Triigi Mõis - sissejuhatus ja vanem ajalugu

Käesoleva postitusega alustan lugudeseeriat Triigi mõisast - põhjuseks mainitud koha tõhusama kirjelduse puudumine või pealiskaudne info internetiavarustes, google otsisõna "Triigi mõis" juhatamine siia ajaveebi, kuid ennekõike ühe väga põneva, Kose kihelkonna kuulsaima (peamiselt mõisnik Otto Kotzebue) ning harjumaa ühe vanima mõisa väärilise tutvustuse pärast.

Lugudeseeria jaguneb:

I Sissejuhatus ja vanem ajalugu
II Mõisahoone algkuju
III Klassitsismi mõjutused peahoonel
IV Peahoone lõplik väljakujunemine Kotzebue ajal
V Viimased omanikud Hagemeistrid ja võõrandamine
VI Kool mõisahoones
VII Lagunemine ja häving kuni tänapäevani
VIII Tulevikuperspektiivid

Selgituseks võib siinkohal öelda, et tegu on Triigi mõisaga Kõue vallas, endises Kose kihelkonnas, mitte Ida-virumaal Väike-Maarjas või Saaremaal Karja kihelkonnas, kus samuti Triigi külad ja mõisad.

Minu ajaloo/koduloohuvi sai alguse Kosel elava Erich Klaani juhendamisel kuskil 2000. aastal, kui Ta tõi mulle hunniku oma uurimusi tutvumiseks, 2005 kujundasin tema materjalidest ajalootahvli Kõue küla keskusesse, kunagise kooli ja vallakohtu hoone vundamendi kõrvale. Sellelt plagult saab lühiülevaate Kõue kui muinasaegse keskuse/vallakeskuse/mõisa kohta, praeguseks kolme aasta vanust taiest vaadates tuleks paljusid tekste muuta ja lisada, uusi andmeid on vahepeal peale tulnud, aga põhimõte on ajatu:


Kõue või Triigi, mis toimub?

Nähtud ajalootahvlil mahub Triigi mõis Kõue keskuse alla, moodustades ühe terviku, samuti on arhiivimaterjalides sageli segadus Kõue/Triigi koolide nimetusega, kooli puhul on kasutusel olnud veel kolmas peale Triigi ja Kõue - Aleksandri valla kool. Praeguse Kõue valla territooriumi piirides on kunagi asunud Triigi vald, ehk Triigi nimekuju on tol ajal domineerinud Kõue üle. See, mida nimetame Triigi mõisaks, on kunagi olnud saksakeelse nimekujuga Hof Kau, tähistades mõisa maavaldust, kuid kui on räägitud mõisasüdamest, on öeldud ikkagi Triigi. Minu seisukoht on, et tegu on ikkagi ühe keskusega, vastavalt ajastu võimukeskuse asukohale on kasutatud sobivat nimekuju. Ürgnimetus on olnud ikkagi Kõu ehk eestlaste peajumal Uku, mis on nimeks olnud tollasel muinaskülal, mis laius üle praeguste Kõue ja Triigi külade, isegi Ravale välja. Kuigi nimekuju Triigi peaks pärinema alles Triigi mõisniku, haagikohtunik H.H. Stryki ajast (ka teiste Triigi mõisate omanikeks on kunagi von Strykid olnud), võib oletada nime algkuju pärinevat teedekolmnurgast, mille vahel Triigi mõisasüda on asunud, ehk krunt on olnud Trigoon.


Kusjuures, tõhus asend kolmeks, kaugemal veel mitmeks jagunevate teede, lisaks lõuna poolt kulgevate taliteede vahel on olnud Triigi rikkuse garant.

Muinasasustusest, mida ei ole veel dokumenteeritud, võiks mainida Oraveskit, võimalikku Kõu muinasküla sadamakohta kuivajõel, kus hiljem võimalik vesiveski koht.

Millegipärast aga ei ehitatud siia kirikut ega püstitatud kihelkonnakeskust, kuigi minu andmetel oli Taani hindamisraamatus Kõuel rohkem adramaid, kui Kosel. Siin võis olla põhjuseks võimas allikas Hiiepajuauk, praegu kaitse all oleva lohuna, mis ristijaid/hävitajaid heidutas või siis lihtsalt asukoht keset liiga mittemidagit, siit lõunasse jääb juba kesk-eesti metsamassiiv.

Lõpetuseks üks väljavõte pärandkultuuri kaardirakendusest, mul on olnud ka võimalus suheldaga mehega, kes järgnevad kolm punkti kaardi peale märkis tänu nende olemasolule minu Kõue külas asuval ajalootahvlil. Nendest Kirkumägi on minu möödalase - kuigi seal võis tornlinnus paikneda, on tõenäolisemalt krundi ka praegune nimetus Kergu tulnud Kergumäest, mis igal muinaskülal olnud. (Kergutama = kiikuma, pidutsema, amelema, linnutama)