
Meenutusi Aksel Orasilt ja Endla Robaselt
Kergu Mägi
Kust võeti paasi mõisa jaoks, seesama Kergu mägi, endine kinnipidamiskoht, mis viidi hiljem rehe juurde. Kergu mägi võeti kasutusele lubjapõletuseks, tooraineks lubjakivi ladumise jaoks. Kooli kroonikas on ka, et Elga, Antoni isa on olnud tuuleveski kohas sepatööl, ema käis mõisa poes, Pikkelil müümas, lapsepõlves kuulis, et Kergu mäel olevat matmised toimunud, hukkamised (haagikohtunik Strycki ajal), sellised nähted. Võibolla ei olnud sünnis seda paikla pidada, tehti kivivõtmiskarjääriks.

Mõisasüdame laienemine Oraveski(lääne) poole
1859 Otto Rjurik von Kotzebue tuli võimule ja lasi teha mõisataguse maaparandusprojekti (EHA kaart olemas aga ei leia pregu üles) - kui oli valmis, tulid sinna ka töömeeste väikesed majad, kes olid seal tööl, said seal lõunaleiba süüa ja vett peale juua. Nn. Nettani moonakate hiigelpalkmaja on praeguseni olemas.
Risti mägi, kus matuseplatsid kiviplaatidega peab olema mõisasaksete matusepaik. Kiviplaadiga matused, võibolla oli kabel. Mis ajast matused, kui Kotzebued on Kosel? Strycki ajast? (1820 juba kaardil tühi koht, 1875 teedekolmnurk ja mägi jälle märgitud)?
Matmispaikadest Kosel

Panin istepinke Kose vabadussõja platsile, kuhu kang läheb? Tuli välja, et on ruudustik, üleval pool, kus kantsli koht, plaatmatuse paigad. Kose kiriku juures 1842-1849 Ravila hullul krahvil plats, maapealne kõrgendik, kaetud plaatidega, nimed peal, peaaegu 2x1.5m graniitplaadid 1m kõrged kääpad, Mantoeffel, tema naine ja poeg, nende õuemärk krahvi märk, värvid säilinud. Sealt edasi Kotzebuede palts kiviplaatidega, kabeli seina seest ära viidud, mulda pandud. Haukambri kohad on kabelis sees. Kahekordsed hauakambrid krahvi kabelis, vasakul sees ravila krahvi tütar, Otto Kotzebue poolvend Paul, Poola kindralkuberner, pani ameti Poolas maha, kolisid Ravila mõisa, pärandina sai krahvi tütar mõisa pärandiks, müüs mõisa oma mehele. Naine mõisaomanik, mees teenistuses ja ei ole mitte keegi. Paremat kätt all ratsaväe kindral Kotzebue, järgmine pärija Ravilas, suri 1911 enne maailmasõda, 19 kandjat olid olnud, kes tõid kirstu Ravilast Kose kirikusse, Vene riigi teenistuses ei saanud olla välismaalane, kodakondsust pole, pidid vene usku astuma, ristiti ümber vene nimedega, linnast olid toodud papid, kes viisid tseremoniat läbi. 19 metsavahti olid kirstu õlgadel kandnud kirikusse ja müüriti seina. Otto Põlluaas elas endises kartulikeldris, poeg Helmut ja Elje, kes elab praegu seal, Helmut surnud, oli täitevkomitee autojuht.

Triigi mõisa omanik enne võõrandamist oli Hagemeister, Tartu Ülikoolis lõpetanud õigusteaduskonna, Eesti pangas tööl kui mõis ära võeti või isegi enne.

Mõisamaade kruntimine.
Külakogukond allus mõisale, maakasutus mõisamaa, külakogukond kasutas, 1873-6 vastavalt vene seadustele tuli maid müüa, 1/6 mõisamaadest võis jääda mõisale, ülejäänud tuli kruntida müügitaludeks. Nendes piirkondades jättis tsentrumi omale, ääremaadel struktuur selline, et vabadik haldus põlistalule, see mõisale, vabadik tegi teopävi mõisale, oli teohing. Hiljem põlistalud jäid piiridesse, nulliti vabadike hingemaad, moodustati väiketalud kuni 30 tiinu. 15 oli ka. Palal 18 vabadikukohta, pärast pool sellest väiketalud, pandi maad kokku ja müüdi päriseks, ka 10-15 tiinu võidi osta kokku omale liitmiseks.
Mõisa ruumikasutusest
Robas Manni korter sisehoovist nurgast, tuli seinatreppi mööda üles, 1 ruum oli pliidiga.
1946 poiste magala. Poisid Manni eesruumis 2. korrusel, tüdrukud all. 45-46 tehti juba trepp üles lahti. Ühel pool elas Sepik, direktor, Prommi poolt vaadates poste töötuba, pingid sees. Lage pööning oli, 3 korterit olid üleval, Nigulate õunad rivis, kuivatasid sibulaid, vana Nigul, pikk mees nuusutas, Nigul oli mõisa peremees, mõisa Arno isa, käis Triigi mõisa juures. 2 meest 1 naine, kes teab Riesenkampfidest, meie memme ema, tema on mõisa kutsari poeg. 2 oli neid Riesenkampfe Ülejõe ja 2 kohta olid Sepal, ei tea. Poolteist miljonit senti maksis mõis. Männi Hilda isa ja ema. Mänd oli Niguli väimees. Vilma oli vanem, väimees Mänd, koos ostsid, Arno oli noor poissmees, peale seda abiellus Vilmaga. Maalemäelt Krabi või Kallaste Vilma.