Kuvatud on postitused sildiga Kõue kool. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Kõue kool. Kuva kõik postitused

30.08.12

Triigi kooli kokkutuleku tagasiside

 Tere!

Kõigepealt tahan Teid tänada kahe ilusa augustipäeva eest! Ja ka selle eest mida olete minu kodukandi heaks üldse teinud!

Lugesin, et kahjuks kõik koolikokkutulekust osavõtjad ei registreerunud. Kahjuks tallis ei jõudnud ja mõisas läks register kuhugi rändama. Kui on võimalik kirjutage ise sinna neli nime juurde (ei tea küll mis andmed vajalikud olid, panen need mis mul käepärast on).

1959.a. Kõue 7-kl. Kooli lõpetanud: /.../

Lugesin kooli kroonikast, et millegi tõttu ei olnud meie kooliaastate kohta kandeid. Kui vaja siis võin mõned andmed edastada. Meie klassijuhatajaks oli Aino Jaakov- hilisem koolidirektor, kokkutulekul näidatud fotodel domineeriski põhiliselt meie klass, eks ta säilitas oma õpilaste fotosid rohkem kui teisi. Meie klassituba näitasime Teile kokkutulekul, raamatus on, et teadmata tuba:





(fotol oleva tahvelduse ja uste järgi raske uskuda, et on tegu sama toaga (toim.))

Veel üks tähelepanek - fotol kus on direktorid Bergert, Jaakov ja keskel veel üks mees - selle mehe nimi on Erich (Eri) Seppik, ta oli meieaegse direktori Leida Seppiku abikaasa, ehk oli ta ka hiljem direktor, ei tea, kuid nimi on tal küll selline.




Ilmselt kroonika puudubki Leida Seppiku aegadest. Mina tulin Kõuele kooli pärast Siberit 1957/1958.õ/a 3. veeradiks, seetõttu paljut ei tea, kuid Leida Seppik on Mait Valdmaa tädi, ehk Mait oskab tema kohta andmeid anda. Ka mõned õpetajad elavad veel, nägin mõisa külalisteraamatus, et Tiiu Külmallik oli sel suvel mõisa külastanud, elab ka Harri Tarve. Küllap nemad oskaksid kroonikat täiustada. Kiri tuli nüüd küll väga pikk, vabandan tülitamise pärast!

Kui soovite rohkem andmeid meie klassi kohta, andke teada, tean ka üht legendi mõisnikust mida raamatus ei ole.

Teie parimat soovides,

A. T.

20.10.10

Mitu kooli on vallale korraga kombeks?

Kõue vallas valitseva erakonna sõnavõttudest, mis kohalikku lehte imbuvad, võib antud küsimusele saada vastuse, et üks kool per vald on piisav, justnagu kaks sajandit tagasi, kui mõisavallad loodi, koos kohustusega kooli pidada. Seda kohustust tookord 1800 lõpu poole paljud mõisavallad ei suutnud pidada ning pidid naabervaldadega liituma.

Aga tegelik pilt ei ole praegu nii masendav - töötab kaks põhikooli ning argumendid nende kinnipanekuks on vaid möla tasemel - mingeid arvutusi koolide kulude ja hilisema valla tühjaksjooksmise kohta pole keegi osanud teha ning lisaks peab ARENGUKAVA toetama niivõrd rasket otsust, nagu kooli sulgemine. Nii et asju tuleb teha õiges järjekorras.

Tegelikult on kaks kooli valla jaoks väga vähe ning järgmised aastad võib vallas avatud olla tervelt neli kooli korraga. Lähiaastatel avab uksed jäädvustuskoolitustekeskus Triigi mõisas ehk midagi ka üle 9-klassi kodanikele ning sellesama porise oktoobri lõpul avab uksed KÕUE KOOL, eksperimeltaalõppekavaga läbi seitseme laupäeva. Aineteks järeleaitamistund ning akadeemiline kunstiring. Aga loe lähemalt Kõue Külade Seltsi ametlikust veebist või vaata, kes kohale tuleb facebooki ürituse lehelt.

18.11.09

Triigi kooli kokkutuleku lood II - rahutu aeg ja lapsepõlvemälestused



Vilma Nigul: Triigi mõis osteti 1938 kolonel Lauritsa käest (tondi sõjakooli ülem). Aelis elasid Raskid, Sotemäe miili, 2 vanainimest, tema oli Lauritsa ajal Triigi mõisa teenija, põltsamaa Anna juures pärast, Allik Aare vanatädi.

Vilma Nigul sattus Triiki 1947 a. Abiellus, kolm aastat elas - kolhoosid tulid, rämpsrahvast kolhoosi ei võetud, saadeti Ellamaa turbarappa, hiljem tuli Triigist välja kirjutama, taheti kolhoosi tagasi aga jäi linna elama.

Triigi mõisas olid sõja ajal paljud inimesed varjul et pommi eest ära hoida, 1974 müüdi kolhoosile mõis. Vilma vennapoeg tuli Suurupist, maja lammutati kuna oli merele ligidal, vene baasid tulid sisse, Suurupisse ehitati kasarmud.

Triigi mõisa pargilahing, paljudel meeles:
Pikali kartulivagude vahel maas Kaalepi juures, kuulid lendasid üle pea, pargis aeti bandiiti taga, nimetati pargilahing, sügisel.

Eldur Põlluaas: Põlluaasad on liikunud põlvkondi mõisa ümber, isa sündis Nettanite heinakaare peal. Ojasalu Prommi põllud on nüüdseks ära rikutud, stepp peal, kurb on. Uudismaad rajati, rüüstati.



Aini-Reet Ergma-Robas: Isa oli Kõue kooli juhataja (alumisel fotol vasakul, kooli 100. juubelil), ema õpetaja Robas kuni 6. a. elasin kooli juures (foto Aino Jaakova kogust), nägin metsast kuda kool maha põles, tänu küla inimestele ööbisin põhkude peal vallamajas, isa ema hakkasid mõisa juures töötama, raamatukogust jäi 1 eks. Alles, eesti kunsti ajalugu. Sai Rein Robasega tuttavaks, tahtsid maja ehitada sest Kõu on hea koht, aga ei jõudnud. Inimesed on siin edasipüüdlikud, tänu kõue rahvale on popp koht.



Tiiu Tõnus, 1949. aastast tädi töötas kaupluse juhatajana, kaubandustööd tegin isegi, kolisin hiljem Kosele.

Riina Bergqvist Soomest, lapsena hüppas mõisa viljakuivatis, vilja lõhn on praegugi sõõrmetes.