Kose-Kõuel renditakse välja pool mõisat

Korra olen juba sel teemal peatunud aga vaatame uuesti üle, mida on võimalik Kõue valla käest rentida põhjaliku ideekavandi ja €1000 tagatisraha eest. Kaart koue.ee serverist, kus on näha pool Harmi kaitsalust parki, mis piirneb maalilise Kuivajõega, staadion ja paar hoonet.

Hoonestusest ajaloolisem on endine Harmi mõisa saun - kompaktne renoveerimist vajav kivihoone. Viimane suht algupärasel kujul säilinud majake Harmi pargis, taamal paistab vasakul peahoone, paremal abihoone, mis on osa rendile antavast varast.

Abihoone kujutab endast moodsat ja suurt kompleksi võimla (fotol Kõue-Rava vallavanem Aare Mölder 1998. aastal seda avamas), katlamaja, korraliku sisustusega suurköögi ja terve hunniku muude ruumidega, kus on asunud asutused alates lasteaiast kuni päevakskuseni.

Tõenäolise pakkumise teeb EELK Kose kogudus - äriplaani järgi hakatakse siin korraldama laagreid, kas Kuivajõel saab tulevikus ka Noa laeva sõitmas näha nagu järgmisel kevadel seilab Paunküla veehoidlal muinaslaev, saab näha - piibliaineline teemapark looduskaitsealuses Harmi pargis vajab palju lube ja asjaajamist. Mõnes mõttes on kahju, et konkursi võitja on teada - aga kas on? Kes võiksid veel hammast ihuda poole Kose-Kõue-Harmi mõisa peale? Habaja rahvaspordiklubi sobiks operaatoriks nagu rusikas silmaauku - paraku ei pruugi jätkuda inimressurssi kompleksi ülalpidamiseks, samuti ei pruugi ka võimalike teiste MTÜde arvel olla liigset €1000. Mõni Paunküla kandi turismiettevõte? Neil endil saunad-tared veehoidla juures, kus ujumisvõimalus akuutne. Kes võib olla veel pakkuja? Kel majutus-üritusturustuse kogemust, vaadake tingimused üle ja avaldage arvamust, kas on reaalne rentnikul kunagi kasumisse jõuda?

Mis saab ülejäänud Kose-Kõue-Harmi mõisapargist peahoonega? Seal tegutseb edasi kuueklassiline 30pealine kool, mida hallatakse koos lasteaiaga. Atmosfääri ja õppetingimuste osas on tegu parimatele alternatiivkoolidele ja individuaalõppekeskustele tahtmatult kandadele astuva armsa ja koduse kohaga. Koolis on ahjuküte, esimese vabariigi hõng ja nüüdsest ka ajalooarhiivis valminud ajalootahvlid, mis saavad rohkem tähelepanu tõenäoliselt 2012. aasta suvel toimuvatel mõisapäevadel.

Kõik ei ole üldsegi rahul poole mõisa rendile andmisest. Kolmkümmend aastat Harmi kooli juhtinud (praeguseks pensionil) isand Karu ei loobuks abihoonest - tuleb taas hea aeg ja Harmis õpib jälle sada õpilast, prognoosib ta. Hea, kui rentnik abihoone katuse lumest lükkab ja seda päris ää ei lammuta. Karul on olemas projekt kaheksakümnendatest, kus Harmi peahoone ette projekteeriti uut suurt koolimaja. Kogu kanti arendati tol ajal jõuliselt. Äksi meiereisse planeeriti elektrimootorite mähkimise tehast. Harmist pidi tehtama otsetee Äksi. Sellele plaanile oli vastu sovhoosi juhataja Johannes Püss, kes põllumehena ei tahtnud põllumaad asfaldi alla kaotada. Sellised lood siin Kõue-Kose-Triigi-Harmis...

Valgehobusemägi

Infotahvel Mägede külas Albu vallas Järvamaal, vaade vaatetornist, päris põhjalik ja detailne kaardirull Albu mõisamaade kohta on olemas Eesti Ajalooarhiivis, kümneid krüpteeritud sõnumeid kohanimedena - kui vaid keegi viitsiks lahti seletada...

Paide vaated - uuemaid ja vanemaid

Maamärke Paide linnas ja mujal Järvamaal

Infotahvlitest, ajalootahvlitest

Olen vahelduva eduga promonud oma kujundatud info/ajalootahvleid, mis peaksid andma mingi paiga ajaloo/tänapäeva kohta teavet, ilmestama, mõtestama ning mütologiseerima ümbrust üldisemalt ning tähistama oma olemasoluga antud koha ärganud kogukonda. Sama teema - mõtestatud kartograafia on jooksnud ja jookseb sisse nii mõnelgi minu muul projektil.

Vahepeal oli mul võimsa kujundusliku löögirusikana kasutada käputäis parimas eas ja perspektiivikamal arengustaadiumi kõveral arvutigeeniusi, pakkusin ühe võimaliku kujundusliku harjutusena neile välja mingi koha illustreeritud kaardi tegemist, nii mõnigi viitsis seda teha, kuigi algul ütles mitu tükki, et pole ju mõtet mingit pommilehtrit promoda. Pärast muidugi selgus, et pole midagi nii pommilehter - igal pool on minevikku ja tänapäeva, mida teada.

Imetlege, võtke õppust ning tehke järele!

Eriti tuusad tüübid - tellige analoogne tahvel oma keskusesse, pange üles ning avage suure showga!


Antud üllitised ripuvad Fotopoes, hea kujunduse ning äriidee bloogis!

Triigi Mõis - sissejuhatus ja vanem ajalugu

Käesoleva postitusega alustan lugudeseeriat Triigi mõisast - põhjuseks mainitud koha tõhusama kirjelduse puudumine või pealiskaudne info internetiavarustes, google otsisõna "Triigi mõis" juhatamine siia ajaveebi, kuid ennekõike ühe väga põneva, Kose kihelkonna kuulsaima (peamiselt mõisnik Otto Kotzebue) ning harjumaa ühe vanima mõisa väärilise tutvustuse pärast.

Lugudeseeria jaguneb:

I Sissejuhatus ja vanem ajalugu
II Mõisahoone algkuju
III Klassitsismi mõjutused peahoonel
IV Peahoone lõplik väljakujunemine Kotzebue ajal
V Viimased omanikud Hagemeistrid ja võõrandamine
VI Kool mõisahoones
VII Lagunemine ja häving kuni tänapäevani
VIII Tulevikuperspektiivid

Selgituseks võib siinkohal öelda, et tegu on Triigi mõisaga Kõue vallas, endises Kose kihelkonnas, mitte Ida-virumaal Väike-Maarjas või Saaremaal Karja kihelkonnas, kus samuti Triigi külad ja mõisad.

Minu ajaloo/koduloohuvi sai alguse Kosel elava Erich Klaani juhendamisel kuskil 2000. aastal, kui Ta tõi mulle hunniku oma uurimusi tutvumiseks, 2005 kujundasin tema materjalidest ajalootahvli Kõue küla keskusesse, kunagise kooli ja vallakohtu hoone vundamendi kõrvale. Sellelt plagult saab lühiülevaate Kõue kui muinasaegse keskuse/vallakeskuse/mõisa kohta, praeguseks kolme aasta vanust taiest vaadates tuleks paljusid tekste muuta ja lisada, uusi andmeid on vahepeal peale tulnud, aga põhimõte on ajatu:


Kõue või Triigi, mis toimub?

Nähtud ajalootahvlil mahub Triigi mõis Kõue keskuse alla, moodustades ühe terviku, samuti on arhiivimaterjalides sageli segadus Kõue/Triigi koolide nimetusega, kooli puhul on kasutusel olnud veel kolmas peale Triigi ja Kõue - Aleksandri valla kool. Praeguse Kõue valla territooriumi piirides on kunagi asunud Triigi vald, ehk Triigi nimekuju on tol ajal domineerinud Kõue üle. See, mida nimetame Triigi mõisaks, on kunagi olnud saksakeelse nimekujuga Hof Kau, tähistades mõisa maavaldust, kuid kui on räägitud mõisasüdamest, on öeldud ikkagi Triigi. Minu seisukoht on, et tegu on ikkagi ühe keskusega, vastavalt ajastu võimukeskuse asukohale on kasutatud sobivat nimekuju. Ürgnimetus on olnud ikkagi Kõu ehk eestlaste peajumal Uku, mis on nimeks olnud tollasel muinaskülal, mis laius üle praeguste Kõue ja Triigi külade, isegi Ravale välja. Kuigi nimekuju Triigi peaks pärinema alles Triigi mõisniku, haagikohtunik H.H. Stryki ajast (ka teiste Triigi mõisate omanikeks on kunagi von Strykid olnud), võib oletada nime algkuju pärinevat teedekolmnurgast, mille vahel Triigi mõisasüda on asunud, ehk krunt on olnud Trigoon.


Kusjuures, tõhus asend kolmeks, kaugemal veel mitmeks jagunevate teede, lisaks lõuna poolt kulgevate taliteede vahel on olnud Triigi rikkuse garant.

Muinasasustusest, mida ei ole veel dokumenteeritud, võiks mainida Oraveskit, võimalikku Kõu muinasküla sadamakohta kuivajõel, kus hiljem võimalik vesiveski koht.

Millegipärast aga ei ehitatud siia kirikut ega püstitatud kihelkonnakeskust, kuigi minu andmetel oli Taani hindamisraamatus Kõuel rohkem adramaid, kui Kosel. Siin võis olla põhjuseks võimas allikas Hiiepajuauk, praegu kaitse all oleva lohuna, mis ristijaid/hävitajaid heidutas või siis lihtsalt asukoht keset liiga mittemidagit, siit lõunasse jääb juba kesk-eesti metsamassiiv.

Lõpetuseks üks väljavõte pärandkultuuri kaardirakendusest, mul on olnud ka võimalus suheldaga mehega, kes järgnevad kolm punkti kaardi peale märkis tänu nende olemasolule minu Kõue külas asuval ajalootahvlil. Nendest Kirkumägi on minu möödalase - kuigi seal võis tornlinnus paikneda, on tõenäolisemalt krundi ka praegune nimetus Kergu tulnud Kergumäest, mis igal muinaskülal olnud. (Kergutama = kiikuma, pidutsema, amelema, linnutama)