Põnevad kinnisvarapakkumised Kõue kandis

Lisaks tavapärastele pankrotivaradele/hõredatele palksaradele/aastaid müügis olnud teeäärsetele krundita majadele on mõned põnevad kinnisvarapakkumised Kõue kandis, mis hiilgavad privaatsuse, suurejoonelisuse või siis muu eripäraga:

Triigi mõisale kõige lähemal, Kantkülas, on müügil Kulli talu - renoveerimisest kergem on sara maha tõmmata, asukoht aga soodus - lähedal ka Harmi kool ja Punamäe järv koos muu Paunküla looduskaitsealaga.

Vanamõisas, otse Kroonu Klubi kõrval on pakkumisel pool endist Saarnakõrve mõisasüdant. Põnev koht keset mittemidagit, turvalisust pakub pidev riigikaitsjate õppus naabertalus.

 

Kõrvenurgas on müügis suht hullumeelse hinnaga suvila. Samas, päris põnev onnike.

Kes orienteerub Leistu külas. Kus see üldse on? Paunkülast Voose poole muidugi. Palju metsa, vähe tsivilisatsiooni. Reljeefne krunt aga vilets hoone. Jällegi krõbe hind.

Kadjas samuti üllataja! Siit majast lumerohkel talvel juba iga päev välja ei saa... Talu vastu Vaopere taliteetrassi, tuleb ehk seda kasutada. Samas, nii äge talu, et polegi vaja kuhugi minna. Andrese talu.

Lõpetuseks. Kes evib vana vallamaja Raaval? Pakun, et ostja leitakse lähitulevikus. Nii hästi säilinud vallamaja ei seisa tondikana lõpmatuseni.

Kõue esindatud külad - pole väga vigagi?

Eelmise postituse kommentaaris üritasin Jaanile defineerida ärganud küla. Väidan, et eelmise reedese külavanemate-seltside-MTÜde-kodanike üritusest osavõtjate pealt saab kõige täpsemalt vaadata novembris 2010, milline küla on ärganud ja milline mitte. Üks Kõue valla kaart üle aasta:



Roheline küla (16) - külas elav esindaja oli reedel kohal.
Helesinine küla (15) - küla esindava MTÜ esindaja oli reedel kohal.
Valge küla (7) - must auk, vajab (sisemist) ärtamist.

Kokkuvõtteks, pilt on päris hea, asjad liiguvad!

Mobiilpositsioneerimine turismiplaneerimises II/II - Järvamaa, Kõue ja Kose vald

Rääkisin välja killukese andmeid Positiumi Baromeetrist ehk välismaiste SIM-kaartide asukohad 11.2009-02.2010.



Mida rohelisem ruuduke, seda rohkem väljamaalasi on antud piirkonda väisanud. Viskasin üldisemale kaardile peale teedevõrgustiku ning nagu arvata oli, selgub, et kesk-eestis solgutatakse turisti põhiliselt kusagil maanteel (põhja-eestis on ka maanteedest puutumata rohelisi kastikesi.)



Aastase muutuse delta - punane turistide negatiivne juurdekasv, roheline positiivne. Väätsa ja Imavere on siinkohal võitjad, samuti Albu. Mahtra Kõue külje all, Koeru, kaotajad. Kummaline areng toimub Ida- ja Lääne virumaa piiril, kus esimene on võitnud ja teine kaotanud turiste.



Veidi detailsem vaade Järvamaa südamaale. Aastane delta.



Turistide päritolumaad Järvamaal - Soome ülivõimas liider, Lõuna-eestis kahaneb soomlaste arv, tõusem lätlaste osakaal.



Mõned zuumitud vaated turistide asukohtadele, ilma maanteedeta.



Maanteed tuleb kujutada kõige rohelisematesse kohtadesse. Ning Järvamaad külastanud (väisanud) turistide üldarv november 2009-veebruar 2010, päritolumaad:

1	Soome	12 300	50%	(-1%)
2	Läti	3 000	12%	(-3%)
3	Venemaa	1 700	7%	(+31%)
4	Suurbritannia	1 600	7%	(+167%)
5	Leedu	1 100	5%	(-8%)
6	Norra	900	4%	(+50%)
7	Rootsi	800	3%	(-33%)
8	Poola	600	2%	(+100%)
9	Austria	400	2%	(+700%)
10	Saksamaa	300	1%	(-57%)
11	Muud riigid	1 600	7%	(+14%)
	Kõik kokku	24 400	100%	(+8%)

Kõue valla hariduselu - kuidas edasi, mis prioriteedid?

Allakirjutajal ei jää muud üle, kui avaldada tänane kirjavahetus kohalike koolide-lasteaedade tuleviku teemadel, kuna ei kohalik leht, valla koduleht, ühegi vallavalitseja-volikogu liikme ajaveeb sellist vähetähtsat teemat, nagu koolide ja lasteaedade tulevik ei kajasta.


Tegelased vestluses:

T - Ardu kooli hoolekogust
J - lapsevanem
O - vallavanem
K - Ardu lasteaia hoolekogust
M - kultuuri-haridus-jm-komisjoni liige
H - kultuuri-haridus-jm-komisjoni juht
S - endine valla allasutuse juht, lapsevanem


T: Annan teada eilsest Ardu Kooli hoolekogu koosoleku otsusest: hoolekogu ei ole nõus lasteaia ja kooli lahutamisega. Nad on rahul senise koostöö, arengute ja tulevikuplaanidega. Juri Kovalevski ei lubanud ka tänaseks kokku kutsuda erakorralist volikogu koosolekut, kuna asjad on igakülgselt läbi arutamata, osapooled kuulamata jne. Seega kukkus kell - 1.märtsiks peab haridusministeeriumile teatama, kui on mingeid muudatusi koolivõrgus.

J: Kes lasteaeda ja kooli lahutada tahab ning kas tahetakse siis kahte lasteaeda kokku panna (kes tahab ja mis huvides)? Kas kasutatakase ära Habaja lasteaia peataolekut? Väga valus on, kui lasteaia kasvatajate-õpetajate motivatsioon langeb, neid sõidutama hakatakse või nad lahkuvad - olen seni arvanud, et vähemalt lasteaiad siin toimivad. Ohtlik lugu, kui lasteaedade jalgealus värisema pannakse, tugev argument valla üldiseks kiireks tühjaksjooksuks.

T: Vastuse Sa peaksid vallavanema kirjast (järgmine lõik) kätte saama, miks üldse arutlus (kusjuures äge arutlus, mis on eriti tore nähtus!) tekkis. Jõuame jälle sinna kohta, et vallas on täiesti umbne infosulg, millest tulenevalt ka palju vääriti mõistmisi ja "rahvaluulet". Kui ükskord selle õnnetu vallalehe mõistlikult käima saaks... aga paistab lõputu teema olevat.

O: Eelmise nädala lõpus esitas Habaja lasteaia juhataja lahkumisavalduse. Sellest tulenevalt peaksime me kas hakkama otsima uut inimest või püüdma leida inimest juba olemasolevate seast. Seoses valla rahalise seisu ja lasteaia juhataja töö iseloomuga ei pea me mõistlikuks hakata otsima uut inimest.
On kerkinud kaks ettepanekut:
1. Liita kaks lasteaeda
2. Liita Habaja lasteaed ja Harmi kool.

Esimese poolt räägib asjaolu, et lasteaia juhataja tuleb teisest majast ja on laste kasvatamisega hästi kursis. Miinuseks, et selleks on vaja lahutada Ardu Kool jälle lasteaiaks ja põhikooliks, et siis kaks lasteaeda liita ja kaks lasteaeda asuvad üksteisest suhteliselt kaugel.

Teise poolt räägib asjaolu, et tekib uus asutus ja valla teine keskus saab tervikliku haridusasutuse. Miinuseks, et juhataja pole varem kokku puutunud laste alusharidusega.

Miks selle asjaga kiire on? Vastavalt seadusele tuleb sellistest koolivõrgu muutustest, mis puudutab koole, Haridus ja Teadusministeeriumile teada anda vähemalt 6 kuud enne uue kooliaasta algust ehk 1ks märtsiks. Seetõttu peaks volikogu tegema vastava otsuse veel selle nädala jooksul. Küsimus on suunatud arutlemisele, aga mõlema ettepaneku puhul on vaja volikogu otsust.


K: Jah, meie hoolekogu otsustas eile tõesti üksmeelselt, et seni väga hästi toimivat lasteaed-põhikooli lahutama ei hakka, ning samas aitame Habaja lasteaia tööd korraldada nii palju, kui saame ja kui palju meie abi vajatakse.

Vallavanem, kelle kutsusime koosolekule oma seisukohta põhjendama nimetas neli põhjust, miks peaks liitma Ardu ja Habaja lasteaiad:
1. rahaline põhjus - poleks vaja kahele juhatajale palka maksta
[Vastu: Ardu lasteaia juhatajal on niigi tööd palju ja palka piinlikult vähe, ja nagunii on kohale ka kedagi vaja]
2. kui ühislasteaeda hakkaks juhatama Tiina Suvi, siis võidaks Habaja lasteaed kogenud juhataja. (Tiina oli põhimõtteliselt nõus, kui keegi teine ühinemise mõttele vastu pole)
[Vastu: Liikumine kahe lasteaia vahel oleks üsna keeruline]
3. Habaja lapsed saaksid lihtsama vaevaga Ardus ujumas käia - jutt oli jälle mingitest ühisarvetest vms.
[Vastu: Kuna majad on erinevad, peaksid eelarved nagunii lahus olema]
4. Ühislasteaed aitaks vähendada Habaja ja Ardu vahelist rivaliteeti.
[Vastu: vastu tahtmist liitmine ei vähenda mingit rivaliteeti]

Küsimusele, millised oleksid pooltargumendid seni täiesti hästi toimiva Ardu põhikool-lasteaia lahutamiseks vastas vallavanem: "Mina ei ole näinud seda sünergiat Ardu kooli ja lasteaia vahel".
Nii lapsevanemad kui lasteaia ja kooli personal väitsid vastupidist ja ühiselt leiti, et see kas vallavanem tunnetab mingit sünergiat või mitte, pole nii oluline, kui et seda tajuvad asutustega otseselt seotud inimesed.

Rohkem argumente vallavanemal polnud.

Ardu kooli hoolekogu põhjendas veel mitme argumendiga, miks lasteaia ja põhikooli lahutamine oleks halb mõte. (Kuna teemaks on praegu kaks lasteaeda, siis ma siin pikemalt ei peatu, kui huvi on, võib küsida).

Pakkusime välja ka, et kui üldse kedagi liita, siis pigem võiksid liituda Habaja lasteaed ja Harmi kool (Ardu koolil ju positiivne kogemus olemas), samas leidsime siiski, et põhiline sõnaõigus peaks siiski jääma Habaja lasteaiale ning et Ardu koolil pole kuigi palju kaasa rääkida kahe teise asutuse liitmisel, meie saame vajadusel ainult nõu ja jõuga aidata.

Niiet, kui vallavanem meie argumentidest aru sai ja talle kohale jõudis, et Ardu kool ei soovi mitte mingil juhul killustuma hakata, siis ehk seda lahutamist ei tule, mis tähendab, et ei tule ka kahe lasteaia liitmist. (Ma igatahes väga loodan, et nii läheb). Seega tuleks minu meelest põhitähelepanu suunata nüüd Habaja lasteaiale, ja jälgida, et neile vastu nende enda tahtmist keegi peale ei astuks.

Eile oli ka Habaja lasteaias hoolekogu koosolek. Kena oleks teada, mis seal räägiti/otsustati.

Hea uudist on muidugi tõesti see, et otsustamisega ei ole enam nii kiire, et peab tänasega välja mõtlema, mida teha, seega uuest õppeaastast ei saa seaduse järgi veel olulisi struktuurimuudatusi tulla.


M: Miski suht segane värk jah. Kes mis positsioonil on, on minu jaoks ka täiesti segane. Esialgu sain aru, et algatus Ardu kooli ja lasteaia lahutamiseks tuli nimetatud asutuselt endalt!!! Volikogu olevat siiski teisiti otsustanud. Volikogu protokollis on tsiteeritud vaid Nellikat, kes ütles, et tegu on sisuliselt kahe eraldi asutusega, kaks eraldi asjaajamist, mis pidavat kohmakas olema. Kõik teised, keda seal tsiteeritakse - Kovalevski, Kotkas, Õis on pigem imestunud, et miks niimoodi rabistada.

Küsimus, mida teha Habaja lasteaiaga, liita Harmiga või liita Ardu lasteaiaga, lahutades selleks kooli ja lasteaia, saadeti ka kultuurikomisjoni listi. Ei maksa rabistada, vaja on kaalutleda hoolikalt kõigi stsenaariumide plussid-miinused, nii arvulised kui emotsionaalsed, selle otsusega võib ju kaasneda ka inimeste koondamine. Mina rõhutasin veel seda, et alles me kooskõlastasime Habaja lasteaia arengukava. Tegelikult on ju personali, sh juhatajat vaja ju selleks, et arengukava ellu viia. Ega siis arengukava inimesega seotud pole, et inimene lahkub ja siis on arengukava kehtetu? Kõue vallas vist nii on :(

Mina koukisin ka miskid seadusepügalad välja. Seadusandja on lähtunud ikkagi sellest, et inimene, kes juhib lasteaeda, peaks olema mh eelpedagoogika (või mis see sõna oligi) alase kõrgharidusega, ning kes juhib kooli, pedag.kõrgharidusega. Selle nõude ees ei peaks me ka silmi kinni panema.

Mõned inimesed olid ikka saatnud privaatsed kirjad kultuuri-haridus-jm-komisjoni juhile. Laekunud arvamuste pinnalt kujundati komisjoni seisukoht, mis põhimõtteliselt ühines Ardu personali arvamusega.

Üks mõistlik ettepanek komisjoni juhilt:

H: "võib-olla peaksime algatama inimeste kokkukutsumise ka haridusküsimuste aruteluks ja olukorra selgitamiseks. Mis vormis ja kuidas kokkusaamine korraldada ja kes peaks selle läbi
viima, et arutelu ja analüüsi tulemusena mõistlike otsusteni jõuda? Millised oleksidkokkusaamisele eelnevad tegevused (uuring, küsitlus, kulude prognoos ja analüüs jms)? Ühelt poolt on see vajalik omavalitsejatele otsuste langetamiseks, aga eluliselt oluline on tulevikku teada Kõue vallas elavatel-töötavatel inimestel ja neil, kes plaanivad siia elama asuda."


S: Oh sa juttas, kus Kõue vallas on ikka jutuainet. Kõik kordub nagu aasta tagasi, kui mina esitasin lahkumisavalduse , siis hakkas täpselt sama teema pihta.

Mina ei saa aru sellest, miks alati raha teemal rääkides pannakse kannatama lapsed. Ise tahame kogu aeg rahvast juurde oma valda. Aga kui oma inimesedki siit minema "ajame", siis keda me siia ootame?

Tundub, et siia "jututuppa" on sattunud inimesed, kes on tõesti südamega asja kallal. Samas, ega me keegi nii lollid ka ei ole, et ei saa aru, mida tähendavad mõisted kulu ja tulu ja ainult emotsioonidest oma otsuseid/ettepanekuid/mõtteavaldusi ei tee.

Ja nagu M on juba maininud, ootame siiani (juba aasta) analüüse, mida lõpuks ka komisjoni juht välja ütles. Äkki nüüd hakkavad asjad liikuma mõistlikult (loe põhjendatult).

Milline on Sinu arvamus ja kuidas lahendada tekkinud probleemi nii, et tulevikus elaks Kõue vallas veel keegi?

Valla infokaardist turismitooteni?

Kirjeldan SWOT-võtmes Kõue infokaardi tegemise kogemust. Tasub tähele panna, et allakirjutaja ei olnud antud kaardi projektijuht, tänu kellele paber üldse trükipressi nägi. Kõik see, mis läks aruandlusse, võib erineda siinkirjeldatust ehk kirjeldatud töös püsisid kaks asja tegelikult eraldi: 1. Projektijuhtimine, aruandlus. 2. Loovjuhtimine, sisuline ja kujunduslik pool. Just viimase kahe erineva töö tüüpiline ühe mütsi alla paigutamine kohalikes toodetes-trükistes on võimaldanud maapiirkondale suures koguses ebakenasid trükiseid-voldikuid-brozhüüre, meenutame kasvõi Järvamaa turismiraamatu päist Comic sans kirjatüübi ja kaardiga, mis justkui märklauana kasutusel olnud. Seega tuleks väiksemates kogukondades (linnades) edaspidi tähele panna, et tähtis on nii exceli oskuslik täitmine kui ka kujunduslik-mänguline lähenemine sisuliste probleemide lahendamiseks.

Ülal pildil on Kõue valla infokaart volditud kokku tavalisse kirjaümbrikusse mahtuvaks, esiküljele jääb külaliikumise kaart, mis on tõenäoliselt Eesti valdade esinduslikumaid. Hea kingitus kirja teel teiste valdade külaliigutajatele.

Tugevused:

Projekt täitis kindlasti püstitatud kaks eesmärki:

1. Kõik vallasleiduv toodi kätte kohalikule elanikule, kaart ilmus ka kohaliku lehe lisana.
2. Tutvustab kohalikku eluolu ka läbisõitjale-turistile.

Tööprotsess, kus tagasiside käis avaliku ajaveebi kaudu ning kolme valla eri nugis toimunud ümarlaua ümber, oli viljakas, seda just info kogumise ja visualiseerimismeetodite ümber toimunud arutelude-vaidluste mõttes. Enamus asju, mis tuli jutuks, sai ka kaardile. Aktiiveeritud külaseltsid kirjutasid oma piirkonna külade kirjeldusi, mis leiavad kasutamist ilmselt ka tulevikus. Sorteeritud ja pildistatud said nii vanemad muistised, külasildid kui ka uued atraktsioonid. 11 trükitud turismiteenuse pakkujat valla kohta ei ole vilets tulemus. Samuti kõik muud märgitud ettevõtted alates puidu- ja metallitöötlejatest kuni tuulikute ja 3d printijateni. Kõik see loetelu peaks looma Kõue valla imidzi ehk tausta, mille peale edasi identiteeti disainida.

Nõrkused:

Kes on kaarti näinud, teab, kui tiheda infohulgaga on tegemist - entsüklopeediline infohulk paigutanuna pinnale nii tiheli, kui vähegi annab. Kõige selle kupatuse toimetamine, mis kujunes planeeritust kuu aega pikemas koos viimase hetkeni saabunud muudatustega põhjustas palju kirja- ja trükivigu. Lubamatult palju. Kusjuures vigadevabadust ei andnud ka need inimesed, kes kaardi lõpliku versiooni täht-tähelt üle lugesid - põhjalikke kontrolle võis olla kuni 10 - parandatud vigu kuni 100! Aga ikkagi jäi teksti sisse vähemalt 10 kirjaviga! Siin on paranduse koht tulevasteks trükisteks. Kartograafilised apsakad pole nii hullud ehk kui mõni taluase on tegelikust asukohast teisele poole teed märgitud või mõnel kraavil pole nime. Neid vigu leidub, kohalik leht Kõue Kuulutaja on avanud isegi järjejutu, kus kõik need errorid luubi all - tervitatav ettevõtmine! Samas lehes asub kaardi projektijuhi pöördumine, kust selgub, et vallas asuvast ca. 60 ettevõttest ja FIEst paljud ei viitsinud koostööd teha, ei tahtnud kaardile saada. Hea, et vähemalt pea kõik turismitegijad kaardil on, muidugi oleksid võinud olla ka kohalikud meevillijad ja lambakasvatajad, aga paljudel regatud ettevõtetel poleks olnud minumeelest midagi antud kaaridl pakkuda.

Kokkuvõtteks oleks antud kaart olnud põhjalikum ja tõhusam, kui vaid aega oleks rohkem käes olnud, perfektsionisti seisukohalt - aeg oli aga asi, mis oli ette määratud. Loe lisaks asju, mis kaardile ei jõudnud, neid on viidatud artiklis kirjeldatud murdosa.

Võimalused/Ohud:

Nüüd peaks vaatama Kõue valla elu pärast infokaarti. See on andnud vallale konkurentsieelise nende kohtade seas, kes pole veel kohalikul tasandil revisjoni-kaardistamist teinud. Nüüd teame, mis meil on ning saame vaadata, kuhu ja millega edasi minna.

Konkreetsemalt aga tuleks otstarbekalt ära kasutada olemasolev tiraazh. Järgmise nädala lõpul, 12. - 14. toimub TourEst, turismimess, kus muuhulgas (lõuna)naabritest esindatud:

JÄRVAMAA ARENDUSKESKUS SA
JÄRVAMAA MUUSEUM
PAIDE TURISMIINFOKESKUS
SIMISALU LOODUSMAJA RMK
A.H. TAMMSAARE MUUSEUM VARGAMÄEL SA
VALGEHOBUSEMÄE SUUSA- JA PUHKEKESKUS
PAUNKÜLA PUHKEKESKUS OÜ
KILPLANE OÜ
MTÜ JÄRVA ARENGU PARTNERID
AUSTRVEGR SELTS MTÜ

Algse plaani kohaselt oleks Järva Arengu Partnerid pidanud messiks välja tulema piirkonna kaardiga (ka Kõue), kus peal kohalikud turismipakettide pakkujad, see käis aga organisatsioonile üle jõu - nüüd on see projekt edasi lükatud.

Kõue vald saaks oma too(de)te jaoks kasutada Järva Arengu Partnerite boksi, kui oleks asi, mida pakkuda. Oletame, et pool asja on infokaardi näol olemas. Mis oleks sel juhul puudu?



Joonistasin ühe lisa, kokkuvolditud A4, mille vahele paigutasin kaardi. See addendum võiks olla kasvõi ingliskeelne, kas sissejuhatus antud kaardile "Welcome to..." või mingi (jällegi) konkreetne turismipakett, mida keegi kohalik tegija välja pakuks ning millesse usuks (Ardu turism?), ehk tuleks luua lisalehe abil olemasolevast kaardist turismitoode, selle kirjeldus.

Kas oli arusaadav? Seda võiks arutada valla turismikomisjonis, mis paari päeva pärast koguneb. Mis oleks argument, et siia tulla ja kuidas seda kirjedada. Kes oleks selle paketi müügist ja kaardi jagamisest huvitatud ja kellega teeks koostööd? Kui komisjon leiaks nendele küsimustele vastuse, oleks minu poolt lisalehed.

Ohuks pean ma, kui asjad edasi ei liigu.

Kõue valla infokaart - esimene vasikas või eeldus turismiks? Visiitkaart igal juhul

Iga väikese KOV tegijad küsivad varem või hiljem, mis on nende kandi visiitkaart, olgu üks näide siingi esindatud, Koerufoorumist. Kõue vallas sai antud küsimus lahendatud EAS ja vallavalitsuse abiga, projekti läbiviijaks Habaja Külade Selts tugeva projektijuhiga, lahenduse idee autoriks ja toote kujundajaks allakirjutaja. Antud projektil oli kaks eesmärki - vallarahva enda teadlikkuse tõstmine ümbritsevast (kaart ilmus kohaliku lehe vahel) ning siinleiduva esitlemine turistile, läbisõitjale. Idee antud kaardiks võisin ma saada paar aastat tagasi Saarnakõrves, kus küsisin kohalike käest, kus asub Saarnakõrve muuseum. "Mis muuseum?" küsiti vastu. Sellest tulenevalt järeldasin, et ei saa müüa mingit kontekstivälist turismiruumi vaid kõigepealt on vaja kohalikul ise teada, mida on väärtuslikku ja kus seda leidub.



Plaanisime kaardile mahutada kõik, mida meil pakkuda on. Pärandkultuuri- ja kultuurimälestisobjekte on kaardil kokku 114, loodusobjektid sinna lisaks. Turismiteenuseid pakkuvaid ettevõtteid on üksteist, mõisad lisaks.



Kaardile läksid ka head naabrid Järvamaalt, tähtsamad ja ligemad põnevad kohad.



Kuigi Kõuel ei ole töötavat kalmistut on vald paras kivi-vald - hauatähiseid ja monumente, mälestuskive siin jagub.



Nüüd vaatame, mis on kaardi teisel poolel. Ardu ja Habaja detailkaart. Siin registreeritud ja töötavad ettevõtted, alates metsatöötlejatest-saekaatritest kuni tuulikuvalmistajate- ja 3d printijate-freesijateni.



Külaliikumine, mille ulatus ja mitmekesisus lubal Kõuel rinda pista ükskõik millise vallaga Eestimaal - visake aga kinnas!



Eraldi külade kirjeldused - mida viletsam riik, seda enam tõstab kodanik pead. Vajadusel minnakse 100% naturaalmajandusele - iga küla oma logo ning lühikirjeldusega annab väikese ettevõtte või firma kuvandi välja, ühtegi küla pole unustatud.



Tõeline rikkus - puutumata loodus looduskaitseala näol - vajas omaette ruumi, detailsemat kaarti.

Selline on mu vald - Kõue.

Kui keegi kusagil arvab, et tema kodukoht on pommilehter või ta ei oska ekseli tabeleid teenusepakkujatega visuaalses võtmes atraktiivseks kohalikuks tooteks vormida, võib allakirjutajaga ühendust võtta - aitan toote disaini osas.

Samas oleks heameel kuulda tagasisidet juba valmis kaardi osas - kuidas on kasutatud ning kellele jagatud, mis kasu toonud, mis on valesti või puudu.

Kellel Kõue infokaarti pole võib selle saada näiteks Kõue Rahva Majast, igal kohalikul külaseltsil peaks neid olema. Ning kellel on suurem puudus, võtku jällegi allakirjutajaga ühendust - kaarte on.

Top 15 asja, mis Kõue kaardist välja jäid

Veel üks põhjus, miks ma projektijuhiks ei sobi - kui Kõue kaardiprojekt oleks olnud allakirjutanu juhtida, valminuks see kusagil 2010 kevadel, kui just EAS metsaläinud projektide toimkond mind selleks ajaks ära koristanud poleks. Vaatame nüüd neid featuure, mida võib järgmise kaardiversiooni peal näha, juhul, kui järeltrükk kunagi toimub.

1. Rabava matkaküla uuendatud kaart

Mul oli valida, kas Vetepere partneri kaarti mitte uuendada või lükata kaardi esitlus Järvamaa messi esimeselt päevalt edasi. Valisin esimese variandi. Väga kahju.



2. Uue Tallinna-Tartu maantee trass

Asi, mis huvitab kaardi olulist sihtgruppi tõenäoliselt kõige rohkem, kusjuures featuur oli olemas kevadel 2008 esitletud kaardiprojekti ideeversioonis (punane triip):



3. Habaja mõisaansambli 3D akvarell

Kuna Habaja mõisa peahoone ei ole teab mis esinduslik, kuigi ansambel on valla täiuslikum, oli plaan mudeldada ning hiljem akvarellidega järeltöödelda vaade, kus terve kompleks peal. Antud tehnoloogiat olen kasutanud Triigi ja Preedi mõisa, Kõue küla ja Paide linnaväljaku peal. Minu 3D akvarellid on erakogudes Kosel, mitmes kohas Paides sh. linnavalitsuses, Nahkanuil. Kui Habaja meestel Villyl või Juril oleks tõsine soov oma elutoas või kuskil mujal ajalooline mõisaansambli vaade üles riputada, annaks selle taiese loomisest allakirjutanuga rääkida, saaks vaate koopiaid ka mujal kasutada - teeb paremat pee-erri Habajale, kui poolenisti segipekstud peahoone.

Tõenäoliselt võiks selle tööga hakkama saada ka Habajal registreeritud JukoTec, kuigi valmis vaate post-protsessingut akvarellitehnikas tuleks ikkagi allakirjutanult sisse osta.

4. Ehitusaastaga kivid hoonetel

Kõikide muude tahutud kivide, mis kaardile läksid, jäi üle palju peamiselt 19. saj. lõpu klombitud ehituskivide pilte aastaarvudega.

5. Paunküla veehoidla väikeste saarte nimed (tata-aasu, püksisääresaared jne.)

6. Mägede markeering kriipsukestega, mis risti samakõrgusjoontega - aastasadu vana süsteem, mis taalelustatud uues "Regios"

7. Dracula (vaata postituse allpool kirjatüüpi kaardil) või pseudo-art-deco stiilis tiitel - trükki läks tavalise kirjaga. Dracula stiilis valla kirja olen kasutanud ametlikel Triigi blankettidel.

8. Kirjanduse loetelu Kõue kandi kohta, tegelikult oleks see kopeerinud väikesetiraazilises trükises "Kõue" avaldatud nimistut.

9. Pärandkultuuri täielik nimistu koos õigete koodidega. Ei õnnestunud hankida ametist, kes neid invertariseeris.

10. Crosslinking erinevate märkide vahel, mis tähistavad samu objekte.

11. Lisa koostööpartnerid Kose vallast, Järvamaalt, Raplamaalt. Üht-teist läks kaardile ka, eks vaadake ise nädala pärast, kuhugi nurka oleks võinud ju panna noolega Mäo poole "Põhjaka söögikoht, Eesti esirestoran, avatakse 2010".

12. Ajalooliste kaartide osaline interpoleerimine põhikaardiga. Olemas oli see algversioonis "Dracula".

13. Ajalooline Kose kihelkonna ja Järvamaa piirid. Selle puudumisest on mul kõige kurvem meel.

14. Mõisate saksa/rootsi/venekeelsed nimed

15. Valla tunnuslause. Ilmselt ei saanud veel valitud ka.


Kokkuvõtteks võib öelda, et hea, et niigi läits, kasvõi võrreldes 2008 alguse ja 2009 keskpaiga kaarti trükki läinud versiooniga. Vaadake ise:

Kaardiprojekt, mille esitasin Jänedal kevadel 2008, kogukonnaliidrite, projektijuhtimise (valmis antud projekti kondikava ja veendumus, et allakirjutanust pole projektijuhti) ja turunduse koolituse ühiseks lõputööks, tänud Järva Arengu Partneritele, kelle abiga toimub nädala pärast ka valmis kaardi esitlus:



Siin juba maa-ameti vana aluskaardi peal juunis 2009 - palju asju peal, kuid grupeerimata:



Peaaegu lõplik trükiversioon (päris viimast ei viitsi konvertida), esitlus 6.11.2009 Järvamaa messil:

Militaarne Kõue vald

Lisaks jahipidamise traditsioonidele, mida võimaldavad võimsad metsad, passimistorne täis, on Kõue vallal lisaks militaarne varjund, peale Alansi ja Kautla memoriaalide ka elujõulisi ja vägevaid tegijaid. Vanamõisa külas on tegev Kroonu Klubi, MTÜ Frontline on lavastanud siin nii mõnegi episoodi ajaloolistest lahingutest.



Sama eesmärgiga teenust: kirgastumine, vaheldus rutiinist, aktiivne puhkus, pakub samas kandis ka Rabav, ainult teise metodoloogiaga - püssilaskmise asemel jõe vahetu vulin, võistluste asemel lihtsalt olemine.



Erna retke raames toimub sel aastal mälestusüritus 5. augustil 20.30

Külaliikumine Kõuel

Veel üks kaart - erinevate toonidega on kujutatud külasid koondavaid seltse - Kõue Külade Selts, Paunküla Külade Selts, Habaja Külade Selts. Kahel viimasel seltsil on veel alamseltsid - Alansi-Kirivalla-Lutsu on eraldi, aga teatud pidi ikkagi Habaja küljes, Rõõsal on oma selts. Silmsi ajab täiesti oma rida. Kõik valged külad on tegelikult mustad augud - arendamist kui palju. Ootan täpsustusi, juhul, kui neid on.

Veel uudiseid vallavalitsusest

Triigi Wald ei taha olla Triigi

Triigi vald Harjumaal sai oma praeguse nime 1917. aastal, mil Tsaar Aleksander 8 auks antud Aleksandri nimi vahetati Triigi vastu, mis vallanõukogu enamuse arvates paistis olevat endiselt parem. Triigi on mõisa nimi, mis asub valla keskel, vallamaja lähedal. Nimi on tulnud mõisa ühe endise omaniku von Strycki nimest, kellele mõis kuulus enam kui 200 aasta eest.

Nüüd on valla juhtivais ringkonnis tekkinud sallimatus selle saksapärase nime vastu, mille kandja on olnud omal ajal rahva orjastaja ega pole pälvinud kuidagi, et tema nimega austatakse vaba Eesti valda. Loodetakse leida vallale uus eestipärane ja eestikõlalisem nimi.

Uutest nimetustest on siiani üles kerkinud järgmised: Raawa, Lindjärve, Lindja, Paunküla, Kiruwere, Rahkjärwe, Kalmu, Avila.

Vallavolikogu on nime küsimust arutanud juba kaks korda, kuid pole leidnud võimaliku olevat selles asjas otsust teha. Tahetakse nime valikul ära kuulata professor M. J. Eiseni, Akadeemilise Emakeele Seltsi, Eesti kirjanduse Seltsi ja teiste autoriteetsete isikute ja asutuste arvamused. Siiani pole neid arvamusi saabunud ja valla tegelased vaidlevad praegu ägedasti selle üle, kas jääb Raawa, Paunküla või Lindjärve.


Triiklane.



Eesti ajakirjanduse analüütiline bibliograafia, Tartu Postimees 20. sept. 1930

Breaking News Kõuel

Vallavalitsuses valitakse hetkel uut Harmi kooli direktorit, kolme kandidaadi seast, võitja osutub igal juhul üllatuskandidaadiks! Uue direktori amet on aus, kuigi tal tuleb seista väikekooli püsimajäämise eest, rakendades innovatiivset juhtimismetoodikat, mis tõstaks koolikompleksi senisest tavalisest ilusast väikekoolist suurema ümbruskonna õppe-tõmbekeskuseks. Jõudu uuele juhile!

Kes on Kõue Kuulutaja peatoimetaja?

Märtsi number annab sellele selge vastuse: see, kellel koguni kolm lugu antud numbris. Kuulutja lae alla siit, kui see ei avane, siis mine www.Koue.ee - dokumendid - kuulutaja - 2009 - Märts.pdf

Kui ma mõnda aega tagasi Kõue vallavanema juures vaibal käisin, rääkisin talle minumeelest suurimast probleemist (peale rahalise muidugi) vallas - infosulust Harmi kooli tuleviku suhtes. See sai alguse anonüümsest allkirjade kogumisest, mis nõudsid vallalt Harmi kooli jätkamist, kuigi mingit ametlikku seisukohta kooli sulgemiseks ei olnud keegi teinud - need olid sahinate tasemel, räägiti, et kooli juhataja on põhjusel valla teadmatuses kooli tuleviku suhtes sügisel ametit maha panemas ning uut hingestatud koolijuhatajat pole kusagilt võtta. Ka sahistati, et allkirjade kogumine olevat valimiskampaania avapauk, nojah, midagi vallalt nõuda, on vast kampaania. Edasi kajastas sahinaid Harju Elu, kes oli agmaterjali leidnud Alansi ajaveebnikult, tüübil, kes sel ajal ainukesena sellest probleemist avalikult oli rääkinud. See jällegi oli kellelgi vallas maksa üle kopsu keeranud ning arvati, et just Alansi veebnik aitas kaasa eelpoolmainitud anonüümkirja koostamisele. Edasi ilmus Harmi kooli tulevikust artikkel Nelli Teatajas, ehk vähemalt mina sain teada, et selline asi veel ilmub, kusjuures ma ei imestatks, kui Ärihaide kooli äraostmise teema sai sinna loosse just minu kommentaaril esimesse Alansi veebi artiklisse või siinsamas ajaveebis kajastatud tänapäeva mõisnike Tamjärve ja Krossi tegemistest. Aga polegi midagi imestada - mingit avalikku infot peale blogijate keegi ei liigutanud ning seda teemat ei puuduta ka Märtsi Kõue Kuulutaja - põhjuseks ilmselt see, et vallal ei ole mingit otsust, arvamust veel. Hariduskomisjon käib koos ja arutab, info sealt välja ei liigu. Harmi kooli lehel on nupp, kust saab sisestada oma arvamust kooli jätkamise osas, see inff kaob samuti kuhugi musta auku. Aga võibolla teab vallavanem rohkem, kui kõik teised kokku ning targu hoiab suu kinni. Twitteri ajastul aga, kui info aegub sekunditega, on vaja minumeelest kiiremat reageemist, kui oodata ära 1. mai mõttetalgud, et seal sel teemal vaielda - kui kool on valla oma, siis peaks ka adekvaatne ja ja uuendatud inff ametlikest kanalites olema saadaval, enne, kui enamus lapsevanemaid oma võsud meedia poolt sulgemisohus esitletavast koolist välja võtavad.

Kõue Kuulutajas lõpetas vallavanem oma pöördumise loosungiga, katkend lausest: "Eelkõige vajaksime reformi ehk põhjalikke muutusi mõtlemises"

Eeldusel, et valla rahadega väljaantav leht käib vallavanema sõnade järgi, vaatame, kuidas Kõue Kuulutaja peatoimetaja oma lugudes seda mõtet toetab:

Külakoosolekut mina organiseerima ei hakka, külavanemaks ka ei hakka. See on järjekordselt ülevalt poolt peale sunnitud plaan, mis mulle ei sobi.

Loen, aga mitte internetti. Ma olen väga hästi informeeritud, milline käsitöine pritse seal loksub.

Kasvatatakse lapsi, täiskasvanu ümberkasvatamine on kommunistlik jura.

Kadunud sotsialismi ajal anonüümsust tauniti, vähemalt sõnades.

Samas küüditamisest selsamal sotsialismi ajal: Kodust väljaveol hakkas üks naine vaikselt laulma, millega ühines terve autokoorem inimesi ja siis sõdur püssitoru talle näkku torkas.

Huvitav, mis mulje Kõue Kuulutajast enamusele rahvale (minule pole paberlehte jõudnud) viimasel ajal on jätnud - kool on sulgemisohus, sellest ei sõnagi, samas nüüd juba kuue lehekülje jagu jagelemist ja ärapanemist, kiuslikku mölinat või äkki see ongi see tsirkus, mida raskel ajal rahval vaja? Kusjuures ma ei imestaks, kui see sissekanne saaks paari lehe pikkuse järjekordse sapise analüüsi KK peatoimetaja poolt, sest ta on väga hästi informeeritud, milline käsitöine pritse seal loksub. Kas sedasama pritset peaks ka KK avaldama? See on ajalehe edasise margi küsimus, kui sellest midagi veel alles peaks olema.

Ning üks teine tähelepanek märtsi KK lehest: ajal, mil on laiemasse inimeste teadvusse jõudnud ohud laste internetikasutamisel, oma piltide jagamisel, enda eksponeerimisel, võiks ametlik kanal ise eeskujuks olla ning laste pilte ajalehes mitte näidata (vaid lastevanemate nõusolekul). Millega seletada siis lapsevanemate keeldu lastel ennast netis mitte näidata, kuid suvalise lehe õigust suvalisi lapsi netis eksponeerida? Mida aga arvab sellest Kõue Kuulutaja lugeja (mitte ainult Arno vaid ka iga teine ühisest infokanalist huvitatud Kõue elanik või kaugemaltki)?