Kõuel käib adra ees alati aus mees - kuidas on lood Ojasool?

Ilmunud veebruarikuu Kõue Kuulutajas

Teise osa oma menuartiklile ajandas kirjutama Viivi Laanet, kellelt on ilmunud kaks numbrit jutti tagasiseidet, täpsustusi, küsimusi ja lihtsat sõimu esimese osa kohta. Tunnen, et olen siinkohal võlgu mõned selgitused, kuna vähemalt Viivi Laanet on mõnest asjast nähtavasti
teistmoodi aru saanud, kui ma neid näidata püüdsin.

Kõigepealt artikli pealkiri "Adra ees käib aus mees" on tõesti mugandus kunagisest vanasõnast, erinevalt muistsest kuldajast, kui tõesti adra taga käidi, haritakse tänapäeval enamast põldu
mehhaniseeritult - traktori taga asub ader, kultivaator või mõni muu liides, just taga, ehk mees asub haakeseadeldisest ees, ehk "käib" adra ees, kuigi nii loo allakirjutaja kui ka nii mõningi kaval
naabrimees on põllulapi harimiseks motoblokki kasutanud, sel juhul tuleb tõesti käia mullafreesi taga, kuna motoblokk pole tavaliselt võimeline atra piisaval sügavusel vedama. Motoblokk on aga pigem marginaalne nähtus maaharimisel, siiski tavalisem kui hobune, kelle adra ette rakendamise asemel kasutatakse ära hoopis tema ratsutamis või hipoteerapilisi omadusi.

Sõna "aus" kasutasin ma pealkirjas kahes tähenduses, kõigepealt traditsioonilises, ehk kes omale juurikat kasvatab või looma kütib, saab oma toidu kätte ausal viisil, mitte kellegi kulul liugu lastes või nahka koorides. Teises tähenduses mõtlesin ausa all head, ehk peale ilusate kohalike põldude saab tänu heale põllumehele traktorit ka Kõue Rahva Maja, vaid väljakutse peale on kaevatud maasse vajalikud elektritrassid, kujundatud maastikku, lükatud lund, traktori on saanud abiks ka Triigi mõisnik, hoonete renoveerimisel.

Miks üldse see lugu, jahiseltsi esimehest ja põllumehest, mis ilmus Kõue Kuulutajas novembris 2008, minu käest telliti? Ma arvan, et põhjuseks oli see, et tegija põllu- ja jahimehega saaks kokku keegi sel alal täiesti rumal, ehk, põllu ja jahitõed saaks teada ka neis asjades kõige kaugem lugeja. Lisaks toimus siin täiesti erinevate maailmavaadete kohtumine - ratsionaalne põllu- ja jahimees käis välja oma tõed, minu poolpoeetiline maailmavaade ja artikli toimetamine tõid
loosse sisse ka Arnold Kipso hundilaskmisloo. Paraku vist ei lugenud Viivi Laanet lauseid korralikult kokku, ehk, kui lause algab sõnadega "Uskumatu legendi järgi", ei pea ju järgnevat tõe pähe võtma. Minu kirjeldused üle talve hapukoorega keedu põldubade peal elavatest
külaelanikest pidid ilmestama maitsvat, toiteväärtuslikku kultuuri, Kui Viivi Laanet selles kirjelduses vargust nägi, siis arvan ma, et ta omistab teistele enda käitumisharjumusi, ma ei näe siin muud põhjust. Ka tuleb mul tema väljakäidud tõehetkeküsimusele "Kas Teil on kombeks
oma igapäevane söök ja talvevarud muretseda võõralt põllult?", vastata "Jah. Kuna ise ei ole seni põllumajandusega tegelenud, toon need poest või talunike käest, seega võõralt, mitte koduselt põllult ning ei oma isegi talvevarusid, kuna mul pole veel keldrit." Kelder ja vähemalt pool peenart porgandit on aga selle hooaja teema.

Nüüd vaatame, kui tõetruud juttu Viivi Laanet ise räägib. Näiteks lõigus "Arnold Kipso oli Kõue kandi mees, kus tal oli omal ajal Ugani talu. Haritud põllu taga on näha väga „öko" maatükki koos ohakate ja pujuga ning hoolega silmitsedes ka maja otse kõrgepingeliini all lepikus." leidub tervelt neli viga. Esiteks ma ei leidnud Eesti arhiivide ühendatud andmebaasist ühtegi "Ugani" märksõnale vastavat kirjet, kirjeldatud koha peal asub aga Kiipso talu. Kust on pärit sellised andmed? Teiseks, kirjeldatud koha peal asub keskpingeliin, mitte kõrgepingeliin, kui keskpingeliinil jookseb 10000 volti, siis kõrgepingeliinil vastvalt 35000 - 110000 volti, kuskil kümnekordne vahe. Kolmandaks pole ma oma elus näinud maja, mis asub kõrge- või
keskpingeliini all, ma arvan, see tuleks koheselt maha võtta. Vaid ühel korral olen näinud majaosa, mis on elektriõhuliini alla ehitatud, ma arvan, et energiamehed ei vaata ka sellele väga hästi. Neljandaks, sõna "öko" kasutamine - kui põhjendatud või vajalik see antud lauses
on ning mida see peaks tähendama, kas ökoloogiline või ökonoomne, või hoopis midagi muud? Ma arvan, et tasub kasutada sõnasid, mille tähendust selgelt tead.

Seda, et Viivi Laanet on suutmatu maamõõtja, võin tõendada oma poolehektarilise hingemaa peal, mis asub keset mingit suvalist krunti, mille ükski serv ei lähe teiste kruntidega kokku ning kuhu sissesõites mul on vaja läbida teiste maad, sest Viivi Laanet, legendaarse maamõõtjana seda teed kruntida ei pidanud vajalikuks. Mainitud krunt on ka rikkunud mitusada aastat vana tervikliku põllu, seda rikkunud maamõõtjat sarjavad veel mitmed põlved põllumehi, kes seal ringitades rohkem tööd peavad tegema. Ja panete tähele, et ma ütlesin hingemaa,
sest ajaloolised teadmised paistavad Viivi Laanetil üldse puuduvat. Ta väidab, et teeehitusel kasutatud palke pole säilinud. Naabervallas Paides, Viraksaarel on turba alt välja puhastatud palktee, mille analüüsid näitavad palkide pärinemise aastast 1567! Ilmselt ei ole ka
proua Laanet sattunud Ardu raamatukokku, kus kohe esimesel riiulil, koduloomaterjalide paki otsas asub legendaarne Leida Otsa kroonika, kus minu mälu järgi kuskil viiendal leheküljel leiab kirjelduse palkteest, mis on Saarnakõrve kandis magistraalkraavi rajamisel välja tulnud. Antud palktee viis ilmselt kunagisest Kaskevõhma soolinuusest lõuna poole. Selle artili illutratsiooniks on fragment 1820. aasta Triigi Mõisa kaardist, kus on kujutatud palktee nii Paunaste - Pala,
Pala - Ardu, Virla - Aela, Virla - Tarapala, kui ka Kossaste - Tarapala vahel, veel väiksematel teedel külviväjadele ja heinamaadele. Tallinna Linnaarhiivis, Hagemeistrite fondis, asub Triigi mõisa melioratsioonikava, samuti 19. sajandist. Siinkohal ootaks Eestimaa muldade kaardistamise, viljakuse uurimise ja hindamis uurijalt, ning selles valdkonnas väga hästi orienteerujalt suvalise lahmimise asemel ajaloolist ülevaadet, miks Kotzebue üldse maid kuivendama hakkas.

Viivi Laanet pabistab veel, et riputasin oma artikli internetti. Seda au ei saa ma enda peale võtta, Kõue Kuulutaja on võrgust kättesaadav kohe, kui on ilmunud paberil. Küll aga saab netist kätte kõik need vastused, mida ma ruumipuudusel olen siin Viivi Laanetile vastamata jätnud. Kes teist kirjaoskust valdab ning keda huvitab, see leiab üles.

Ning kõige lõpuks küsin ma Teilt, Viivi Laanet, mida olete teinud oma kogukonna heaks? Viimastest Valla lehe numbritest on näha, et Teil on palju vaba aega ja kriitilist meelt, Valda ja teisi sarjata Te oskate, kuidas aga ise asja paremuse poole aitate ning seda oma küla tasandil?
Ojasoo on elanike arvu poolest kolmas Kõue Vallas, aga Habaja Külade Seltsi koosolekule pole Te kedagi saatnud, isegi väike Äksi küla oli viimasel koosolekul neljaliikmeliselt esindatud. Võtke ennast kätte ja sapi pritsimise asemel organiseerige külakoosolek, kus valige külavanem, kes Teie küla esindab. Inimese heaolu on ikkagi tema enda kätes ning hea tunde garanteerib kogukonna eest seismine ning koostöö teistega. Ajage ennast oma suures kibestuses urust välja ning hakake tegutsema - kui mina oleks Ojasoo elanik, hääletaksin Teid külavanemaks, võibolla annaks see Teile parema enesetunde.

Ning viimaks tahaks Valla lehele soovitada, et eelistaksin Viivi Laaneti haledatele üritustele tuusa panna leida lehe vahelt kasvõi labidatäie sõnnikut, oleks vähemalt, mida aiamaale viia, teisel juhul jääb suhu vaid vilets maitse.