Muuseumide veebivärav (Ardu vana koolimaja ja Saarnakõrve mõis)

Sain järgneva kirja: Tere Juhan! Ehk oled juba kursis www.muis.ee Eesti muuseumite kogude veebikeskkonnaga. Asi on kuidagi toores sääl, eriti mis puudutab kogudes leiduvate fotode kirjeldust (puudub elementaarne andmeväli "aasta"). Ehk on Kõue valla blogijatel juba olemas ka need kujutised: Ardu kooli põhiplaan ERM kogudest ja Saarnakõrve mõis:









Otsingus katsetasin erinevaid külanimesid...saab esinduslikuma tulemi (ardu, triigi, kõue,alansi, habaja etc.) Hämaraks jääb see kooli plaani olemus? Kas pakutud variant on miski 1938 aasta hoone eelne kavand (2 korstent) või vana koolimaja ümberehituse kava (saun endises mantelkorstnas). Eks peab ERMist üle täpsustama, millega tegu. Ja teine mulle ootamatu avastus oli asjaolu, et arhiivide otsingusüsteemis AIS võib otsinguteks kasutada ka slaavi tähti=kirillitsat...kuna suur osa tsaariaegseid (venestusperiood) toimikupäälkirju on andmebaasis originaalkujul sisestatud. Töötab ka isikunimede otsingul.

Näide: otsing kay (sisestada kirillitsas)

üks huvitav nende seas: otsitakse surnud soldati sugulasi raha üleandmise eesmärgil

Minu vastus:

aitäh väärt linkide eest. Uskumatu, kuidas nii AIS kui viidatud muis.ee keskkond lõikavad maha pika pealkirja ehk otsingu põhifunktsioon, midagi üles leida, jääb poolikuks, kuigi ruumi nagu ekraanil oleks. Ühendatud fotode kogu paistab olevat üüratu, kahju, et ei ole kohe esimese satsiga viitsitud kasvõi pisipilti kirjeldusega kaasa panna.

Ardu koolimaja kavand paistab olevat jah uue koolimaja ehituse päevilt, all pedagoogikaarhiivis leiduva sama käekirjaga uue koolimaja skeem. August Laupa on lisaks Ardu uuele koolimajale projekteerinud ja juhtinud ka Harmi kooli ümberehitust.

Kivipallur

Jau. kuulutasid oma bloggis välja bloggi-vaba hooaja
aga nüüd tuleb pilte ja poste nagu vanast vändra saekaatrist saepuru.

Üks mõte mis mul tekkis seoses vundamentidega.

Maakivid-raudkivid millest meite maal enamasti mõisate-talude-tallide vundamendid laotud,
on tehtud klombitud kividest, s.t. suurtest rahnudest on puurimise, kiilumise ja ka dynamiidiga lõhkamise teel saadud nii enam vähem kantis lego-klotsid. Et siis, kas leidub meite maal veel kanget meest kes suudab ja oskab kivi puurimise ja lõhki kiilumise kunsti ?
Linnaharidusega skulptor kindlasti, aga kas ka mõni maasoost mees metsast või mere äärest.

Nii et otsin kivi-guurut, kes teab ..

+ lisana 1 postvundamendi lahendus, mida on võimalik kasutada nii piirdeaja kui ka aida rajamisel.



Kõue kandis tegid vundamenditöid eelmise sajandi algul venelased - brigaad meistri juhendamisel - ilusad kõrged maakivivundamendid, mis on senini säilinud, ka ilma hooneta, on nende töö. Tean ühte meest Viljandimaal, kes hobiks raudkive raiub, betooni ja armatuuriga nendest mosaiikaeda laob- tal olevat tekkinud mingi spets meel, et teab, kuhu lüüa, et esimese obadusega kivi purustada...

Lihtne postvundament

Keskajal oli üks laiatarbe ehitusstiil nn. fasswaerk - püsti maasse rammitud postide vahe täideti käepärase materjaliga. Tänapäeval aetakse heal juhul otse maasse vaid aiateibad, hoonele püstitatakse üldjuhul vundament. Milline on lihtsaim ja odavaim postvundament? Võimalusi ja lahendusi on lõputult, pakun omalt poolt välja ühe käepärase:

1. kitsa terava labidaga maasse võimalikult väikse diameetriga sügav auk

2. augu keskele lüüa mingi varras (vaata oma vanarauahunnikust)

3. täita betooniga (1 osa tsementi, kolm osa liiva, kolm osa killustikku, mõni kivi)

4. poole valu pealt paigutada varda ümber jupike praaklipumasti varrast (kasutan Flagmore praaki, naaberkülas praagi vaheladu)

5. täita klaasplast silinder ülejäänud betooniga

6. Paari päeva pärast lükata vundamendiposti otsa teivas, mille otsa puuritud auk ja mis immutatud näiteks vana mootoriõliga, vahele tükike ruberoidi.

Sel viisil postvundamenti valmistades tuleb ühe posti hind ca. 20 eek (tsement 16, jupp lipumasti 4, varras vanarauahunnikust). NB! Enne ehitamist arvuta välja vundamendi kandvus tulevasele hoonele!