1. Mõisasüdame, kitsamalt peahoone või varasema tornlinnuse paiknemine enne praegust hoonet.
2. Mõisa praeguse peahoone 2 varasemat ehitusjärku.
Eelmises loos saime teada, et muinas-Kõue oli võimas küla, mille dominandiks Väljamägi hiiega ja Kergumägi, võimalik varasem sadamakoht Oraveskil, veel tasub mainida Mardimäge, mida sarnaselt Oraveskiga ei ole uuritud. Esimeseks värvitahvliks, lisalugemiseks Kõue Ajaloo Vihiku seerias ilmunud plaan muinasaegsest Kõu külast:
Paigutades mainitud kohad (Rasumovski) kaardi peale, saame põneva geomeetrilise mustri:
Mida ligemal on koht praegusele mõisasüdamele, seda tõenäolisemalt võis seal asuda vanem repressiivkeskus, tõenäolisemalt Kergumäel, suulise pärandi järgi, või Oraveskil - tõenäolisel sadamakohal. Tasub ka tähele panna, et Triigi mõisa ja Rava küla mainimisaastad ühtivad - legendi järgi oli esmane mõisnik Ravale kupatanud kõik inimesed, kelle talud rajatava mõisasüdame lähedusse jäid.
Võibolla on kõik see eelnev jutt fiktsioon ja kompensatsioon faktile, et praeguse peahoone läheduses, mõisapargis, ei leidu märgatavat kohta, kus peahoone oleks enne võinud asuda.
Aga asume praeguse peahoone kallale ning ärme võtame arvesse kolmandat ehitusjärku, konsoolkatusega uue fassaadi pikendust, ehk meile jäävad
1. peahoone keskne, suurim osa
2. sellele imeliku nurga all kinnituv väiksem osa, mille põrandad ja vahelaed keskse omadega kokku ei lähe.
Kuigi on esinenud vaidlusi, pean tõenäolisemaks vanemaks osaks väiksemat, tornlinnuse tüüpi osa, selliseid graniidipalle ei ole kesksel osal vundamendi kohal, ammugi mitte kõrgemal, kasutatud:
Kahe ehitusjärgu võrdlusel seinapaksuse järgi on raskusi, kuna seinad on suht ühepaksused, vihje võib anda võimaliku varasema osa tugevam ebasümmeetrilisus. Ehk see ehitus on olnud kunagiseks kindlustatud vasallilinnuseks, nagu seda nimetatakse. Omaette kunsttükk on nende ehitusjärkude liitekoht, mitmenurkne, keeruline koridor, trepikäik (joonisel):
Hinnalise pärlina on tänapäevani säilinud reprod Wilhelmine Kotzebue peahoone romantilistest söesketsidest, alljärgneval on kujutatud peahoone keskset, suuremat osa. Tulles tagasi eel-Kotzebue aega, millest praegune postitus räägib, tuleks sellelt pildilt ära võtta sammasportikus sissekäigul, asemele võib mõelda barokse ukse koos trepiga, mis viib alla aeda:
Vaadeldes keskse osa ja tornlinnuse korstnaid, avastame esimesel keerulised korstnapüksid, joostes ja toetudes veel keerulisematele talasüsteemidele, teisel massiivse, kalde all oleva võimsa toru, võimaliku mantelkorstna allkorrusel.
Esimene ehitusjärk, kunagine tornlinnus:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar