Kuvatud on postitused sildiga Kose kirik. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga Kose kirik. Kuva kõik postitused

29.07.12

Otto von Kotzebue perekonnarahula piire leitud!


Üle aasta tagasi sai võrreldud arhiivipilte praeguse Kose kalmistuga ja kurdetud piirdeaia puudumise üle Otto von Kotzebue haual.


Täna selgus, et vähemalt osa aiast pole omal ajal metallikokkuostu viidud vaid seisab vahelaos - vanas kabelis.


Isegi lukk on olemas!


Lisaks on päevavalgele ilmunud vasest silt, mis kunagi piirdeaial asus!

Samas võib mainida, et EELK Kose kogudus ootab annetusi, et Kotzebuede rahula taastada endises hiilguses. Triigilt on kidlasti midagi tulemas. Ja Triigil olla täna käind Hagemeistrite viimane Paunkülas sündinud sugulane. Vaata rohkem fotosid Kose aaretest siit.

12.06.11

Hof Kau LXII





Kotzebue Marias resting in Kosch cemetery.



16.05.11

Kose kihelkonnapäevad 2011



Kose kiriku juhatus on seoses põlvkonnavahetusega otsustanud õudus- ja hirmulugude täävitamise asemel kantslist alla astuda ja rahvaga interaktiivselt suhelda. Et taastada kirik ajaloolise kihelkonnakeskusena on vaja kokku ajada kogu kihelkonna rahvas - selle jaoks korraldatakse sel aastal kolmandat korda kihelkonnapäevi.



Pooled korraldajatest fotol, päevad saavad toimuma 25. - 28. augustil, esialgse kava kohaselt algavad päevad matkaga, kus taasluuakse saja aasta tagune Kose Rässa mälestuste järgi. Kose-Uuemõisa koduloomuuseum, mis on kolinud Kose gümnaasiumisse, peaks töötama neljapäev-reede, reede õhtul ka üks tõhusam ajalooüritus, laupäeval turupäev, läbi päevade kontserdid, töötoad jne, jne, jne.



Kose kogudus on tõesti saanud uue hingamise, lammutatud on kiriku käärkambri vahelagi, põranda pinnal teostatakse täiendav arheoloogiline väljakaevamine. "Hullude" ideedega ei olda kitsi, koguduse organist soovis kihelkonnapäevadel hüpata bendzit kiriku tornist, planeertakse piibli-ainelist teemaparki.



Argipäev on aga midagi muud - ainus palgaline töötaja koguduses on preester, kes organiseerib vabatahtlikega kirikaia korrastamist, mida keegi rahaliselt ei toeta. Valla kultuuri-haridusnõunik ei ole seni viitsinud kihelkonnapäevi isegi hüva nõuga aidata.



Kihelkond aga püsib seni kuni seisab veel viimane küla, küla aga niikaua, kuni tõuseb veel kasvõi üksainus suits. Eelmise aasta kihelkonnapäevadel osalenuna julgen seda sel aastal kõigile soovitada, ka kaugemalt.

2010. aasta Kose kihelkonnapäevad lõpetas Hanna-Liina Võsa, kes peale mitmenda lisaloo esitamist kuid rahva aplodeerimise mitte lõppemist kuulutas: "Teie kihelkonnapäevad on lõppenud!"

20.03.11

Hof Kau L



Triigi mõisa peahoone 1900.



Vaade Kose - Triigi mõisahoonele, kus elas ja suri Otto von Kotzebue.



Kuulsa vene meresõitja Otto von Kotzebue viimane eluase - Triigi mõisahoones.



Triigi (Kõue) Mõisahoone 1982.



Vaade Kau (Triigi) mõisahoonele 1988.



Skulptuur Kose kirikuaias 1978.



1984 Baltisaksa aadlike Manteuffeli ja Kotzebue perekonna hauaplaadid Kose kirikuaias.

Jälle tuleb imestada et keegi on rottinud Kotzebue haua ümbert raudaia ja samast kõrvalt marmorskulptuuri. Kus need võiksid tänapäeval asuda, kes annab üles?

Fotod rahvusarhiivi fotode andmebaasist.


Järgmised kolm fotot on muuseumide veebiväravast, NB mingil põhjusel ei saa juba mitu päeva päriguid esitada ehk järjekordne 12 punkti tuleb anda riigi infosüsteemide vähempakkujatele!!!







Julius Hagemeister.



Lõppu üks foto tänapäevast - tall-tõllakuuris on tehtud viimaste kuudega suurimaid ehituslikke edusamme - eest on kaaristuga abihoone nagu muiste, endine ilmetu tagakülg aga näeb välja nagu uus peahoone - midagi neu-Harmi ümberehitusjärgset vintskapi laadi lahendust aga palju vägevam. Tänu estonski bürokraatiamasinale oli muinsuskaitseamet algul sellise lahenduse vastu, hiljem aga olude sunnil poolt, praegu on äraootaval seisukohal ehituse valmimiseni et tulevikus sellist lahendust pretsedendina kas pooldada või lubada.

13.02.11

Hof Kau XLV



Here are some classic "then and now" series of pictures, previously published on Triigi villages FB page. Triigi village in Kõue parish located in Harju county, Estonia (Europe) is actually not a village. After 1921, when landlords of manor heartland (hof Kau) were announced as an outlaws, land was parceled into lots for the new owners, primarily reserved for Estonian war of independence veterans, and this land was called as Triigi colony (Triigi asundus).





This picture is from Kosch churchyard, the grave of Otto von Kotzebue. Amazing, that 30 years ago there was a fence around Kotzebue familys final resting place. Well, seems like someone needed it more.

You can read about Hof Kau´s future as a Kross Culture Manor in todays owner page.

22.01.11

Mõis XLII



Meenutusi Aksel Orasilt ja Endla Robaselt

Kergu Mägi

Kust võeti paasi mõisa jaoks, seesama Kergu mägi, endine kinnipidamiskoht, mis viidi hiljem rehe juurde. Kergu mägi võeti kasutusele lubjapõletuseks, tooraineks lubjakivi ladumise jaoks. Kooli kroonikas on ka, et Elga, Antoni isa on olnud tuuleveski kohas sepatööl, ema käis mõisa poes, Pikkelil müümas, lapsepõlves kuulis, et Kergu mäel olevat matmised toimunud, hukkamised (haagikohtunik Strycki ajal), sellised nähted. Võibolla ei olnud sünnis seda paikla pidada, tehti kivivõtmiskarjääriks.




Mõisasüdame laienemine Oraveski(lääne) poole


1859 Otto Rjurik von Kotzebue tuli võimule ja lasi teha mõisataguse maaparandusprojekti (EHA kaart olemas aga ei leia pregu üles) - kui oli valmis, tulid sinna ka töömeeste väikesed majad, kes olid seal tööl, said seal lõunaleiba süüa ja vett peale juua. Nn. Nettani moonakate hiigelpalkmaja on praeguseni olemas.

Risti mägi, kus matuseplatsid kiviplaatidega peab olema mõisasaksete matusepaik. Kiviplaadiga matused, võibolla oli kabel. Mis ajast matused, kui Kotzebued on Kosel? Strycki ajast? (1820 juba kaardil tühi koht, 1875 teedekolmnurk ja mägi jälle märgitud)?

Matmispaikadest Kosel



Panin istepinke Kose vabadussõja platsile, kuhu kang läheb? Tuli välja, et on ruudustik, üleval pool, kus kantsli koht, plaatmatuse paigad. Kose kiriku juures 1842-1849 Ravila hullul krahvil plats, maapealne kõrgendik, kaetud plaatidega, nimed peal, peaaegu 2x1.5m graniitplaadid 1m kõrged kääpad, Mantoeffel, tema naine ja poeg, nende õuemärk krahvi märk, värvid säilinud. Sealt edasi Kotzebuede palts kiviplaatidega, kabeli seina seest ära viidud, mulda pandud. Haukambri kohad on kabelis sees. Kahekordsed hauakambrid krahvi kabelis, vasakul sees ravila krahvi tütar, Otto Kotzebue poolvend Paul, Poola kindralkuberner, pani ameti Poolas maha, kolisid Ravila mõisa, pärandina sai krahvi tütar mõisa pärandiks, müüs mõisa oma mehele. Naine mõisaomanik, mees teenistuses ja ei ole mitte keegi. Paremat kätt all ratsaväe kindral Kotzebue, järgmine pärija Ravilas, suri 1911 enne maailmasõda, 19 kandjat olid olnud, kes tõid kirstu Ravilast Kose kirikusse, Vene riigi teenistuses ei saanud olla välismaalane, kodakondsust pole, pidid vene usku astuma, ristiti ümber vene nimedega, linnast olid toodud papid, kes viisid tseremoniat läbi. 19 metsavahti olid kirstu õlgadel kandnud kirikusse ja müüriti seina. Otto Põlluaas elas endises kartulikeldris, poeg Helmut ja Elje, kes elab praegu seal, Helmut surnud, oli täitevkomitee autojuht.



Triigi mõisa omanik enne võõrandamist oli Hagemeister, Tartu Ülikoolis lõpetanud õigusteaduskonna, Eesti pangas tööl kui mõis ära võeti või isegi enne.



Mõisamaade kruntimine.

Külakogukond allus mõisale, maakasutus mõisamaa, külakogukond kasutas, 1873-6 vastavalt vene seadustele tuli maid müüa, 1/6 mõisamaadest võis jääda mõisale, ülejäänud tuli kruntida müügitaludeks. Nendes piirkondades jättis tsentrumi omale, ääremaadel struktuur selline, et vabadik haldus põlistalule, see mõisale, vabadik tegi teopävi mõisale, oli teohing. Hiljem põlistalud jäid piiridesse, nulliti vabadike hingemaad, moodustati väiketalud kuni 30 tiinu. 15 oli ka. Palal 18 vabadikukohta, pärast pool sellest väiketalud, pandi maad kokku ja müüdi päriseks, ka 10-15 tiinu võidi osta kokku omale liitmiseks.

Mõisa ruumikasutusest

Robas Manni korter sisehoovist nurgast, tuli seinatreppi mööda üles, 1 ruum oli pliidiga.

1946 poiste magala. Poisid Manni eesruumis 2. korrusel, tüdrukud all. 45-46 tehti juba trepp üles lahti. Ühel pool elas Sepik, direktor, Prommi poolt vaadates poste töötuba, pingid sees. Lage pööning oli, 3 korterit olid üleval, Nigulate õunad rivis, kuivatasid sibulaid, vana Nigul, pikk mees nuusutas, Nigul oli mõisa peremees, mõisa Arno isa, käis Triigi mõisa juures. 2 meest 1 naine, kes teab Riesenkampfidest, meie memme ema, tema on mõisa kutsari poeg. 2 oli neid Riesenkampfe Ülejõe ja 2 kohta olid Sepal, ei tea. Poolteist miljonit senti maksis mõis. Männi Hilda isa ja ema. Mänd oli Niguli väimees. Vilma oli vanem, väimees Mänd, koos ostsid, Arno oli noor poissmees, peale seda abiellus Vilmaga. Maalemäelt Krabi või Kallaste Vilma.

23.09.10

Suve ärasaatmine



Kihelkonnakalmistul.



Tema kolmas pikem rännak, igavene. Esimene reis oli Vorkutaasse, teine veoauto kastis Riia linna vaatama, ka loomaaeda.



Jalutas linnast kahe päevaga läbi metsade Virlasse, kodukülla. Triigi Vaheriga lasi metsas lendava mütsi pihta täpsust, praeguseks on enamus tema relvi politseisse ära antud.



Elas üheksakümne aastaseks.



Rändamas igavesti Virlasse, 21-rublane ühe- või 42-rublane kaheraudne õlal.

12.08.10

Kose kihelkond

Kose kihelkonda sattun (oma valla piirest välja), kui olen juhtunud rattaga Kiruvere kanti ja ei viitsi ümber veehoidla enam tagasi sõita. Rännak läbi Kose kihelkonna viib mind kuus korda üle Pirita jõe, kihelkonna tähtsaima veetee, asustuse lätte ja dominandi.



Paunküla külaplats (tegelikult Puusepa külas ja endises Ravila vallas) on saanud kihelkonna võimsama kiige - betoontaldmike peal, 24. poltidega kinni. Ega vähemat Paunküla Seltsilt (tegutsevad pläkutamise asemel) ei ootagi - valla viimasel tippjuhil nüüd aega seltsi asjadega tegelda.



Sammasportaali mälestus Paunküla mõisa kuivatil. Veel vähemsäilinud sammaste pärast võiks muinsuskaitse oma registrisse võtta Harmi mõisa tallid-tõllakuurid, peahoonest nad ei hooli, nagu siingi, Paunkülas.



Kortelääni maja mantelkorstna ase. Veel on võimalus koduvalla piirides koju saada, siitsamast Kiisa kõrtsi juurest vana Tartu maantee peale, sealt rootsiaegsele sõjateele, Punamäe talu tagant Kantkülla, kust saaks koeraterrori eest pageda mööda juba küntud põlluserva.



Tee viib Sõmerule. Pirita jõe võimsad käänakud, mitu mantelkorstent võsa sees. Muinsasula, nagu igal pool mujal Pirita jõe ümber.



Ravila. Mõis, mille maadele Kihelkonnakeskus ehitatud.



Ravila hooldekodu, mõisaelanike õhtune naer ja huiked.



Kose kihelkonnakeskus, kosk ja koolmekoht, hiiemägi, naabrimehe Otto Kotzebue haud.



Loojuva päikese ajal tagasi Triigil.