Üks hea üritus

Ma olen kirjeldanud päris mitut üritust, mis on toimunud laias laastus järgnevalt: kutsutakse rahvas kokku, ettekandjad peavad oma sõnavõtud, huvitumata tagasisidest, rahvas aetakse laiali. Täna õnnestus mul osaleda Heateo sihtasutuse poolt korraldatud Sotsiaalse ettevõtluse fookusgrupi koosolekul, kuhu sattusin juhuslikult, olles täitnud ühe vormeli, mille lingi leidsin kellegi Skype iseloomustuseribalt. Kui kõiksugu külakogukonnaliidrite kokkusaamistel on pidevalt promotud projektide kirjutamist, mitmekülgset abi selle läbiviimisel, erinevaid finantseerimisvõimalusi ja seda kõike läbiviivaid organisatsioone, astuti tänasel koosviibimisel samm edasi ning küsiti fookusgrupi käest, keda oli 7 inimest: Mis takistab Sind sotsiaalseks ettevõtjaks hakkamast? Niivõrd lihtne - räägi inimesega, mitte astu talle oma teemaga pähe!
Sotsiaalse ettevõtluse all peetakse silmas ühiskondlikku probleemi lahendavat üritust, mis tasub ennast pikapeale ka finantsilises plaanis ära.

Minu vastused esitatud küsimusele:

ei ole piisavalt aega ja mõistust
bürokraatilised protseduurid lämmatavad, nende vastu suunatud koolitused teevad asja vaid keerulisemaks

Mis soodustab sotsiaalset ettevõtlust:

ühiskond liigub vastutustundliku kodanikuühiskonna poole
võimalik suur häda ajab härja kaevu

Üldiselt ma postuleerisin seal, et kui oleks 10 000 000 krooni, 10 vabariigi helgemat pead, kõrghoone viimane korrus jne. ei tuleks sealt uut Nokiat, Ikeat, Maci ega Skype, mingi müstiline element on puudu, ka selliste fookusgrupi üritustega saab vaid maad kultiveerida, et tekkiks võimalus tuulest kantud seemnel mulda sattuda. Süntees aga osalejate vahel toimus, seal oli inimesi, kes uskusid loomade, lastekodulaste, taasksutatud asjade eluõigusse ning kellel paistis olevat ideid ja jõudu, et maailma muuta. Miks nad ainult ei hakka sotsiaalseks ettevõtjaks? (kõige suurem küsimus). Pakuti välja ideid, kuidas virtuaalis edaspidi mõtteid, ideid, lahendusi vahetada, sõeluda, müüa, teostada. Mulle tundub, et Eesti sotsiaalselt teadlik kogukond on ületamas kriitilist massi, ehk vabalt võib varsti paljude inimeste ideaal olla töötamine ühiskonna hüvanguks ja mitte ainult ideaal vaid ka reaalne tegevus. Heateo SA käivitatud projektidest on seni õnnestunuim Terve Eesti Sihtasutus, kellelt evitakse HIV/AIDS teavitustööd, sellest on huvitatud paljud suurfirmad, kuna inimkaotused nimetatud haiguste puhul on meie maal üüratult suured. Mina sain veidi rääkida kogukonna kaasamisest külaliikumises, kaasamine ongi kõige kriitilisem element maailma muutmisel. Minu pinginaabriks sattus Sven, kunagine naaber Järvamaalt, kellega kunagi Vodja Kooli käivitasime, tema pühaks ürituseks praegu on Hobused ja Põhumajad. Võibolla kõige naljakam minu jaoks oli sel õhtul kahe vabatahtliku protokollija/moderaatori töökoht, mis kõlas nende suust umbes nagu sue-be vms. Ma mõtlesin, et mis peen töö koht see selline pehme sõna on. No see oli muidugi swedpank. Käidi välja idee luua ideepank. Õhtujuht oli Heateo Sihtasutuse juht Artur Taevere, kellel on üks väga põnev virtuaalkooli projekt käsil. Pärast, läbi linna minnes, täävitasin talle tänapäevase õppe põhitõdesid, millest saab ka selle ajaveebi lugeja teada homme, juhul, kui viitsin need siia kirjutada.