Mõis XLII

Meenutusi Aksel Orasilt ja Endla Robaselt

Kergu Mägi

Kust võeti paasi mõisa jaoks, seesama Kergu mägi, endine kinnipidamiskoht, mis viidi hiljem rehe juurde. Kergu mägi võeti kasutusele lubjapõletuseks, tooraineks lubjakivi ladumise jaoks. Kooli kroonikas on ka, et Elga, Antoni isa on olnud tuuleveski kohas sepatööl, ema käis mõisa poes, Pikkelil müümas, lapsepõlves kuulis, et Kergu mäel olevat matmised toimunud, hukkamised (haagikohtunik Strycki ajal), sellised nähted. Võibolla ei olnud sünnis seda paikla pidada, tehti kivivõtmiskarjääriks.




Mõisasüdame laienemine Oraveski(lääne) poole

1859 Otto Rjurik von Kotzebue tuli võimule ja lasi teha mõisataguse maaparandusprojekti (EHA kaart olemas aga ei leia pregu üles) - kui oli valmis, tulid sinna ka töömeeste väikesed majad, kes olid seal tööl, said seal lõunaleiba süüa ja vett peale juua. Nn. Nettani moonakate hiigelpalkmaja on praeguseni olemas.

Risti mägi, kus matuseplatsid kiviplaatidega peab olema mõisasaksete matusepaik. Kiviplaadiga matused, võibolla oli kabel. Mis ajast matused, kui Kotzebued on Kosel? Strycki ajast? (1820 juba kaardil tühi koht, 1875 teedekolmnurk ja mägi jälle märgitud)?

Matmispaikadest Kosel



Panin istepinke Kose vabadussõja platsile, kuhu kang läheb? Tuli välja, et on ruudustik, üleval pool, kus kantsli koht, plaatmatuse paigad. Kose kiriku juures 1842-1849 Ravila hullul krahvil plats, maapealne kõrgendik, kaetud plaatidega, nimed peal, peaaegu 2x1.5m graniitplaadid 1m kõrged kääpad, Mantoeffel, tema naine ja poeg, nende õuemärk krahvi märk, värvid säilinud. Sealt edasi Kotzebuede palts kiviplaatidega, kabeli seina seest ära viidud, mulda pandud. Haukambri kohad on kabelis sees. Kahekordsed hauakambrid krahvi kabelis, vasakul sees ravila krahvi tütar, Otto Kotzebue poolvend Paul, Poola kindralkuberner, pani ameti Poolas maha, kolisid Ravila mõisa, pärandina sai krahvi tütar mõisa pärandiks, müüs mõisa oma mehele. Naine mõisaomanik, mees teenistuses ja ei ole mitte keegi. Paremat kätt all ratsaväe kindral Kotzebue, järgmine pärija Ravilas, suri 1911 enne maailmasõda, 19 kandjat olid olnud, kes tõid kirstu Ravilast Kose kirikusse, Vene riigi teenistuses ei saanud olla välismaalane, kodakondsust pole, pidid vene usku astuma, ristiti ümber vene nimedega, linnast olid toodud papid, kes viisid tseremoniat läbi. 19 metsavahti olid kirstu õlgadel kandnud kirikusse ja müüriti seina. Otto Põlluaas elas endises kartulikeldris, poeg Helmut ja Elje, kes elab praegu seal, Helmut surnud, oli täitevkomitee autojuht.



Triigi mõisa omanik enne võõrandamist oli Hagemeister, Tartu Ülikoolis lõpetanud õigusteaduskonna, Eesti pangas tööl kui mõis ära võeti või isegi enne.



Mõisamaade kruntimine.

Külakogukond allus mõisale, maakasutus mõisamaa, külakogukond kasutas, 1873-6 vastavalt vene seadustele tuli maid müüa, 1/6 mõisamaadest võis jääda mõisale, ülejäänud tuli kruntida müügitaludeks. Nendes piirkondades jättis tsentrumi omale, ääremaadel struktuur selline, et vabadik haldus põlistalule, see mõisale, vabadik tegi teopävi mõisale, oli teohing. Hiljem põlistalud jäid piiridesse, nulliti vabadike hingemaad, moodustati väiketalud kuni 30 tiinu. 15 oli ka. Palal 18 vabadikukohta, pärast pool sellest väiketalud, pandi maad kokku ja müüdi päriseks, ka 10-15 tiinu võidi osta kokku omale liitmiseks.

Mõisa ruumikasutusest

Robas Manni korter sisehoovist nurgast, tuli seinatreppi mööda üles, 1 ruum oli pliidiga.

1946 poiste magala. Poisid Manni eesruumis 2. korrusel, tüdrukud all. 45-46 tehti juba trepp üles lahti. Ühel pool elas Sepik, direktor, Prommi poolt vaadates poste töötuba, pingid sees. Lage pööning oli, 3 korterit olid üleval, Nigulate õunad rivis, kuivatasid sibulaid, vana Nigul, pikk mees nuusutas, Nigul oli mõisa peremees, mõisa Arno isa, käis Triigi mõisa juures. 2 meest 1 naine, kes teab Riesenkampfidest, meie memme ema, tema on mõisa kutsari poeg. 2 oli neid Riesenkampfe Ülejõe ja 2 kohta olid Sepal, ei tea. Poolteist miljonit senti maksis mõis. Männi Hilda isa ja ema. Mänd oli Niguli väimees. Vilma oli vanem, väimees Mänd, koos ostsid, Arno oli noor poissmees, peale seda abiellus Vilmaga. Maalemäelt Krabi või Kallaste Vilma.

"Harju Elu" serveerib 37 aastat vanu "uudiseid"

Lootsin, et ei pea sellest teemast enam kirjutama aga eksisin. Eelduse, et Harju Elus ilmus ka see aasta artikkel Harmi kooli tulevikust, mis on suuresti pastakast välja imetud, andis kohalik leht Kõue Kuulutaja, kus on läbi viimaste numbrite jooksnud poolametlikus stiilis hala valla viletsa majandusseisu üle ja suht uskumatuna näiv lahendus, nagu kooli sulgemine tooks taas õnne õuele. Järeldused antud lugudeseeria doominoefektist peaks tegema ennekõike vald ehk valimislubadustele risti vastukäivat juttu keerutada valla lehes... kas ikka peaks?

Tegelikult pole Harju Elu artikkel üldsegi läbiva masendava tooniga, tsiteerib kooli juhti, kes kirjeldab positiivseid stsenaariumeid:

Kogukonna peegel

Kooli direktor Tiiu Jalg meenutab, et Harmi kooli sulgemine on õhus aastast 1973, kui Harjumaal koole ridamisi suleti. "Harmi jäi, ime küll, ellu. Kooli on vaja juurde luua lisaväärtust kas õpilaskodu või süvaõppe näol," ütleb ta. Praegu on koolis väga kõrgel tasemel looduskasvatus ja kool osaleb rahvusvahelistes Comeniuse loodusprojektides.

"Praeguse vallavalitsuse valimislubadus oli, et kool jääb," räägib direktor. "Otsime võimalusi, et olla piirkonna kultuuri- ja hariduskeskus nagu igal pool maakoolid praegu on." Direktor on tuleviku suhtes optimistlik ja rõõmustab, et uuel koolisügisel on esimesse klassi tulemas kümme last, ehk rohkem, kui sel aastal. " Kool on kogukonna peegel, sulgemise korral sureks Habaja piirkond välja," arutleb direktor.

"Igasugune arvamine kooli tuleviku suhtes tekitab paanikat. Aga on kindel, et niikaua, kuni pole volikogu otsust kooli sulgemise kohta, kool jääb," ütleb ta.

Ära on märgitud ka 27. novembril toimuv mõisaajaloo päev, kuigi möödaminnes. Kui palju mõisakoole aastas saab Ajalooarhiivist komplekti mõisaajalootahvleid? Tuleb meelde Koigi, Puurmanni, Kiltsi, kindlasti on neid veel. Kõva lisaväärtus mõisamängule ja kogukonnale. Hoopis sellest teemast oleks ajakirjanik võnud kinni haarata ja sügavama analüüsi teha, põnevaks teemaks oleks sobinud ka valla koolidest kõige elitaarsem, eraalgatusel (taas)sündinud "Kõue Kool", mille raames toimuvad kunstiringid ning tööpõpetuse järelaitamistunnid. Aga noh, kui midagi võidakse sulgeda, on see ju tragöödia ehk müüb, olgugi, et see hala on algusega aastas 1973!

Tallinna Linnaarhiivi Hagemeistrite fond - kõrtse ja allkirju

Kiisa-



ja Ardu kõrts kaardifragmentidel 19. sajandi viimasest veerandist. Tänapäevani säilinud mõned ümberkaudu märgitud hooned.Oranzina märgitud hoone üle tee on ilmselt Ardu vanim koolmaja.



Piirikaardid, kui mitme osapoole lepingud. Mõni kupits asus nelja mõisa vahel, oi seda dokumenteerimist siis.





Hiieveski talu.

Uusi tegijaid: Zoege von Manteuffeli nimeline SA

Kui midagi läheb inimestele korda, siis nad tegelevad sellega ja kirjutavad sellest. Rõõm on avaldada kirju, milles võib olla lahendusi kohalikuks tulevikuks. Vilets on jällegi kuulata, kuidas vallas asjad sujuvad ehk mitte - mida seal üldse tehakse või arvatakse. Infosulu järgi (kas ei ole siis tegevusi, mida ei annaks kajastada kõue veebis või ajaveebides) arvan, et ei tehta mitte midagi. See kiri toetab minu kahte hüpoteesi - mõisakooli potentsiaali turismis ja Habaja piirkonna inimeste eelistust Kose koolile Ardu ees, alternatiivile Harmile.

Sihtasutuse kohta saan anda infot.
Üheks SA algtajaks olen mina ise. Teised minu jaoks väga olulised nõukogu liikmed on Arno Kannike, Monika Mikiver ning juhatust esindab Tiina Steinberg. SA on Harmi koolist sõltumatu organ, st et me ei pea aru andma ei koolile ega KOV-le oma tegevusest, kui omavahelised lepingud ei näe seda eraldi ette. Väljavõte SA põhikirjast:
1.1 Sihtasutuse nimi on Zoege von Manteuffeli SA (Nime kasutusluba on saadud e-kirja vahendusel Saksamaal elavalt sugulaselt hr Claus Zoege von Manteuffelilt.)
1.2 1.2 Sihtasutuse asukohaks on Harmi küla, Kõue vald, Harjumaa, Eesti Vabariik.
1.3 Sihtasutuse eesmärgid on:
*kohaliku ajaloopärandi ja traditsioonide väärtustamine
*heategevuse eesmärgil sihtotstarbeliste vahendite kasutamise korraldamise kaudu
tingimuste loomine Harmi Põhikooli õpilaste edukaks arenguks
*kogukonnaliikmete koolitamine ja kohaliku arengu kavandamisele kaasaaitamine
*keskkonnahariduse ja -teadlikkuse edendamine kogukonnas
1.4 Sihtasutus võib teha kõiki tehinguid, mis on otseselt või kaudselt vajalikud tema eesmärgi
saavutamiseks.
1.5 Sihtasutus on asutatud määramata ajaks.
SA tegi ettepaneku, luua Harmi mõisa keskkonnateavituskeskus. Raha selle jaoks oleks tulnud Euroopa Struktuurifondidest. Käisin teemaga vallamajas. Tean, et seal asuvad 2006.aastal Norra Finantsmehhanismide projektitaotluse materjalid (ehitusekspertiis ja –kavandid). Arutades Taimar Lossmanni ja Katti Muruga sain neilt mõttele toetust – aitäh! Nad tegid ettepaneku, arutada seda koolijuhi ja Kõue Varahalduse esimehega, sest vara on valla oma ja SA liikmed ainuisikuliselt seda asja ajada ei saa. Tegime koolijuhile ettepaneku keskuse jaoks renoveerida ruumid, mida õpilased oleksid saanud kasutada loodusõpetuse tundide läbiviimiseks. Koolijuhi vastus oli “Proovida maksab, uurin asja”. Siiani ei ole vastust tulnud. Monika Mikiveri ülesandeks jäi suhelda Rein Hordoga, kes ka mõtte vallavanemale avaldas. Vastus oli mittemidagiotsustav, ehk siis ähmane. Saan aru, et omaosaluse jaoks ei käesoleval ega järgmisel aastal raha ei ole. Küll aga olekski raha olnud vaja aastal 2013 ja summas 65000 kr. Kui asju ette näha ja planeerida, siis leiab ka vajalikud vahendid. Sellist aega nagu praegu, on varemgi olnud. Küsige vallamaja kauaaegsetelt töötajatelt ja endistelt volikogu liikmetelt, kuidas siis hakkama saadi. SA on võtnud omale hetkel ülesandeks toetada nö pehmeid väärtusi. Järgmiseks ettevõtmiseks on Harmi Põhikooli AASTA ÕPILASTE tunnustamine SA omavahenditest (mis kujunevad hetkel peamiselt annetustest SA arveldusarvele 221047242927). Samuti soovime kaasa lüüa mõisapäevade korraldamises, kuid hetkel ebasoodsa koostöö tõttu ei ole tahtmist omaalgatust näidata. Ootame ja vaatame, mis edasi toimuma hakkab. Mõisapäevad võiksid olla meie piirkonna üheks reklaamürituseks ja selleks tuleks kaasata ka teisi MTÜ-sid. …Ja mis puutub kooli sulgemise kohta, siis selle piirkonna lapsevanemana ma kindlasti panen oma lapse Harmi-Tallinn suunal asuvasse kooli, mitte Harmi-Paide suunal asuvasse. Umbes aasta tagasi näitasin hariduse ümarlauas vallamajas www.ehis.ee asuvat pendelliikumise graafikut, mis selgelt näitab inimeste liikumisviisi juba aastal 2003 (mis see siis praegu veel olla võib!). Olen kogu aeg seda korrutanud ja ei väsi ka praegu seda ütlemast, et jõge vastuvoolu liikuma ei pane. Ja veel, oluline info kogukonna inimestele – töötades täna pea 14 korda suurema õpilaste arvuga koolis, võin julgelt öelda – maalapsed on julgemad, oma asjadega paremini toimetulevad ja õppeedukuses õpilase arengust lähtuvalt vahet ei ole. Seega – on Harmi kool meile vajalik! Olen kindel, et piirkonna lapsevanemad oleksid valmis läbirääkimisteks kooli toetamise osas. Jõudu ja jaksu Sullegi “oma asja ajamisel” keset valda!
Sirje Kautsaar

Kopeerisin siia otsa veel ühe kommentaari, et oleks tervik ühes kohas lugeda:

Kinnitan Sirje juttu ja lisan, et sai räägitud, et selle keskkonnaprojekti raha oleks püüdnud kokku ajada ka mujalt, vilistlased, nendega seotud ettevõtjad jne. Kindlasti on huvigrupp suur, paljudel õpivad ju lapsed juba mitmendat põlvkonda Harmis. Ja tõesti saigi selline sõnum öeldud, et proovime sebida omaosalust mujalt, ei läinud käsi pikalt ees vallamajja, teades niigi hullu olukorda eelarvega. Vallapoolne leigus on kummastav. Isegi kui kool sulgeda, jääb hoone alles. Selle eest tuleb ju ikka hoolt kanda. Või on siis plaan mõis võileivahinnaga maha müüa...?

Aga nu eks elame edasi, proovime tulevikus ikka veel sama teemat tõstatada, eks tuleb kindlasti veel võimalusi kuskilt sel otstarbel raha küsida :)
Monika

Ning lõppu üks värske link samal teemal, proportsionaalsuse põhimõttest avalikul haldusel.