Mõisa renoveerimisel saabub alati hetk, mil on vaja maja välisilmega tegelema hakata ning fassaad on üks olulisemaid detaile - hakkab kohe silma. Mis värvi võõbata hoone? Triigi mõisa puhul on üheksakümnendatel sellele küsimusele vastanud arhitektuuribüroo DIA. Mehed on tükk aega mediteerinud ning käinud välja värvi - kollane. Selle tooni on omal ajal nad kooskõlastanud ka muinsuskaitseametis. Sama asutuse arhiivis on ka antud mõisa täielik krohvisondeering, uuring, mis tõestab, et ühtne toon lihtsa lahendusena ei pruugi antud hoone puhul olla õige valik. Minumeelest on muinsuskaitseameti dokumentatsioonis läbiv jama ilmakaartega - hoone paiknemisel poolilmakaarte kirre-kagu-edel-loe suhtes on minumeelest dokumenteerijatel need sassi läinud või käib fassaadide arvestamine mingil muul alusel. Mina kasutan järgenvalt ilmakaari nii, nagu neid õigeks pean, ehk peauks kirdes, sisehoov kagus, tiigipoolne kahekordne hooneosa edelas ja barokiaja sissepääs loodes. Nüüd aga sondeeringute juurde:
1,2 - Peaukse ümber on kirevad korhvikihid: kollakat, roosat, sinakat
3,4 - Samba toon samas, põhiliselt hall, valge, sekka ka sinakat
5,6 - Barokiaja sissepääs: kokku 12 kihti, millest on lahutatud seitse erinevat kirevat tooni
8 - Tiigi, päikesepoolne sein: hallikad-valged, sinakas, rohekas, täiesti puudub kollane ja roosa!
Antud nimistus on mul osa sondaaze kopeerimata, kuid mõte joonistub siit välja - tiigipoolne sein pole ilmselt suuremat osa ajast muu hoonega sama värvi olnud, seega on vägivaldne võõbata terve hoone ühte tooni. Isegi minu, kui omaarust tolerantse inimese jaoks oleks tiigipoolne sein mingit muud tooni kui valge õõvastusttekitav. Ilmselt läheb see kokku maastiku vajumisel tiigiks, hoone peegeldustega sealt. Võibolla ei üritatud kunagi selle külje krohvi toonida intensiivse päikesepaiste pärast, võibolla oli põhjus millesgi muus.
Ülimoodsa renoveerimislahenduse, nüüdseks ka muinsuskaitseametis aksepteeritud naturalistliku suuna pooldajana soovin, et Triigi mõisa fassaadid jääksid neid toone, mis hetkel on. Kõik pudenev krohv tuleb muidugi maha kraapida, aukus pinnad lubikrohviga üle mätserdada, kuid uued seinaosad kas jätta lubivalgeks või lasuurida antud fassaadiga sarnast tooni. Sel juhul jääks hoone välisilme nagu ajalooraamat või väärikas maal - kõik kihistused näha koorunud pindade näol. Võõpamisega ühtset tooni peitub alati jama, et kuskilt pudenev krohv tekitab ebameeldiva defekti, mida parandades tuleb teinekord suurem osa seinast ühtlaselt ära katta. Kireva seina puhul võib parandada loovalt või üldse parandamata jätta.
Mõned kaadrid väliskrohvipindadest:
Põneva nüansina on peafasaadil näha erinevate kihtide vahele maalitud rustika, mis pidi jätma mulje, justkui oleks hoone hiiglaslikest ehituskividest tehtud, neid jooni võiks veel mõned peale markeerida, pildil olev aken on raam kivipinnal ehk mulaaz:
Kirevuse päralt - üks näide maalilisest krohvist, sekka tsementlappimist:
Mõisa läänepoolses nurgas asub kunagine triangulatsioonipunkt:
Lõpuks vaade tiigi poolt, see sein on alati olnud valge, hallikas, variatsioonidega:
6 kommentaari:
Huvitav, kui nad kunagi siseruumideni jõuavad, kas nad kavatsevad seinu seestpoolt kuidagi ka soojustada? Me siin oma tare seinte majavammijärgse taastamisega püstihädas. Vanade kivimajade kohta materjale pole, on mõisate kohta ja tuleb välja, et soojustatagu korralikult põrand ja vahelaed, kiviseinte soojustamine hävitab hoone...
Täitsa õige jah, Triigis on ruumides kohati vaid puitpaneelidega siseviimistlust-vooderdust. Kui kivimaja korralike ahjudega soojaks kütta, hoiavad seinad ise sooja - ntx. peale külmi, sula ajal võib kütmata majas palav olla päevi järjest - terve see kivimassiiv seinas toimib soojuse salvestajana :)
Mõisa-arhidektuur ei olegi eriti ratsionaalne/Öko-(noomne).
Talupojatarkus versus suurushullus.
Arvan, et seda suurt kivi-kolossi
talvel ühtlaselt soojaks ja hubaseks saadudki.
Sellest ka niiskuskahjustus keldrites jne.
W. A. de R.
eks kindlasti saadi soojaks ja hubasekski, 30 aastat kütmata vast tekitas niiskuskahjustuse. Õige ta on, et puumaja on parema kliimaga, sellest vast ka need puittahvlid mõisa interjööris. Häärberid, eluhooned tehti algselt kindlasti puidust, majandushooneid, kui suuremaid ja olulisemaid hakati kivist rajama - kui häärber maas, saadi ennast vähemalt loomade seas soojendada.
Kivimaja esimene eelis on, et seda ei ole võimalik niisama-lihtsalt maha põletada (et tuli räästasse).
Esimesed kivikantsid ongi ju kaitsetornid-garnisonid, mis pakkusid sõjasulastele head kaitset kohelike "aborigeenide" eest, kelle "harjad olid punaseks aetud"
Sama eesmärki täidavad ka mõisate ja kirikute paksud kivimüürid.
W.A-DER
Nii on - Triigi mõisa esimene järk ongi hiliskeskajast keldritega vasalllinnus.
Postita kommentaar