Projektidest Kõue-Triigil

Kui eelmises postituses avaldasin lugeja fotod Ardus asuvatest tondilossidest dokumenteerimaks sealset elu-, töö- ja õppekeskkonda, sain anonüümset tagasisidet, mis nimetas postitust vihaseks, virisevaks ja ära panemiseks (kellele?) ning soovitas välja pakkuda lahendusi, siis täna valgustan veidi olukorda keskvallas Kõue-Triigil ja lahendusi, millega siin edasi mindud nii füüsilises kui ka sotsiaalses sfääris.

Palju on kiidetud Triigi mõisa ka sel põhjusel, et mõisasüdamesse pole rajatud nõuka ajal põllumajandushooneid. Tõesti, kuhu neid olekski olnud rajada? Viimane mõisaaja laut, mis asus praeguse tööhobutalli kõrval, lammutati 1954 (näha viidatud postituse ülemisel pildil vasakul). Variandid oleksid olnud mõisapark ja õunaaed, mis lükati "sovhoosis pole kohta aiandusele" kokku alles kaheksakümnedatel. Laut ja sigala ehitati mõned sajad meetrid eemale idasse, 1820. aastal kaardil märgitud "Kagro Mätz Meggi" juurde.

Tänase mõisasüdame renoveerimise esimene järk on lõppenud, kaks järgmist (aitkuivati, viinavabrik, saun) on peatselt algamas. Kompleks on töös ja tihedalt täis bukitud. Mõned suviste ürituste pääsmed on võimalik osta piletilevist. 

Valitsemine ja arhitektuur-meelelahutus on aga mõisa üks tahk. Triigi puhul on igas jumala ajaloolises ülavaates rõhutud kuldaega kui meresõitja Otto poja Otto Rjurik Nikolai Kotzebue valitemisaega, mil kasvatati nuumhärgi - nende sõnnikuga väetati põlde - väetatud kartulist aeti viina mille praagaga toideti loomi ehk loodi toimiv põllumajanduslik makroahel. Ka tänapäeval töötab see analoogselt - külviväli, mis pindalalt võrreldav Rjuriku ajaga, elab eksperimentaalset adrataviljelust, mis tõstab saagikust ja vähendab kulusid, rääkimata huumuskihi kasvamisest. Triigi kandi põldude korrektsust ja ilu kiidavad isegi muinsukaisteametnikud! Põllumees Aare on aga võrsunud mõisa aednikust, kes omale Otto Rjurikult endalt nuuma-kontrahti abiga Allika koha Raaval ostnud.

Sigalate koha pealt jäi jutt enne pooleli. Toetuste abiga uuendatakse kogu Triigi kompleksi. Lammutatakse maatasa vanem palksigala ja vahetatakse välja betoonehitiste sisustus. Loodetavasti ajab uus lägahoidla ka vähem haisu.

Vana hoone on isikupärane - linaluuplaadid, palk- ja saepurusoojustus, ilusad proposrtsioonid. See jääb alles vaid fotole.

Kaunistatud sarikaotsad, lubjatud vahelaed.

Betoonsigala - siin käib sisustuse väljalõhkumine, uued põrandad ja kõik muu.

Mis on selle jutu moraaliks? Lubasin anda mõned lahendused, kuidas vana uueks, kole ilusaks ja mahajäänu edasijõudnuks saaks. Siin on kolm näidet:

Triigi mõis - hullumeelse unistuse teostamine, EAS toetused
Triigi põllud - järjepidevus (mõisa aedniku lapselapselaps), tööoskus ja ratsionaliseerimine
Triigi sigala - toetused, täiendus põllumajandusele

Kindlasti on ka sada muud võimalust - kui aga pole sotsiaalset kapitali, oldakse kinni vanas ja nähakse igal pool ärapanemist, siis pole parata midagi...

Kõue valla infokaart - esimene vasikas või eeldus turismiks? Visiitkaart igal juhul

Iga väikese KOV tegijad küsivad varem või hiljem, mis on nende kandi visiitkaart, olgu üks näide siingi esindatud, Koerufoorumist. Kõue vallas sai antud küsimus lahendatud EAS ja vallavalitsuse abiga, projekti läbiviijaks Habaja Külade Selts tugeva projektijuhiga, lahenduse idee autoriks ja toote kujundajaks allakirjutaja. Antud projektil oli kaks eesmärki - vallarahva enda teadlikkuse tõstmine ümbritsevast (kaart ilmus kohaliku lehe vahel) ning siinleiduva esitlemine turistile, läbisõitjale. Idee antud kaardiks võisin ma saada paar aastat tagasi Saarnakõrves, kus küsisin kohalike käest, kus asub Saarnakõrve muuseum. "Mis muuseum?" küsiti vastu. Sellest tulenevalt järeldasin, et ei saa müüa mingit kontekstivälist turismiruumi vaid kõigepealt on vaja kohalikul ise teada, mida on väärtuslikku ja kus seda leidub.



Plaanisime kaardile mahutada kõik, mida meil pakkuda on. Pärandkultuuri- ja kultuurimälestisobjekte on kaardil kokku 114, loodusobjektid sinna lisaks. Turismiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid on üksteist, mõisad lisaks.



Kaardile läksid ka head naabrid Järvamaalt, tähtsamad ja ligemad põnevad kohad.



Kuigi Kõuel ei ole töötavat kalmistut on vald paras kivi-vald - hauatähiseid ja monumente, mälestuskive siin jagub.



Nüüd vaatame, mis on kaardi teisel poolel. Ardu ja Habaja detailkaart. Siin registreeritud ja töötavad ettevõtted, alates metsatöötlejatest-saekaatritest kuni tuulikuvalmistajate- ja 3d printijate-freesijateni.



Külaliikumine, mille ulatus ja mitmekesisus lubal Kõuel rinda pista ükskõik millise vallaga Eestimaal - visake aga kinnas!



Eraldi külade kirjeldused - mida viletsam riik, seda enam tõstab kodanik pead. Vajadusel minnakse 100% naturaalmajandusele - iga küla oma logo ning lühikirjeldusega annab väikese ettevõtte või firma kuvandi välja, ühtegi küla pole unustatud.



Tõeline rikkus - puutumata loodus looduskaitseala näol - vajas omaette ruumi, detailsemat kaarti.

Selline on mu vald - Kõue.

Kui keegi kusagil arvab, et tema kodukoht on pommilehter või ta ei oska ekseli tabeleid teenusepakkujatega visuaalses võtmes atraktiivseks kohalikuks tooteks vormida, võib allakirjutajaga ühendust võtta - aitan toote disaini osas.

Samas oleks heameel kuulda tagasisidet juba valmis kaardi osas - kuidas on kasutatud ning kellele jagatud, mis kasu toonud, mis on valesti või puudu.

Kellel Kõue infokaarti pole võib selle saada näiteks Kõue Rahva Majast, igal kohalikul külaseltsil peaks neid olema. Ning kellel on suurem puudus, võtku jällegi allakirjutajaga ühendust - kaarte on.