 aasta) ehitusjärgust või hilisematest keskaega jäävatest ümberehitustest? Skeemi aluseks võtsin peale enda tähelepanekute Villu Kadaka ekspertiisi peahoone keskaegse päritolu kohta ja Valdo Prausti vaatlusandmed, mis vaid kinnitavad viimast.

Keldrikorrusel on säilinud kinnitopitud õhukanaliga hüpokaustahju jäänused. Ruum, kus need asuvad on raidportaaliga ja kindalsti keskaegse võlviga. Loodepoolone keldriruum on uuema võlviga kuid võib olla esialgsel kujul laiunud kuni praeguse hoone loodeseinani. Vanimad esimese korruse seinad (paksust ca. 1.5m) on skeemil viirutatud roheliseks. Loodeseina algupärasust kinnitab praeguse serveeerimisruumi seinanishist alguse saanud kooliajal kinnilaotud seinasisene trepp, mis viis teisele korrusele. Keldrist esimesele korrusele viis pragune trepp, keskaegse võlviga ruumis asunud keerdtrepp ja suurema keldriosa kirdenurgas poolväljakaevamata tõenäoliselt seinasisene trepp, mis võib ära määrata keskaegse hoone kirdeseina. Villu Kadakas on märganud ja jäädvustanud krohvi all paljandunud eri ajastu müüride õmblust, mis on läbi lõiganud vanema järgu akna- ukse- või miski muu sillusega ava. Asus see sekundaarse portaali edelasammaste vahel, seespoolt läheb uuem müüriosa kirdepool poole õhemaks.

Vana köögi all asuvat keldrit lahti ei kaevatud, seega jäävad mõned saladused järgnevatele põlvedele, küll aga ei tulnud peale savise pinnase midagi välja nurga all asuva hoone kagupoolsest, akendeta väikse ruumi põranda alt.

Villu Kadaka hüpoteesi järgi oli keskaegne hoone piiratud vallikraavidega, millest on järele jäänud praegused tiigid, lõunatiib võis olla ehitatud maja põhikehandist mäeseljandikule lõigatud täiendava vallikraavi eenduva flankeeriva ehitisena, mis võis kunagi olla isegi kagupoole pikem. See hüpotees on põnev, kuna võimaliku eenduse kohal asus veel paar aastat tagasi põhiplaanilt nelinurkne avatud kaev, millel sügavust võis aimata oma poolteist meetrit (Männisalu aegne kanalisatsioon). Kaev või kelder, miks nelinurkne?

Kus asus keskajal ja/või baroki perioodil mantelkorsten? Lahendus võib olla kergem, kui esialgu arvata. Aga sellest kunagi teinekord.

Triigi mõisa renoveerimise XIV nädala kokkuvõte

Ajaloohuviline kodanik Valdo Praust on olnud viimasel ajal mures Triigi mõisa peahoone edelakülel asuva tõenäoliselt keskajast pärineva raidportaali pärast. Kas säilib ega müürita kinni või ei ehitata ümber? Probleemi teeb keerulisemaks akna mitteolemasulu senistes muinsuskaitseameti materjalides.

Võin kinnitada, et raidportaaliga aken on olemas ja jääb (fotol pool tundi tagasi), nii praegune omanik kui ka muinsuskaitse on portaalist teadlikud. See aga ei ole alati nii olnud. Vaatame akna lugu, alustame põhjalikust ja ladusast muinsuse kirjeldusest (MKA arhiivist, ehitise dateeringut sisaldav osa):











Ühesõnaga antud uurimus väidab peahoone olevat 1817. aastast, teatud osadega varasemast ajast.



Dokumentatsiooni illustatsioonis on raidaken, pool sellest pinna peal kenasti olemas (alumise korruse vasakult kolmanda akna all).



Ka mõõdistuses on poolenisti maapeal asuv aknake olemas, isegi trell ees.



Üheksakümnendate aastate foto - aken ikka olemas samamoodi poolenisti maast väljas.



Ja lõpuks - 1996. aasta DIA arhitektuuribüroo tööjoonis - väga oluliseks on peetud räästaliistu rosettide värvmist, mida aga joonisel pole, on keskagne aken!

Pragune ümberehituse projekt on tunduvalt radikaalsem kui kunagine, säästes ometi ehitise algupäraseid detaile.



Midagi tänapäevast ka - katuselammutuse järg on jõudnud tall-tõllakuuri.